In memoriam: Udo Kasemets

Udo Kasemets
16. XI 1919 – 19. I 2014

19. jaanuaril lahkus siit ilmast 94aastaselt üks olulisemaid ja säravamaid nüüdisaegseid eesti heliloojaid Udo Kasemets. Kasemets oli väheseid siit pärit heliloojaid, kes tundis põhjalikult sõjajärgse muusika uusi suundumusi ja oli ka lääne heliloojate hulgas üks esimesi, kes hakkas neid oma loomingus rakendama ja propageerima.
Kasemets sündis 16. novembril 1919. aastal Tallinnas. Aastail 1940 – 1944 õppis ta Tallinna konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni ja Olav Rootsi juures dirigeerimist. Õpinguid ja enesetäiendamist jätkas ta pagulusse siirdumise järel Stuttgardis ning hiljem Darmstadti kuulsatel kompositsiooni suvekursustel. Tema üheks õpetajaks oli muuhulgas XX sajandi olulisemaid kompositsiooniteoreetikuid ja -õpetajaid Ernst Křenek.
1951. aastast kuni surmani elas Kasemets Kanadas, oli seal tegev helilooja, dirigendi ja õppejõuna ning hiljem ka muusikakriitikuna. Tema väga rohkete ja laiaplaaniliste muusikaliste ettevõtmiste hulka, mille keskmes oli eelkõige tema kaasaja helilooming, kuulus aga ka vanamuusika ettekannete korraldamine.
Heliloojana jäi Udo Kasemetsale määravaks kokkupuude John Cage’i ja tema loominguga. Ta oli üks esimesi, kes hakkas Cage’i põhimõtteid aktiivselt rakendama ning neid ka laiemalt tutvustama ja mõtestama. Küllap viis ka vaimne lähedus Cage’i mõttemaailmaga Kasemetsa paljude kunste ühendavate projektide teostamiseni. Nii korraldas ta 1960. aastatel Torontos kontserdisarja „Inimesed, meeled ja muusika” („Men, Minds and Music”) ning juhatas kollektiivi nimega Isaacs Gallery Mixed Media Ensemble, kuhu kuulusid lisaks muusikutele ka visuaalkunstnikud, filmitegijad ja luuletajad. Kasemets jälgis väga tähelepanelikult Põhja-Ameerika avangardmuusikas ja -kunstis toimuvat ning oli tihtipeale üks esimesi, kes tõi sealt Kanadasse uusi ideid ja need ellu rakendas. Nii näiteks korraldas ta märgilisel 1968. aastal Torontos palju kõneainet tekitanud festivali „NägemineHeliSüsteemid” („SightSoundSystems”). Seeläbi pani ta ühtlasi alguse New Yorgis asuva, kunstnikke ja tööstusinsenere ühendava organisatsiooni Experiments in Art and Technology Toronto sektsioonile. Samal ajal asutas ta ka uue muusika trükiste seeria „Canavangard”.
Kasemetsa väga mitmekülgse loomingu ja värvika mõttemaailma allikateks on olnud lisaks John Cage’ile ka Erik Satie, Marcel Duchamp, James Joyce, James Tenney, Morton Feldman, Merce Cunningham ja Buckminster Fuller. Nii nagu Cage, huvitus ka Kasemets sügavalt hiina iidsest Muutuste raamatust „I Ching’ist” ning rakendas selle süsteeme ja põhimõtteid ulatuslikult oma loomingus. Uutest distsipliinidest oli Kasemetsale oluline loomeideede allikas fraktaalteooria.
Udo Kasemets oli 2006. aastast Eesti Heliloojate Liidu auliige. Tema loomingut ei ole siin kahjuks väga palju esitatud. Juhuste kokkulangemise tõttu kõlas aga üks tema teos just selle aasta jaanuaris Eesti Raadio 1. stuudios ansambel U: esituses. Tegemist oli 2005. aastal vabale koosseisule kirjutatud teosega „EMIT: EnergyMassInteracT”. Selle teosega ongi päris sobilik Kasemetsa meenutama jääda: oma kummalise kulgemise, ootamatute kõlavärvide ning eripärase vaba ja leebe hingamisega meenutas see mulle palju Kasemetsa enda isikut, kellega mul oli õnn kohtuda 2006. aastal, kui ta Eestit külastas. Ta oli inimesena väga soe ja lahke, loomingust ja kunstist rääkides aga ülimalt täpne ja selge; teiste suhtes leebe, enda suhtes nõudlik. Ma loodan, et nii kuulajad kui muusikud kohtuvad Kasemetsa muusikaga siin peagi veel. Tema mahukas looming ja laiemas plaanis vaimne pärand alles ootab veel siinmail avastamist ja mõtestamist.

Eesti Heliloojate Liidu ning
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nimel Märt-Matis Lill