Hing igas laulus

Uue muusika kontsert möödus mõtte, sisu ja kujunduse poolest ühes kunstilise terviku laines: publik suunati suvele vastu minnes märkama enda ümber pakitsevat elu ja loodust.

LISANNA LAANSALU

Uue koorimuusika kontsert „Kõigel loodul on hing“ 9. VI Muba suures saalis. Korraldaja Eesti Kooriühing, kunstiline juht Leiu Ryland-Jones, helikunstnik Pille-Riin Langeproon. Kammerkoor Encore (dirigent Karin Tuul), Püha Miikaeli Poistekoori ettevalmistuskoor (dirigent Jana Perens), Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor (dirigendid Valter Soosalu ja Heldur Harry Põlda), Vanalinna Muusikamaja lastekoor (dirigent Maarja Soone), vokaalkammeransambel Vox pUNT (dirigent Patrik Sebastian Unt) ning üle-eestiline neidudekoor Leelo (dirigent Külli Kiivet). Kavas 14 teost 13 heliloojalt, sh üheksa esiettekannet (heliloojad Evelin Kõrvits, Karin Tuul, Mari Amor, Mari Kalkun, Patrik Sebastian Unt, Kristo Matson, Robert Jürjendal, Rasmus Puur ja Pille-Riin Langeproon).

Kooriühingu traditsioonilisele uue muusika korjele kirjutavad erinevalt „Tärkava koorihelilooja“ programmist muusikat juba suurema kogemusepagasiga heliloojad. Kontserdil kõlanud laulud sobivad hästi ka harrastuskooridele, kes otsivad uue koorimuusika abil värsket hingamist.

Eri kooriliikidega uue heliloomingu kontsert annab kooriloomingus toimuvast laulupeoliku ülevaate. Millist muusikat ja mõtet tahavad heliloojad praegusel ajal kuulajale edasi anda ning kas heliloojate loomingus on kuulda sarnasusi, mille põhjal saaks teha üldisemaid järeldusi tänapäeva koorimuusika kohta? Kunstiline juht Leiu Ryland-Jones oli andnud heliloojatele tellimusteoste kirjutamiseks vabad käed: ette ei oldud antud ühtegi teemat ega mõtet, mis esialgse pilgu läbi oleks aidanud kontserdi teemat ühtlustada. Kõik heliloojad olid kirjutanud teosed eesti luuletajate tekstidele ning kontserdi kontseptsioon sündis kunstilisel juhil hiljem noote sirvides. „Kõik need (heliloojate) valitud luuletused räägivad teineteise hoidmisest ja väärtustest, mida oleks vaja praegustel hetkedel kuulda. Tekstid panevad mõtlema, et igal inimesel, loomal ja taimel on oma olemus ja ei ole nii lihtne sellest üle astuda. Meeldetuletus, et igal asjal on oma hing, olemus ja energia,“ rääkis Leiu Ryland-Jones kontserti tutvustavas intervjuus.* Kontserdi juhtmõte „Kõigel loodul on hing“ oli inspireeritud Mari Kalkuni uudisteose „Looduse ring“ tekstist: „Me oleme ring, looduse ring ja kõigel sel loodul on hing. Hing igas libles, igas linnus, hing on ka minus.“

Enne uudisteoste kõlamist sai publik heliloojast ja kõlama hakkavast teosest rohkem teada salvestatud helifailidelt, kus komponistid vastasid kahele küsimusele: millal nad esimese teose kirjutasid ning mis inspireeris neid kõlama hakkavat teost kirjutama. See lihtne akt tegi esitatava teose erilisemaks ning kuulamiskogemuse isiklikumaks. Helifailide lahendus kohapeal rääkimise asemel toimis kontsentreeritumalt ning kordumine sidus kontserdi terviklikumaks.

Laval on uue koorimuusika heliloojad Kristo Matson, Rasmus Puur, Evelin Kõrvits, Mari Amor, Pille-Riin Langeproon, Patrik Sebastian Unt ja Robert Jürjendal ning Mari Amori laulu sõnade autor Andre Tamm.

 Vahur Lõhmus

Püha Miikaeli Poistekoori ettevalmistuskoor laulis armsalt dirigent Jana Perensit vaadates esiettekannetena Evelin Kõrvitsa laulu „Tuhatjalgne ja jaanimardikas“ ning Karin Tuule „Oled sa“ (sõnad Tarmo Selter). Kõrvitsa teose elav humoorikas tekst pani kuulama ka vanemad publikuliikmed, vahelduva muusikaga teos oli meeldejääv. Poistekoor esitas dünaamiliste nüanside rohkelt Tuule teose „Oled sa“. Kaks uudisteost sobiksid ideaalselt mudilaskooride repertuaari. Kõrva kriipisid ainult dirigendi ehted, mis elavalt dirigeerides kaasa klõbisesid.

Laulupeoliku kõlapildi lõi Vanalinna Muusikamaja lastekoori esituses Mari Amori „Muusika – me rõõm“ (sõnad Andre Tamm). Laulu tekst räägib muusika meelt ülendavast olemusest, aga selge refrääniga teos ei kõlanud novaatorlikult. Teistmoodi ja kontserdist meeldejäävaimana mõjus Mari Kalkuni uudisteos „Looduse ring“ (seade Rasmus Puur). Mari Kalkun on väljendanud arvamust, et inimene on planeedil võtnud endale liialt palju ruumi. Sisutihe tekst on meisterlikult pandud lihtsasse keelde ning koos muusikaga on see tehtud kõigile arusaadavaks.

Esimest korda esines uue koorimuusika kontserdil ka vokaalkammeransambel. Vox pUNT esitas Patrik Sebastian Undi loomingut, esiettekandena kõlas „Me rõõm ja rahu“ Doris Kareva tekstile, veel esitati laulupeohõnguline „Kodu“. Muba saali akustika sulatas ansambli hääled kokku sumedaks helisummaks, ansambli kõla pehmus ja Undi harmooniad eristusid teistest esinenud kooridest.

Meeldiv üllatus oli mulle Kristo Matsoni teos „Keegi peab ometi ütlema“ (sõnad Priidu Beier) Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori esituses. Alates klaveri sissejuhatavatest kõladest läksin muusikaga täielikult kaasa justkui kikivarvul kuulatades iga järgmist nooti ja kooskõla. Pingsast kuulamismullist tõi välja Valter Soosalu südikas teos „Kel kuube ei ole“ (sõnad Vladislav Koržets). Koor on teost laulnud ka varem ning sellega sai meeskoor näidata oma kõlalist amplituudi ja veenvat laulmismaneeri.

Ernst Enno looduslüürikast läbi imbunud tekstile on segakoorile mõeldud uudisteose kirjutanud Robert Jürjendal. „Ma otsustasin oma teose pühendada eesti taludele, mis on meie meele, keele ja kultuuri kandjad,“ sõnas Jürjendal enne teose kõlamist kammerkoori Encore esituses. Teose harmoonias tajusin tagasivaadet Hermanni lauludele. Muigega tõdesin, et ehk see annabki teosele veel selle taluliku Eesti mõõtme. Esiettekandena kõlas veel Ernst Enno tekstile loodud Rasmus Puuri teos „Lilled jätsid jumalaga“. Kuulamise tegi köitvaks eri faktuuride vaheldumine, arusaadavalt rütmistatud tekst ning harmoonia areng teose lõpu lähenedes. Uudisteoste ettekandmine on koosseisule märksa närvesöövam kui kinnistunud ja küpse repertuaari esitamine. Kõrvuti teiste kooridega, kes laulsid kontserdil peaaegu kõik laulud peast ja südamest, jättis kammerkoori Encore ettevalmistus toorema mulje.

Üle-eestiline neidudekoor Leelo eristus teistest kooridest repertuaarivaliku poolest. Pille-Riin Langeproon on Duo Ruudu tuntud pala „Tuule sõnad“ seadnud koorile, kitarridele ja šamaani­trummile. Olen alati šamaanitrummi kasutamisse koori- või orkestrimuusikas suhtunud väga ettevaatlikult, sest sageli ei olda selle instrumendi ajaloolisest kasutusalast teadlikud. Seade andis tuntud palale hoopis uue kihi ning šamaanitrumm ei rikkunud pala esialgset ilmet. Langeprooni seade on suurepäraselt õnnestunud: instrumentide kasutamine mõjus kontserdil värskena, muusika haaras kaasa ning oli näha, et koor naudib selle teose laulmist.

Neidudekoori esituses kõlas Pille-Riin Langeprooni uudisteos „Joonistan sind“ (sõnad Mathura). Laulu helgus ja korduv vorm andsid aimu selge kõlavärvi taotlemisest. Kava sirvides selguski, et helilooja loob kooriteoseid, mis põhinevad loodusel ja sünesteesial. „Ma näen igat helistikku, heli, teost värvusena ning üritan seda oma kooriteostes edasi anda. [—] Tänasel kontserdil esitatav teos Mathura tekstile on näiteks sooja kollast värvi.“ Kontserdile pandi punkt rahvamuusikalooga „Anna aega“ akordioni, trombooni ja bassi saatel (autor Astra Merivee, seadnud Teno Kongi ja Kristel Laas). See pälvis palava aplausi.

Võimekad noored

Kunstiline juht Leiu Ryland-Jones ja helikunstnik Pille-Riin Langeproon said kontserdiga suurepäraselt hakkama. Tundsin rõõmu, et kooriühing usaldab kandvaid rolle noortele, kes oma südikusega pakuvad värskeid lennukaid ideid. Uue muusika kontsert möödus mõtte, sisu ja kujunduse poolest ühe kunstilise tervikuna ning publik suunati märkama enda ümber pakitsevat kevadist elu ja loodust. Rohkem oleksin oodanud uudsust ka heliloojatelt: mitme komponisti loomingut on tellitud varasematele kooriühingu uue koorimuusika kontsertidele, neid laule on kuulda laulupeol ja kontsertidel. Näiteks Rasmus Puuri, Karin Tuule või Patrik Sebastian Undi koorimuusikat kuulates tekib paratamatult tunne, et samalaadset olen ka enne kuulnud. Eestis on heliloojaid, kellel on kooridele kirjutamisel pikk kogemus, kuid kellelt loomingut ei tellita. Järgmisel kooriühingu uue koorimuusika kontserdil ootan pikisilmi näiteks Katrin Alleri ja Jüri Reinvere loomingut.

* Marge-Ly Rookäär, Delta. Eesti Kooriühingu kontsert uue muusikaga, kommenteerib kunstiline juht Leiu Ryland-Jones. – Klassikaraadio 7. VI 2024.

https://klassikaraadio.err.ee/1609351952/delta-7-juuni-jaan-eik-tulve-rakvere-teater-meie-vagi-eri-klas/e1f5d2fddebe5cec0b11edd68fcb271c

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht