Laulupidu on läbi, elagu laulupidu!

KAIE TANNER

Hoolimata lõpututest vaidlustest laulupeo olemusliku tähenduse, võimalikkuse ja vajalikkuse üle toimub ta ikka. Kui vihma sajab, pannakse keebid selga ja minnakse ostetakse kummikud (numbrid 34 ? 41 olid paljudest poodidest lootusetult otsas). Kui väga palju sajab, torgib tantsuväljaku meeskond öö läbi odadega Kalevi staadioni pinda, et vesi kõvakstallatud mullast läbi ja ära voolama pääseks. Vahetult pärast pidu sai kokku Eesti Kooriühingu muusikatoimkond, kelle ülesanne on kinnitada laulupeorepertuaar ning seega vastutada peo sisulise külje eest. Laua ümber istusid Ene Üleoja, Aarne Saluveer, Merike Toro, Ants Üleoja, Indrek Vijard, Alice Pehk, Lydia Rahula ja Ilmar Moss, telefonitsi edastas oma kommentaarid Ants Soots. Paari tunni vältel jagati oma muljeid ja emotsioone, millest osa on ka paberile jõudnud.

Ene Üleoja: Üldmulje peost jäi väga positiivne, repertuaarivalik oli mitmekesine. Silma jäi hea tasakaal, vaba ja õigetes proportsioonides doseeritud kunst, vaheldus nii tõsine kui kergem repertuaar. Kõige olulisem on minu jaoks peo vabanemine poliitilisest survest ? ometi kord polnud enam rahvuslikku ängi ega vaenlase kuju, kelle vastu protestida. Seetõttu on eriti kurb, et opositsiooni püüti tekitada rongkäigus, see on vastandada vaba vihmas marssida tahtvat kunstnikku ja ametlikku rongkäiku ära jätta tahtvat korraldajat. Või siis loodi üldisemat vastandit lauljad-tantsijad ja ilmastik. See tundus põhjendamatu ? kellele on praegu kunstlikku vaenlase kuju vaja?

Ants Soots: Minu jaoks õnnestusid peo mõlemad päevad ning moodustasid ka väga ilusa terviku. Trassi toomine lavastajaks oli hea leid, suurepäraselt haakusid nii Lauri Vahtre vahetekstid kui katkendid Eesti filmidest. Kogumulje jäigi selline väga eestlaslik ning mitte pealetükkiv.

Merike Toro: Esimese päeva kontsert jättis sügava mulje: dramaturgiliselt väga tark kujundus, kulminatsioon õiges kohas. Haruldaste tekstide eest tänasin isiklikult Lauri Vahtret, aga samuti tuleks tänada Peeter Tammearu, kes neid luges. Ja Trassi, kes lugeja valis.

Aarne Saluveer: Tõenäoliselt oli äsja möödunu taasiseseisvunud Eesti võimsaim laulupidu ? edasiminekut võis täheldada kõigis kooriliikides. Ka peo tähendus ja olulisus on selgemaks saamas ? nii lauljatele, kuulajatele kui ühiskonnale.

 

Repertuaarist

Ene Üleoja: Sisaski ?Püha? õnnestus hästi ning oli ka kavas omal kohal. Esimese päeva valikkooride kontserdilt jäid veel eredalt meelde Jürme ?Rukkirääk? ja Lauri Sirp, Lepnurme ?Emakeel? ja Mihkel Kütson. Väga meeldis Kaljuste juhatatud ?Eks teie tea?, millega tõestus, et ka minimalistlik juhatamine on laulupeol võimalik; väga hästi tuli välja ka Ants Üleoja interpreteeritud ?Luule, see ei tule tuulest?.

?Land of Hope and Glory? on teise rahvuse ja kultuuriruumi jaoks hümni tähendusega, tuua see Eesti laulupeole ja esitada eestikeelses tõlkes oli minu jaoks küsitava väärtusega otsus.

Indrek Vijard: Klassikalist muusikat võiks laulda originaalkeeles. Vaevalt et valikkoorid selle peale protestiksid.

Aarne Saluveer: Händelit lauldigi seekord inglise keeles ja Vivaldit ladina keeles. Aga mida eesti keeles koori ja orkestriga teha saaks?

Ene Üleoja: Laulupeol esitatav suurvorm ei pea tingimata olema eesti helilooja sulest, miks mitte laulda maailmaklassikat.

Ants Soots: Esimese päeva kontserdi kava oli tugev ja terviklik. Sellise kontserdi mõte ongi pakkuda suuremat väljakutset kooridele, kes tahavad laulda ning on suutelised ära õppima keerukamat muusikat. Kui me neile laulupeol sellist väljakutset ei paku, kaotab üritus nende jaoks palju.

Ene Üleoja: Koorilaulud, kus kasutati soliste, olid helitehniliselt tasakaalust väljas: koor ei kostnud hästi ja solistid tõusid liigselt esile. Eriti hull oli ses mõttes ?Kungla rahvas?.

?Adiemus? võlus meid kõiki kahe kena lauljatari tõttu, kuid võimendusprobleem oli ka selles laulus. Päris ilma aga ei saa ? olen küll Tormisega nõus, et võimendatult omandab hääl metalse tämbri, aga sellega harjub. Tänapäev on tänapäev.

Aarne Saluveer: Peab siiski ütlema, et selle laulupeo heli oli kõigi aegade parim!

Indrek Vijard: Koori kõla sõltub ka laulu omandamise astmest: kui väga hästi osatakse, kõlab asi paremini. Näiteks ?Tuljaku? laulmiseks pole võimendust vajagi. Võtame laulupeolauljatel noodid käest ära, siis on ka dirigendil lihtsam. Saavad hakkama ka valikkoorid, osadel konkurssidel esitatakse ju kogu kava peast!

Ene Üleoja: Teise päeva kontserdist: lastekoor kõlas väga hästi, eriti ?Kitsekarjus? ja ?Lauliku lapsepõli?. ?Can you hear me?? vokaal kannatas niipea, kui lapsed hakkasid viipekeelseid liigutusi tegema, kuid autori juhatama toomine oli väga hea leid.

Ka meeskoor kõlas hästi ? tänu võimendusele. Eriti hästi õnnestusid ?Eesti muld ja Eesti süda? ning Tormise laulud. Ernesaksa ?Mind kutsuti pulma? kannatas kahjuks võimendusliku segaduse all. Poistekooril on olemas tugev juht (Hirvo Surva ? K. T.) ja seal pole arvustada midagi. Väga meeldis nende repertuaar, mis oli poistekooripärane ja hästi lauldav. Naiskoor oli arvukas ja kõlarohke, samuti kõlas hästi ja puhtalt mudilaskoor. Väga sarmikas esitus!

Ühendkoori lõpp ja finaal oli vapustav, siin leidus kõike: nostalgiat, rõõmu, tulevikkuvaatamist…

 

Üldjuhtidest

Ene Üleoja: Laulupeojuht on eriline nähtus ? suurte massidega suhtlemine esitab hoopis teistsuguseid nõudmisi kui töö väikese kooriga. Seejuures paistab dirigendi sobivus laulupeopulti juba esimesel katsel välja. Ernesaks ütles ikka, et nõela kotti ei peida ? kui ta seal on, siis torkab esimese korraga. Ka ei ole pidu dirigentide paraad, piisaks ühest-kahest dirigendist kooriploki kohta. Praegu oli laulupeol liiga palju dirigente ? peaaegu iga loo jaoks oma ning sellega kunstiline tulemus kaotab.

Aarne Saluveer: Dirigentide paraad oli tegelikult väga huvitav, aga muidugi on kontserdisaali professionaalsus ja laulupeo professionaalsus erinevad?

Ants Üleoja: Laulupeodirigendid peaksid saama võimaluse kätt proovida koolinoorte laulupidudel, maakondlikel ja kooriliikide laulupäevadel ? see annaks ettekujutuse.

Indrek Vijard: Paljud praegused esimese päeva dirigendid on olnud koorijuhid, peaksime püüdma nad koorimuusika juurde tagasi tuua. Võib-olla mõistavad orkestrijuhid just laulupeo kaudu, et koorimuusika on ka ilus ja vajalik.

Lydia Rahula: Aga laulupeojuhte leiab ka muusikaõpetajate ja koorijuhtide seast, kes päevast päeva hästi oma tööd teevad ning muu hulgas ka laulupeolaulud selgeks õpetavad?

Ene Üleoja: Kui Eesti koondis mängib, tuuakse ka kõik välisklubidesse kuuluvad sportlased selleks hetkeks kokku. Meil on vaja kõiki sädemega tegijaid ja professionaalide kaasamine ei välista reaõpetaja jõudmist laulupeopulti, kui ta seda väärt on.

Aarne Saluveer: Kõige olulisem on, et rõõm heast muusikast ja laulmisest tegijaid ja lauljaid maha ei jätaks!

See mõttevahetus toimus 6. VII. Tänaseks on märjad riided kuivatatud, kummikud kappi tagasi pandud ning kaugelt tulnud lauljad ammu kodus tagasi. Laulupeo tegijad ning kaasamõtlejad hakkavad aga juba järgmise peoga tegelema. Sest tegelikult pole 2007. aasta sugugi kaugel.