Mõttepudemeid Elleri 125. sünnipäeva ümber

Alo Põldmäe

7. märtsil oli eesti muusika suurkuju helilooja Heino Elleri 125. sünniaastapäev. Meie muusikaloo nii oluline tähtpäev eeldas, et Elleri muusika ja isiksus saavad suurema tähelepanu osaliseks. On ju nii, et ümmargused tähtpäevad tõstavad olulised isiksused korrakski tähelepanu keskpunkti. Eller ei ole ununenud, tema ümber toimub mõndagi, kas või sellised väärtuslikud algatused nagu CDsari Elleri klaveriloominguga (Sten Lassmann) või Tõnu Kaljuste plaanitav Elleri kolme sümfoonia esitus Nargeni festivalil. Ometi toimis seekord mingi vastasmõju. Nii puudub juhtiva kontserdiorganisatiooni Eesti Kontsert kavades Elleri tähtpäeva tähistus üldse – ei sümfoonilist ega kammerkontserti. Ja, oo üllatust, 14 aastat järjest Eesti teatri- ja muusikamuuseumi välja antav Elleri muusikapreemia jäi just tema 125. sünniaastapäeval välja andmata! Siinkohal tuleb täpsustada, et preemiaraha koguneb Eesti Autorite Ühingu kaudu Elleri teoste esitustest üle maailma ja need tasud on viimasel ajal vähenenud. Statuudi järgi saab Elleri preemia loominguga tähelepanu äratanud noor helilooja või/ja Elleri muusika propageerimisega silma paistnud interpreet, muusikateadlane või kontserdikorraldaja. Preemia noorele heliloojale on omamoodi sümboolne tunnustus Ellerile endalegi kui eesti heliloojate mitme põlvkonna koolitajale. Aastad pole vennad ja on loomulik, et igal aastal pole uue heliloomingu saak võrdne. Noore helilooja preemia peaks igal juhul jääma, ainuüksi sellepärast, et see on ainuke regulaarselt meie heliloojate järelkasvu esiletõstev auhind. Miks mitte välja anda seda suurema ajaintervalli tagant, sõltuvalt kogunevast rahast ja kogunevatest annetest?

Kõikjal, kus midagi tehakse, kerkib ka probleeme. Aegki teeb oma korrektiive. Selleks, et ummikust üle saada, tuleb asju laiemalt arutada. Elleri sünnipäeval seda muusikamuuseum ka tegi, kutsudes huvilisi avalikule arutelule, mis kandis pealkirja „Mida teha Elleriga?”. Millistele seisukohtadele seal jõuti, saame teada mõne aja pärast.

Tegelikult haakub Elleri teema otseselt kogu eesti klassikalise muusikapärandi olukorraga. Pärand, mille üle me nii uhked oleme, ei kõla kuigi sageli kontserdisaalides. Eelisseisus on koorimuusika gigandid (Kreek, Saar, Ernesaks), kelle tähtpäevakontserte aitab korraldada Eesti Kooriühing. Enam instrumentaalmuusikale pühendunud klassikud (Eller, A. Kapp, Tobias, Süda, Oja, Lemba) kipuvad jääma vaeslapse ossa. Kes peaks hoolitsema nende loomingu paremiku soojashoidmise eest? Oluliste tähtpäevaürituste koordineerimiseks on kultuuriministeeriumi juurde loodud nn juubelikomisjone. Nägin sellise komisjoni töö efektiivsust Ernesaksa 100. sünniaastapäeval. Elleri 125. sünnipäevaks sellist komisjoni kokku ei kutsutud.

Eesti muusika päevad on oma funktsiooni leidnud eelkõige eesti nüüdismuusika propageerijana. Meil puudub aga regulaarselt toimuv festival, mis propageeriks eesti muusika kullafondi. Ainuüksi Elleriga seonduvalt saaks aukartustäratava kavaga festivali pealkirja all „Eller ja tema koolkond”. Vaid mõned nimed Elleri koolkonda kuuluvate heliloojate hulgast: Tubin, Oja, Roots, Karindi, Bleive, V. Kapp, Ilves, Raid, Toi, Koha, Rääts, Pärt, Naissoo, Ojakäär, Oit, Sumera …

Aastaid tagasi korraldas Eesti Kontsert suurejoonelist muusikafestivali „Tubin ja tema aeg”. Sellelaadne pidustus praegu puudub. Kui puudub koordineerimine, jäädakse ootama mõne entusiasti esilekerkimist, kes mingil ajavahemikul „ohverdab” end eesti muusika altarile.

Elleri sünnipäeva on Elleri-nimeline Tartu muusikakool pidanud aastakümneid, teist aastat tähistati seda Elleri nüüdismuusika päevade nime all.

Õigel sünnipäeval, 7. märtsil peeti sümpoosion „Eller ja Madetoja”, kus põhiettekande Ellerist tegi Katrin Aller. Elleri õpilasena vahendasin mina 1968. aasta päevikumärkmete põhjal maestro erialatundides räägitut. Oulu konservatooriumi õppejõude, helilooja Yrjö Mikkoneni käsitles oma ettekandes „Seesmiste häälte üle mõtiskleja” soome muusika klassikut helilooja Leevi Madetojat, kellel samuti sel aastal 125. sünniaastapäev ja kelle loomingulised otsingud on kulgenud Elleriga sarnaselt. Madetoja muusikat esitasid Oulu konservatooriumi pedagoogid Osmo Leponiemi (viiul) ja Eeva Havulehto (klaver). Tulevasteks Elleri päevadeks tekkis mõte sümpoosionist, kus käsitletaks laiemalt Eesti-Soome muusikakontakte ja kahe maa muusikaelu sõlmküsimusi.

Elleri sünnipäeva lõpetas kontsert Elleri, Tubina ja Pärdi loomingust, esitajaiks Marko Martin (klaver) ja Sigrid Kuulmann (viiul). Mõlemad interpreedid on olnud aktiivsed Tubina ja Elleri loomingu esitajad ja salvestajad. Tartu ülikooli aulas 8. märtsil toimunud eesti-soome ühiskontserdil esinesid taas Leponiemi ja Havulehto ning klaveriduo Ebe Münthel – Jorma Toots.

Festivali mõõtu sündmuse poole suundumist tähistasid muusikapäevade kaks etendust: TÜ ajaloo muuseumis toimunud Indrek Hirve Elleri-teemaline näidend „Pauluse kiriku kellad” (Eller – Rain Simmul, Anna Eller – Liisa Hirsch, lavastaja Margus Kasterpalu) ja Monika Mattieseni kunstilisel juhtimisel Athena keskuses teostatud multimeediaetendus „Conversio” (koreograaf Karl Saks). Mõlemat mängiti kahel õhtul.

„Conversio” muusikaossa oli valitud interaktsiooni klassikute John Cage’i, Luciano Berio ja Jacob der Veldhuisi kõrval ka Erkki-Sven Tüür. Oli sümpaatne, et kõik osalised – Elleri muusikakooli õpilased – tulid nii muusika esitajaina kui näitlejaina oma rollidega hästi toime. Tõstaksin esile Tanel Koho (saksofon), Liis Variku (vokaal), Anneli Oidekivi (viiul) ja Ragnar Kriiska (klaver) muusikalisi lahendusi. See oli igati õnnestunud etendus, värskendav vaade nüüdismuusika võimalustele.

10. märtsi üle-eestilisel noorte loomingupäeval kõlas 17 Tallinna muusikakeskkooli, G. Otsa nimelise Tallinna muusikakooli, H. Elleri nimelise Tartu muusikakooli ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia noore helilooja looming (juhendajad Kristo Matson, Evelin Seppar, Alo Põldmäe ja Helena Tulve). Esitajaiks olid Tallinna ja Tartu keskastme muusikakoolide, Keila, Rae, Kiili, Viimsi ja Lasnamäe muusika- ning kunstikoolide 29 noort muusikut. Omaette ploki moodustasid konkursi „Lustlik klaver 2011” parimad palad. Selle konkursi korraldajaks oli Lasnamäe muusikakool Tiina Vurma eestvedamisel.

Elleri muusikapäevad lõpetas 12. märtsil Elleri muusikakoolis antud kontsert „Kummardus Ester Mägile” pühendatuna meie heliloomingu grand lady 90. sünnipäevale. 7. – 12. märtsini toimunud sündmus omandas peaaegu festivali mõõtmed ja oli esmakordselt rahvusvaheline. Siit reaalne tulevikunägemus, et Elleri päevade näol on kujunemas arvestatav eesti muusika propageerimise sündmus, seostatuna teiste maade nüüdismuusikaga ja meie muusika rahvusvaheliste sidemete uurimisega.