Kümme aastat Music Estoniat

Ave Sophia Tölpt: „Rahvusvahelisel turul läbi löönud artistide ja ettevõtete tuules kasvab meie üldine tuntus, sel viisil saab teed rajada järjest rohkematele.“

MARIA MÖLDER

Eesti muusikaettevõtluse esindus­organisatsioon ja arenduskeskus, samuti muusikaekspordi kontori funktsioonis Music Estonia loodi 2014. aastal. Selleks ajaks oli siinne showcase-festival Tallinn Music Week toimunud kuus aastat ja loonud soodsa pinna muusika­alaste kontaktide arendamiseks n-ö koduväljakul ning esimesed töövõidud olid käes. Samal ajal oli selgeks saanud, et Music Estoniale eelnenud organisatsioonist Eesti Muusika Arenduskeskus ei piisa, et siinse muusikaettevõtluse ja -tööstuse huvisid ja tegijaid süstemaatiliselt ja edukalt edasi arendada. Music Estonia esimene juht ja visionäär oli Virgo Sillamaa, 2020. aastast võttis temalt teatepulga üle Ave Sophia Tölpt. Music Estonia kümnenda tegutsemis­aastapäeva paiku räägib ta, kuidas on Music Estonia tegevus aastatega arenenud ja millised on praegu muusikaettevõtjate põhimured.

Kuidas tutvustad Music Estoniat tulnukale ja kuidas muusikavaldkonna professionaalile?

Meie maailmas loovad ja naudivad inimesed muusikat: see universaalne keel ühendab inimesi, väljendab tundeid ja esitab lugusid, kandes endas nende väärtusi ja ajalugu. Music Estonia toetab ümbritsevat tugisüsteemi arendades muusikat kasvamisel ja levimisel, loob kontakte ning edendab muusikat üle maailma.

Muusikavaldkonna professionaalile kirjeldaksin Music Estoniat kui kümme aastat tegutsenud muusikaettevõtluse arenduskeskust ja ekspordikontorit, mis tegeleb arendusprogrammide, rahvus­vahelise tegevuse ja valdkonda puudutavate huvide kaitsega, et meie muusika­ettevõtetel ja talentidel oleks nii kohalikul kui ka üleilmsel tasandil tegutsemiseks head võimalused. Päris tulnukale vastan meie sünnipäeval AI kaasabil täpsemalt, kui peaksin teda kohtama.

Kuidas on Music Estonia tegevus ja funktsioon kümne aastaga muutunud?

Tegevus ja funktsioon on eesmärgi­päraselt arenenud. Oleme eri projektide abil kasvatanud võimalusi teha haridusprogramme ja kokku panna rahvus­vahelisi delegatsioone, korraldanud seminare ja uuringuid. Eesmärk muusikaettevõtlust Eestis toetada ja suunaga väljapoole hoogustuda on ikka sama. Päris algust arvesse võttes on kasv olnud mitmekordne, aga juba neli aastat oleme suutnud mõne tegevuse kas taas ellu kutsuda või uusi suundi ette võtta. Suur võit on see, et Music Estoniat oodatakse ja usaldatakse partnerina rahvusvahelistes projektides ning see on mänginud olulist rolli välis­rahastuse kaasamisel valdkonna arendamiseks ja rahvus­vahelise kontaktibaasi laiendamiseks. Sellest aastast kuulub Music Estonia taas ka Euroopa ekspordikontorite organisatsiooni EMEE juhatusse. Pandeemia ajal lisandus ka suurem kaasarääkimine valdkonna vajaduste teemal riigi tasandil. Kümne aasta jooksul on tekkinud ka kaks spetsiifilist haru: üks kontserdi­korraldajate ja -paikade ning teine mänedžeride tarbeks. Seega võib öelda, et kümne aasta jooksul on laiendatud nii huvide kaitse funktsiooni kui ka rahvusvahelist tegevust ning antud võimalus valdkondlike harude tekkeks. Veel oleme Music Estonias asunud jagama ekspordirahastust, mida toetab finantsiliselt Eesti Autorite Ühing. Nii näeme märkimisväärselt rohkem, mis rahvusvahelises tegevuses toimub, ja saame nii oma tead­likkust kasvatada kui ka pakkuda tuge Eesti talentidele ja professionaalidele. Veel oleme hakanud rohkem uuringuid tegema ning töö muusikavaldkonna andmestikuga on meil jätkuvalt hingel ja päevakorras. Samuti oleme järjepidevalt tugevdanud teiste kompetentsi- ja esindusorganisatsioonidega koostööd, milles peitubki jõud valdkonna arendamisel, ka ühistegevuses Baltimaadega. Põhja-Balti muusikatööstuse arendamine on üks fookus, mida oleme viimastel aastatel teadlikult hoidnud ja millega liigume edasi, unustamata sealjuures väga potentsiaalikat muusika­tööstust Euroopast väljaspool.

Millised on kõige sagedasemad küsimused, millega Music Estonia poole pöördutakse?

Sagedasemate päringute hulgas on näiteks eksporditurud, siinsed ja rahvusvahelised partnerid ning kontaktid, muusikavaldkonna andmed, toetuste taotlemine ja nende jaotamise loogika nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil, autoriõigust puudutavad teemad, infojagamine ja muusikaettevõtjate huvide eest seismine. Praegusel ajal tuntakse veel suurt huvi muusika- ja tehnoloogia­valdkonna koostoime ning üldse valdkondadevaheliste projektide ellukutsumise vastu, sealhulgas muusika sünkroniseerimist hoogustuvad algatused, häkatonid ja üldist teadlikkust kasvatavad seminarid. Peab püsima maailma muusikatööstusega samal lainel, et olla väikese riigina konkurentsivõimeline.

Üks Music Estonia panuseid on olnud muusikasektori uuringute eestvedamine, et andmestik poleks nii lünklik. Kas saad tuua näite mõne uuringutes selgunud tähtsa ja üllatava infokillu kohta, mis on pannud juhtimisotsuseid üle vaatama?

Palju on räägitud valdkonna majandusmõjust, mida uuringud on ka mitmeti tõestanud. Näiteks 2022. aastal EASi tellimusel valminud festivalide uuringust* tuleb välja, et Eesti festivalikülastaja (mitte lähipiirkonna oma) jätab lisaks piletile keskmiselt 209 eurot külgnevatesse teenustesse. Kui seda summat vaadata festivali väliskülaliste puhul, on see veelgi suurem – lausa 433 eurot. 2019. aastal Tartus toimunud Metallica kontserdi analüüsist võib lugeda, et ühe suurkontserdi majanduslik mõju (majutuse ja kaardimaksete põhjal) oli ligi 1,2 miljonit eurot. Samuti võib eri andmete põhjal näha just riigi eksporditulude kasvu potentsiaali jpm. Suursündmuste toetamiseks loodi vahepeal EASi alla sihtfinantseerimise programm, mis on muidugi kärbete tõttu nüüdseks seiskunud, aga vajalik meede.

Küll aga peaks juhtimisotsuste ülevaatamist ja arutelu olema palju rohkem. Paraku pole selget koondpilti muusikavaldkonna andmestikust ja puudu on kogu valdkonna tegijate ülevaade. Lõpuks peaks nägema ka riikliku toetusraha jagunemist, seirama, millises valdkonna osas käive suureneb või tuleb juurde professionaalseid tegijaid, millised uued algatused loovad suuremat väärtust, edendavad regionaalset arengut jpm. Puudu on ka spetsiifilisemad majandusanalüüsid võimalike maksuerisuste kehtestamise kohta. Väga hea uudis on see, et Music Estonia lööb koostöös teiste katus- ja esindusorganisatsioonidega kaasa ministeeriumi muusikavaldkonna andmemudeli juhtprojektis, nii et muusikavaldkonna andmemudel rajaks teed ka teiste valdkondlike andmemudelite loomisele. Pakkusime sellise mudeli esmase analüüsi välja umbes neli aastat tagasi. Kui õnnestub seesugune süsteem üles ehitada, saab teha selgeid järeldusi juhtimisotsuste kohta, loomulikult silmas pidades, et kultuur on juba iseenesest väärtus.

Music Estonias valmistame ette jätku­analüüsi Eesti ühiskonna kulutuste kohta muusikale ja uurime kontserdipaikade andmestikku. Samuti seirame oma liikmeid, keda on juba üle saja muusikaettevõtja, nende rahvusvahelise tegevuse eesmärke, arendussoove jne. Peale selle arendame koos muusikalinna Tallinnaga kontserdipaikade ja stuudiote kaarti. See kõik võimaldab parema ülevaate, kes ja mil viisil muusikavaldkonnas tegutseb. Kuna olen ka ise Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali komisjonis, tean, et ka see teadmine on äärmiselt tähtis.

Millisena Eesti muusikatööstust praegu välismaal nähakse?

Talendika ja aina enam professionaliseeruvana. Mida rohkem oma talente esitleme ja nende ümber tegutsevaid professionaale toetame, seda rohkem nähakse, et meil tehakse kvaliteetset ja eristuvat muusikat. Küll on aga üks väga oluline teema, mida meie muusikatööstuses peaks silmas pidama: ilma nende ümber tegutsevate professionaalideta, näiteks mänedžeri, plaadifirma või rahvusvahelise partnerita, ei võeta meie muusikuid välismaal tõsiselt. Väga levinud on ise mänedžeri roll kanda võtta, aga sel juhul peaks siiski kindlustama mingisuguse ettevõtluse enda ümber. Välismaal hinnatakse meie loojaid kõrgelt, seda nii klassikalise, nüüdismuusika kui ka alternatiivsema muusika vallas, ning on järjest olulisem, et siinsed talendid oleksid rahvusvahelise muusikatööstuse põhimõtetega kursis ja neil oleks võimalus läbi lüüa. Äsja aset leidnud arvamusfestivalil, kus korraldasime koostöös viie teise organisatsiooniga Eesti muusika päeva, leiti, et just muusika ja laiemalt kultuuri kaudu Eestit iseloomustatakse ja teataksegi. Marju Lauristini tehtud ettepanek saada Läänemere muusikapealinnaks on ainuõige. Peame visioonikamalt tegutsema.

Millised Eesti artistid on praegu välismaal n-ö minev kaup ja millega nad välispublikut võluvad?

Ennekõike võlume viimasel ajal maa­ilma­muusikaga ehk toetudes oma algupärasele pärandile, mis ongi juba eriline, või siis sellega, et teemegi oma asja korralikult ja kvaliteetselt, teeme hea tulemuse nimel alati palju tööd. Näiteks Iiris Vesiku ansambel Night Tapes tekitas Prantsusmaa suurfestivalil ovatsioone, sama tegi eelmisel aastal Boondocks. Nüüd läheme esimest korda maailma ühele suurimale, nimelt Reeperbahni esitlusfestivalile esitlema nelja artisti: need on Rita Ray, Manna, Night Tapes ning Ajukaja ja Mart Avi. Mitmete riikide tähelepanu all on jätkuvalt Puuluup, Mari Kalkun ja Duo Ruut. Suuri tegusid teevad Maria Faust ja Kirke Karja. Väga hästi tundub minevat artistidel NOËP ja Kitty Florentine. Väga kõrgelt on hinnatud meie nüüdismuusikategijad ja uued klassikakollektiivid, näiteks Hans Christian Aavik ja Karolina Aavik. WOMEXil, suurimal maailmamuusika messil, esitleme sel aastal Tuulikki Bartosikit. Väga paljud meie artistid jäävad välismaal silma, selle üle on tõeliselt hea meel, ja mul on kahju siin niivõrd paljud nimetamata jätta. Meie oma esitlusfestival Tallinn Music Week tõi sel aastal rahvusvaheliste ekspertide pilgu alla üle 70 Eesti artisti – see näitab meie potentsiaali.

Mida peaks valitsus praeguses suhtumises kultuuri muutma?

Valitsus peaks looma ja toetama tuleviku­diskussiooni ehk koostöös valdkonnaga mõtlema, milline võiks olla loome­valdkondade areng pikemas plaanis, majandusanalüüsidest kuni valdkonna pikema tegevuskavani, mis toetuks juba olemasolevale strateegiale. Samuti peaks rohkem esile tõstma kultuuri kui üldist väärtust, nagu seda tehakse suurtes pika ajalooga riikides – ja nii, et valdkond seda ka tunnetaks. Meie kultuur on ainulaadne ja unikaalne, seega tuleb veelgi teadlikumalt konkreetsete eesmärkide poole liikuda. Palju on ka poliitikute tasandil tõdetud, et just kärpeaeg on tuleviku mõtestamiseks hea. Valdkond ootab seda ja peab kindlasti ka ise sellest senisest aktiivsemalt märku andma. Tähtis on siin ka peagi valitav kultuuriministeeriumi uus muusikanõunik.

Muusikaettevõtluses tegutsejad on vägagi valmis suuremat pilti vaatama ja mõtlema, mis ootab meid ees näiteks viie või kümne aasta pärast, tulema kokku laiema kultuurivaldkonna töörühmana. Arutelu alla võiksid tulla võimalike uute esindussaalide vajadus või olemasolevate kultuurisümbolite selle tarvis taastamine, tegutsevate kontserdipaikade arendamine, ekspordi ja väliskülastajate kasvu ergutamine, edukam osalus Euroopa kaasrahastusfondides, kultuurisektori koostöö teiste valdkondadega, muusikaorganisatsioonide omavaheline ühendatum koostöö, riigi strateegilised partnerid ning meie muusikaettevõtluse ja talentide läbimõeldud toetamine. Põhiline on anda hoogu juurde sellele, mis n-ö lendab. Edulugude ning rahvusvahelisel turul läbi löönud artistide ja ettevõtete tuules kasvab meie üldine tuntus, sel viisil saab teed rajada järjest rohkematele.

Kultuurivaldkonnast ja eriti muusika­sektorist on kostnud palju rahulolematust värske koalitsiooni­leppega. Kuidas see lepe muusika­ettevõtjatele paistab?

Loodeti, et kultuurivaldkonna teemad oleksid koalitsioonikõnelustel rohkem avalikkusesse jõudnud: mida seal arutati ja mida pidasid eri erakonnad tähtsaks nii juba kehtiva koalitsioonileppe kui ka uue koalitsioonileppe puhul. Väga kurva üllatusena tuli uus planeeritav käibemaksu tõus, kui samal ajal ei ole kaalutud kultuurile teha käibemaksuerisust. Muusikasektor koos teiste sektoritega on sellest neli aastat rääkinud ja ka arvutusi pakkunud. Teeme seda küll edasi ja töötame ka uuringute kallal, aga on üllatav, et sellest kõrvale vaadatakse. Käibe­maksuerisus on tervele vald­konnale selge horisontaalne mõõde, mis toob ka riigile pikema aja jooksul positiivset mõju. Kaitsekuludesse panustamist ei vaidlusta keegi, aga ka kultuurist võiks mõelda kui meie rahva kaitsekihist. Teada­olevalt ei saatnud kultuuri­valdkond küll erakondadele täpset tegevuskava ette, kuid valdkonnaga pideva arutelu ülevalhoidmise ja koos kaugeleulatuvate sihtide paika­panemise korral oleks valitsuse vahetudes olemas visioon, kuhu poole edasi liikuda. Kultuurivallas tegutsejad on tohutult ülekoormatud ja koos mõtlemisest on tohutult kasu. Üks kultuurivaldkonna grupp, mis pandeemiaajal ellu kutsuti, plaanib nüüd taas valdkonna ühiseid sõnumeid fookusesse võtta.

Väidetavasti kehtib endiselt ka 2023. aastal sõlmitud koalitsiooni­lepe. Millised selle punktid on muusika­ettevõtluse seisukohalt jätkuvalt aktuaalsed ja mis on vahepeal muutunud?

Kehtivas aastateks 2023–2027 kirja pandud koalitsioonileppes alapeatüki „Kultuur ja loometegevus“ all on mitu punkti, millel on terve sektori tegevusele pikem mõju: näiteks kultuuri ja loomeette­võtluse suurem lõimimine ning erasektori kaasamine kultuuri­poliitikasse või loomemajanduse ja kultuurivaldkonna projektipädevuse parandamine, et kaasata rohkem Euroopa Liidu rahastust. Panustamine valdkonna võimekusse on määrava tähtsusega, kui soovitakse valdkonda rohkem võimalusi tuua. Kõik see tõstab meie majanduslikku konkurentsivõimet, mida koalitsioonikõnelustel ka läbivalt rõhutati. Loovisikute sotsiaalsete garantiide teema on samuti jätkuvalt päevakorral. Ühe punktina lisati valitsuse uude tegevusplaani Eesti majanduse arengusse panustamine suursündmuste kaudu. Sel teemal ongi väga vaja koos mõelda, millised on mehhanismid suurürituste kaudu majanduse hoogustamiseks.

Juba ammu on juttu olnud, et kultuuri­üritustele kuluks ära käibemaksuerisus. Kui nüüd käibemaksu veelgi tõstetakse, siis milline on selle mõju muusikasektorile?

Muusikasektor annab oma potentsiaalsest tulust veel suurema osa ära – nii lihtne see ongi. Investeerimiseks ega millegi arendamiseks ei jää midagi üle. Kui korraldajatele jääks rohkem raha kätte, siis võiks ehk teha nii nagu mõnedes riikides, kus kultuuriürituste muidu madalale käibemaksumäärale on lisatud veel paar protsenti maksu, mis suunatakse otse valdkonna toetusteks (selline on näiteks kontserdipiletite maks Prantsusmaal), mida saavad taotleda kõik valdkonna professionaalsed korraldajad. Maksude puhul ongi loomulikult tähtis võrrelda maksusüsteeme, mitte ainult käibemaksuerisust. Eesti oma praegu selgelt kultuurile kindlustunnet juurde ei anna ja suurtel väliskorraldajatel ei ole motivatsiooni siia rahvusvahelisi suurartiste tuua, kuigi see tooks tulu ka teistesse sektoritesse. Kui meil on lähiriikide kõrgeim ilma erisusteta maksumäär, siis tuleks suurendada või teadlikumalt sihtida riiklikku toetust, millest kärpeajal on võimalik ainult viimane ja mis nõuab juba iseenesest pikemat plaani.

Päris mitu festivali on sel aastal ära jäetud, kuigi need olid välja kuulutatud. Mis on sinu meelest sellise olukorra põhjustanud?

Peamiselt on mainitud kulude suurt kasvu, omavalitsuste vähest toetust ja mõistmatust ürituste väärtuse osas kohalikul tasandil, samuti muutust publiku käitumises pileti ostmisel: pilet ostetakse viimasel hetkel ja seega ei saa korraldajad olla kindlad, et publikut jagub. Kimbutavad üldine motivatsiooni­puudus, kriiside mõju jne. Loomulikult on küsimus ka targas majandamises ja mõnikord tulebki andmeid vaadates ja turu hetkeolukorda tunnetades vastu võtta raske otsus. Kui soovime, et meie kultuur on ka edaspidi mitmekesine, tekib siinkohal küsimus, mida teha, et juba tegutsevaid festivale paremini nõuga aidata. Tuleks ka analüüsida, mis on toonud edu juba suurematele ja meie kultuurielus kanda kinnitanud festivalidele, mis ongi juba n-ö riiklikult strateegiliselt tähtsad sündmused. Peagi korraldab ka Music Estonia festivalikorraldajate ümarlaua, et vaadata, kuidas saab neid toetada.

* Festivalide uuring 2022. https://static.visitestonia.com/docs/3961300_festivalide-uuring-2022aruanne.pdf