Mõttetihe Kreegi ja Saare esitus

Vox Clamantisel on kindlasti oma osa selles, et Kreegi looming maailmas tunnustust on leidnud. Kui vaid Kreek, kelle muusikat tema eluajal kuigi palju ei tuntud, kõiki neid esitusi kuuleks!

ÄLI-ANN KLOOREN

Kreegi päevade kontsert 4. VI Arvo Pärdi keskuses. Vox Clamantis, dirigent Jaan-Eik Tulve. Kavas Cyrillus Kreegi ja Mart Saare koorimuusika.

On saanud kenaks traditsiooniks korraldada juuni algul Haapsalus Kreegi päevi, mis tänavu laienesid ka Tallinna ja Laulasmaale ning millega tähistati Cyrillus Kreegi 135. sünniaastapäeva. Esinejaid oli sel korral vaid üks – Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel – , kelle kavas kõlasid Kreegi loomingu kõrval ka Mart Saare koorilaulud. Minu muljed pärinevad 4. juuni kontserdilt Arvo Pärdi keskuses.

Enne kui lähen kontserdi juurde, tahan mõne sõnaga peatuda Vox Clamantisel. Ma ei salga, et olen selle koori veendunud fänn ja üritan nii palju kui võimalik nende tegemisi jälgida, olgu need siis kontserdid, salvestised või morbiidne Eesti vabariigi aastapäeva kontsert. Minu silmis on Vox Clamantis mitte ainult Eesti, vaid ka maailma koorimuusikas omanäoline fenomen. Eestis ei pääse loomulikult võrdlusest Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, mis on 2023. aasta seisuga arvatud maailma kolmeteistkümne parima koori hulka.* Ja kuigi nõustun täielikult sellise valikuga, on Vox Clamantisel minu arvates EFK ees mõned eelised. EFK on ikkagi palgaline koor – kuigi riigipalga üle rõõmustaksid kindlasti ka Voxi lauljad – ning EFK aasta jooksul esitatavate kavade ja projektide arv on tohutu, hõlmates kõikvõimalikke stiile. Seetõttu tuleb neil ette ka esinemisi, mida ei ole jõutud päris lõpuni viimistleda ja harvadel kordadel on olnud võimalik tunnetada ka tüdinult töötegemise maiku.

Vox Clamantis sellise stiilide ja kavade rohkusega küll esile ei tõuse, aga seda viimistletumad on nende esitused. Viimistluse all ei pea ma aga silmas klaasselget intonatsiooni (näiteks Kreegi-Saare kontserdilgi oli siin ja seal mõningaid ebatäpsusi), vaid mingit erilist ühishingamist, muusika põhjalikku läbitunnetamist ja mõtestatud esitust. Jääb mulje, et kui koorilt kõlab esimene noot, on neil kohe suurem pilt silme ees ning lauljad teavad täpselt, kuidas kõlab ka viimane noot. Olen natukene Jaan-Eik Tulve tööd kooriga kõrvalt näinud ja kaldun arvama, et sellist tulemust ei saavutata mitte niivõrd puhaste koos­kõlade lihvimisega, vaid teostega pidevat sisulist tööd tehes. Aga see on pelgalt minu arvamus, pealegi osalesin ma vaid gregooriuse laulu proovides ning seal ju mitmehäälsete kooskõladega tegeleda ei tule.

Koorjuhi sisuka töö kõrval pean Vox Clamantise puhul kiitma lauljate ilusaid ja hästi kokku kõlavaid hääli. Paljud neist ei ole ju lauljaharidusega, aga potentsiaalsed solistid on nad kõik. Laulasmaa kontserdil jäi kõrva ka väga nüansirikas dünaamiline skaala ning rohke ahelhingamise kasutamine, mis tagas ühtlase ja katkematu vokaalse liikumise.

Nüüd siis aga kontserdist, kus kõlasid vaheldumisi Cyrillus Kreegi ja Mart Saare koorilaulud. Kuigi nad olid põlvkonnakaaslased ja paljuski üht rada käinud heliloojad, on nende teosed siiski väga erineva helikeelega. Kreegi teosed, mis võivad olla lihtsast homofoonilisest helikoest keerulise polüfooniani, on pisut kompaktsemad ja ka turvalisemad. Saar eksperimenteerib rohkem, seetõttu tuleb mõnikord ette kaheldavaid lahendusi. Mõlemad heliloojad kirjutasid peamiselt koorimuusikat, ometigi on mõlema lauludes üksjagu mittekooripäraseid võtteid, Saarel rohkemgi kui Kreegil, ning see teeb nende laulude esituse keskpäraste võimetega kooridele üksjagu problemaatiliseks.

Mul on tohutult hea meel, et Kreegi muusikat on hakatud nii palju ette kandma. Otsa tegi kunagi lahti EFK ja nüüd on esitajaid tervest maailmast The King’s Singersist Jaapani koorideni. Kui vaid Kreek, kelle muusika jäi tema eluajal üsna tundmatuks, kõiki neid esitusi kuuleks! Vox Clamantisel on kindlasti oma osa, et Kreegi looming on maailmas laiemat tunnustust saavutanud. BBC Music Magazine tunnistas nende 2020. aastal välja antud Kreegi muusikaga CD „The Suspended Harp of Babel“ sama aasta juunikuu parimaks kooriplaadiks ja see kuulus ka ajakirja nimetatud aasta 20 parima albumi hulka.

Pärdi keskuses kõlasid peamiselt samad lood, mis plaadilgi: Taaveti laulud ja rahvakoraalide seaded. Taaveti lauludes, mis loodud umbes 30 aasta jooksul ja kuuluvad helilooja väheste originaalteoste hulka, avaldub Kreegi hea meloodiavaist, mille ta on ühendanud värvika harmoonia ja mõjusa häälte registrite vastandamisega. Pealtnäha ei ole laulud väga keerukad, kuid neis on ometigi salakavalad karid, näiteks 121. Taaveti laulu „Päeval ei pea päikene sind vaevama“ esimesed fraasid: siin on äärmiselt ebamugavad, isegi ebaloogilised hüpped ning võimalus, et need ebatäpselt ja hakitult kõlavad, on suur. Vox Clamantise naised laulsid neid sellise kerguse, sihikindla liikumise ja ka intonatsioonilise puhtusega, et lihtsalt nauding oli kuulata.

Erakordse ilu poolest on meeldejääv 137. psalm „Paabeli jõgede kaldail“, mis on selgelt mõjutatud vene õigeusu muusikast. Sellest loost on olemas nii segakoori- kui ka meeskoorivariant, Vox Clamantis oli valinud viimase, kuid kaasati ka madalad naishääled. Vähem on esitatud väga eriliste harmooniakäikudega ja suhteliselt dissonantset Taaveti laulu nr 22 „Mu Jumal! Jumal! Miks­pärast oled Sa …“, mis praegusel süngel ajal läks oma ahastava tekstiga eriti hinge.

Laiemalt kui Taaveti laulud on tuntud Kreegi rahvakoraalide seaded, eriti muidugi „Mu süda, ärka üles“, mis kõlas ka sel korral. Selle loo puhul jäi kõrva tavapärasest aeglasem tempo ja just siin tõusis esile Vox Clamantise tugevus. Aeglane ei tähenda nende puhul lohisemist ega väljasuremist, vaid äärmist mõttetihedust ja pidevat pinget, mis ei katke ka pauside, aeglustuste ja fermaatide ajal. Peale selle tegi esituse lummavaks läbipaistvus ja dünaamiline nõtkus. Siinkohal ei suuda ma jätta jagamata ühte väga armsat kogemust selle lauluga. Olen Mubas muusikaloo õpetaja ning loomulikult räägime ka Kreegi loomingust ja teeme selle kohta kontrolltöö. Tänavu oli üks õpilane oma töös ära toonud sellised Kreegi teosed nagu „Mu isa, ärka üles“ ja „Reekviem isa Andresele“. Kui isa ikka ei ärka, siis reekviem on omal kohal küll …

Aga tagasi Vox Clamantise kontserdi ja Mart Saare laulude juurde. Nagu juba mainisin, on Saare koorilaulud kohati ebakooripärased ja veelgi rohkem karisid täis kui Kreegi omad. Vähegi kehvema esituse korral võivad Saare koorilaulud olla üsna piinarikas kuulamine, aga ka vastupidi – kui esitus õnnestub, pakuvad need lood tõelise elamuse. Vox Clamantis oli kavva võtnud Saare nn hitte – „Seitse sammeldunud sängi“ ja „Miks sa nutad, tammekene?“ –, kuid enamuse moodustasid harvem kõlavad laulud.

Minule pakkus üllatuse Anna Haava tekstile loodud „Suur kontsert algab koidu a’al“ – omamoodi vaimukas, huvitava helikeele ja ootamatute käikudega laul, kus on palju kasutatud ka polüfooniat. Selle loo ettekandel on tähtsad kerged strihhid, reljeefne polüfoonia ja hea teksti esiletoomine, mis õnnestusid Vox Clamantisel suurepäraselt. Veel vajab see lugu kõrgeid naishääli ja siin näitasid koori sopranid tõelist klassi. Tunduvalt lihtsama ehitusega on Muti (Marie Underi) sõnadele loodud „Kuidas juhtus …“, aga Vox Clamantise kerge ja läbipaistev esitus muutis selle laulu peenekoeliseks ja elegantseks.

Äärmiselt õrnalt ja hingestatult kõlas Saare „Hällilaul“. Nagu pealkirjast järeldada võib, on lugu aeglane ja uinutav, pealegi lõpeb see täieliku hääbumisega, aga Vox Clamantis hoidis sisemist erksust ja pidevat liikumist. Marie Heibergi tekstile kirjutatud „Sa ise läksid kaugele“ on küllaltki fragmentaarne, aga ka siin lõi koor Jaan-Eik Tulve juhatusel mõtestatud terviku. Kontserdi lõpetas „Miks sa nutad, tammekene?“, mille tegi täiesti vastupandamatuks imelise kergusega lauldud refrääni „sink-sale-proo“ keerutavad kaunistused.

Lugenud enne kontserdi algust kava, imestasin, miks ei kõla kontserdil üks kaunimaid Kreegi laule „Kui suur on meie vaesus“, aga vastuse sain kontserdi lõpus: see oli jäetud lisapalaks ja pani õhtule ilusa punkti.

* Jeremy Pound, 13 of the world’s best choirs. – BBC Music Magazine 1. IX 2023. https://www.classical-music.com/features/artists/worlds-best-choirs