Nelikümmend aastat neljal käel ja kahel klaveril

Piret Väinmaa

Eesti Interpreetide Liidu ja Eesti Kontserdi kontserdisari „Eliitkontserdid”: Tallinna Klaveriduo ehk Nata-Ly Sakkos ja Toivo Peäske 13. I Estonia kontserdisaalis.

Nata-Ly Sakkose ja Toivo Peäske mängu kõlakultuur on lihvitud, klaveripuudutus südamlik ja fantaasiarikas.

Mirjam Veisner/EIL

Nata-Ly Sakkose ja Toivo Peäske kontsert sarjas „Eliitkontserdid“ tähistas Tallinna Klaveriduo 40. tegevusaasta täitumist. Vähestele saab osaks selline publiku armastus ja poolehoid: juba pianistide lavale saabumist tervitav aplaus ei tahtnud vaibuda. Publikus oli ka inimesi, kes mäletavad nende esimest Tallinna kontserti (päris debüüt oli 9. jaanuaril 1975 toonase Leningradi konservatooriumi saalis).

Kahe (või enama) pianisti koosmäng on üks keerulisemaid koosmänguvorme, seda suurem väärtus on aastakümnete kogemuse ja muusikalise küpsusega kooslus nagu Tallinna Klaveriduo. Nata-Ly Sakkose ja Toivo Peäske mängu kõlakultuur on lihvitud, klaveripuudutus südamlik ja fantaasiarikas. Nende esituses kõlab muusika alati mõtestatult ja sisemise pingega. Nii koosmängutehnika kui ka muusikalise kujunduse osas on Sakkose ja Peäske autoriteet vaieldamatu ja eeskujuks igale noorele ansamblistile.

Aastapäevakontserdi kava oli aukartustäratavalt nõudlik, koosnedes monumentaalsetest teostest nagu Sergei Rahmaninovi „Sümfoonilised tantsud“ ja Ferenc Liszti „Réminiscences de don Juan“. Kontserdi avateost, Ester Mägi „Kolme pala“ (1958)  mängis duo ka oma esimesel kontserdil 40 aasta eest. Teose valikul oli tajutav tänulik pilk minevikku: duo Sakkos-Peäske on Eesti esimese kuulsa klaveriduo Anna Klas – Bruno Lukk töö jätkajad ning just Klas-Lukk tellis omal ajal Ester Mägilt selle teose. Lüürilisel tundeskaalal kujundatud väikevormides tuli esile duo kõrge klaverimängukultuur: faktuuri filigraanne viimistletus ja erakordselt kaunis cantabile-mäng.

Tänu professionaalsete klaveriduode eeskujule ja toetusele on klaveriansamblimäng Eestis väga populaarne. Duo Sakkos-Peäske teenete hulka kuulub ka vastava repertuaari märkimisväärne laiendamine ja mitmekesistamine. Nad on esitanud enamiku maailmas kahele klaverile (samuti neljale käele) kirjutatud repertuaarist ning toonud esiettekandele ligi 70 kodumaiste heliloojate teost. Neist Mati Kuulbergi (1947–2001) sonaat kahele klaverile (1976) kõlas ka nüüdsel kontserdil. Kontrastiderikas, kõlaliselt mitmekesine ja selge ülesehitusega esitus pakkus teosele suurepärase tõlgenduse.

Ka Rahmaninovi „Sümfoonilistes tantsudes“ kuulsime reljeefselt selget kõlaehitust ning meisterlikku fraasi­kujundust kõigis muusika sisemistes liinides ja kihtides. Muusikalised kujundid olid esitatud kaalukuse ja veenvusega. Rahmaninovi tantse on võimalik tõlgendada virtuoosse tulevärgina, mida ka paljud pianistid on teinud, kuid sel kontserdil suundus kuulaja kõrv tahtmatult rohkete detailide poole, mida võimaldas vähem virtuoosne tempo I osas (Non allegro). Sakkos ja Peäske tõid suure­päraselt esile traagilise iseloomuga teose helikoe rikkuse ja keeruka polüfoonilisuse.

Ansambel oli ühtlane ja tasakaalustatud peaaegu kogu kontserdi vältel, kaalukuse ja tõsidusega kanti ette ka Ferenc Liszti „Réminiscences de don Juan“, kus oleks ehk oodanud rohkem bravuuri, kuid duo mängus pääsesid eelkõige mõjule saatuslikud kujundid.

Tallinna Klaveriduo on pälvinud mitmeid eriauhindu festivalidelt, kahel korral kultuurkapitali aastastipendiumi ning Eesti muusika aastapreemia (1990). 2001. aastal autasustati pianiste Valgetähe medaliga. Olgu lisatud, et mõlemad pianistid on ka armastatud kammermuusikaõppejõud, keda tuntakse ja hinnatakse Eestis ja välismaal. Sünnipäevakontserdi lõpus üllatas duo rõõmustavalt rohket, pooleldi noortest koosnevat publikut vaimuka lisapala, sünnipäevalaulu-teemaliste variatsioonidega.