Kooripeegel

Anne Prommik

Traditsiooniline koorimuusika muutuvas vormis „Päikeseratas”: tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits, ja Reval Ensemble koosseisus Neeme Punder (flööt), Aare Tammesalu (tšello) ja Lea Leiten (klaver) 23. I Estonia kontserdisaalis. Mis on ühist Uno Naissool, Valter Ojakäärul, Aarne Oidil, Raimond Valgrel? Vastus on ühtlasi põhjus, miks aasta esimene kava sai kokku puhtalt eesti muusikast. Nende meie vokaalloomingu tippmeeste sünnist möödub tänavu ümmargune aastaarv, selgitas kontserdil sujuvalt multiinistrumentalisti, konferansjee, dirigendi ja produtsendi rolle vahetanud Neeme Punder. Sedakorda astusid meie kooritraditsiooni üheks tunnusmärgiks saanud punased tuttmütsid lavale vastse peadirigendi Ingrid Kõrvitsa käe all. Tallinna muusikakeskkooli koorimuusika ja vokaali osakonna juhataja Kõrvits on kooriga olnud seotud suure osa oma elust: ta alustas seal maast madalast lauljana ja on töötanud aastaid Ellerheina lastekooriga. Punderi küsimusele, miks on just Kõrvitsast saanud Ellerheina dirigent, hüüdis ligi veerandsaja aasta jooksul koori sümboliks saanud legendaarne Tiia-Ester Loitme saalist vastuseks: „Ütle, et mina tahtsin!” Seega ei saa rääkida kannapöördest, aga õnneks annab tüdrukute ühtlane ja kandev vokaal lootust jätkuvalt viljakaks professionaalsete lauljate kasvupinnaseks – eks ole mõnigi meie tippsopranitest (Angelika Mikk, Pirjo Püvi jt) Ellerheinas oma lavakarjäärile vundamendi ladunud. Kavas oli juba armsaks saanud koorilaule, näiteks Mart Siimeri „Taevateel”, aga ka hoopis soololauludena kuulsust kogunuid, näiteks Valter Ojakääru „Olematu laul” Tõnis Kõrvitsa seades, lisaks Olav Ehala, René Eespere ja Veljo Tormise lugusid. Üheks kontserdi tipphetkeks osutus vaimulik rahvaviis „Nüüd ole, Jeesus, kiidetud” Kihnu saarelt Tõnu Kõrvitsa „Kreegi vihikust”, mille lihtsa viisi ilu rõhutas kellamängu saade (Lea Leiten).

Reval Ensemble üllatas Urmas Sisaski lugude vaimukate seadetega. Näiteks „Tähistaeva” lastetsükli osasse „Kapella – loojumatu täht” on juba sisse kirjutatud tuntud lastelaulude viisijupid, mida seekord kooritüdrukud mudilaste hääli imiteerides lustakalt kaasa laulsid.

Neeme Punder esines mehena, kes on suurem kui orkester. Parema käega flööti ja vasakuga samal ajal mitmeid löökpille mängides jõudis ta ka näppida klaverikeeli, dirigeerida pillide ligi lastud kooritüdrukuid ja publikuga juttu puhuda.

Vaatemängulisust lisasid mitmed lavastatud koorilaulud. Näiteks Tormise „Käsikivimängu” koreograafia, „Pärismaalase lauluke” esitati aga dirigendi abita, kandvas rollis šamaanitrumm (Linda Tender). Tüdrukud tõestasid, et suudavad nii tantsides kui pea alaspidi laulda! Kogu kava mõjus terviklikuna, osavalt oli välditud lugudevahelisi lohisevaid pause. Näiteks oli Sisaski galaktilise fantaasia lõpp nutikalt kujundatud Tormise mängulaulude alguseks. Kontsert lõppes kava nimilooga „Nukitsa­mehe” filmist, lisalooks Raimond Valgre „Sinilind”.

Koorikontserdi, liiati lõunase puhul ei saa jätta ka märkamata, kui saal on rahvast tungil täis. Publik koosnes peaaegu eranditult vanematest daamidest, kes siiski kuigi ülevoolavalt ei reageeri, kui muusikud kutsuvad üles jalgu trampima. Koolilapsed istusid vist sel ajal Facebookis!

Kooriühing jagas aastapreemiaid

Viljandimaa Kammerkoor, Püha Miikaeli Poistekoor, kammerkoor Solare, Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli puhkpilliorkester, kammerkoor Head Ööd, Vend, Tartu Akadeemiline Meeskoor. Eesti Kooriühingu aastapreemiate üleandmine 26. I Estonia kontserdisaalis.

Tüüpiliselt lohisevaks pikkade tänukõnedega mammutürituseks valmistunud kuulajaid tervitas  seekord hoopis särtsakas ja kompaktne lavastatud kontsertetendus. Galakontserdile mahtusid peale tunnustatud kooride laulma ka nooruslikud näitlejatudengitest konferansjeed ning Nuku koor, Euroopa kultuuripealinna segakoor ja noorte naiste koor Miina, kes liitsid teatraalsete vahepaladega etenduse üheks. Liikumine, improvisatsioonilised hääle- ja rütmielemendid tasakaalustasid ürituse akadeemilisust.

Traditsioonilise tegevuse uuest vormist rääkis oma kõnes ka kooriühingu esimees Veronika Portsmuth, kes oli ühtlasi etenduse kunstiline juht ning stsenaariumi autor koos lavastaja Reeda Toots-Kreeni ja Kaie Tanneriga.

Aasta kooriks tunnistatud Tartu Akadeemiline Meeskoor, kes tähistas mullu kevadel 100. sünnipäeva, näitas aasta dirigendiks pärjatud Alo Ritsingu juhtimisel klassikaliselt kaunist meeshääletämbri jõulist kõla. Mart Saare „Hällilaulu” ja Konstantin Türnpu „Piibli” järel esitati ka Pärt Uusbergi tähelepanuväärne „Liiv, meri ning mõtted” Ernst Enno sõnadele. Esmakordselt koostöös heliloojate liiduga välja antud aasta koorihelilooja tiitli pälviski Uusberg, keda sai kammerkoori Head Ööd, Vend ees näha juhatamas oma tehniliselt nõudlikku uudisteost „Otsekui hirv“ („Sicut cervus”). Lugu kõlas väärikalt Külli Kiiveti juhatatud Arvo Pärdi „Alleluia-Tropuse” kõrval. Võib vaid ette kujutada loo mõjuvust näiteks Niguliste kiriku akustikas!

Panuse eest kultuuriruumi sai aasta koori tiitli ka kammerkoor Solare, kelle juhti Elo Üleoja tunnustati aasta dirigent-muusikaõpetaja aunimetusega. Üleoja tegevus hõlmab lisaks veel Kirderanniku koori ja meeskoori Kaevur, peale selle dirigeerib ta Rakvere ühisgümnaasiumi muusikaõpetajana viit (!) koolikoori.

Aasta nooreks dirigendiks nimetati Kaspar Mänd, kes täiendab end praegu oma loodud segakoori Huik ja Voces Musicalese kõrval Pariisi konservatooriumis. Mullu sama aunimetuse pälvinud Endrik Üksvärav võttis sedakorda aga vastu aasta kooriplaadi auhinna Collegium Musicalega salvestatud CD „Peegel peeglis” eest, millel kõlab Arvo Pärdi ja Pärt Uusbergi looming.