Resonabilise sügisvideviku rubato

Mirje Mändla

Sarja „rePRESSIOON“ III kontsert „Surveavaldus. Uued teosed ansambli repertuaaris“: ansambel Resonabilis koosseisus Iris Oja (vokaal), Kristi Mühling (kannel), Tarmo Johannes (flööt) ja Aare Tammesalu (tšello) 5. XII Kirjanike Maja musta laega saalis.

Ansambel Resonabilis jätkab söakalt oma teed, võtnud eesmärgiks inspireerida heliloojaid kirjutama uut muusikat ebatavalisele koosseisule, mille keskmes on eesti kromaatiline kannel. Viimatine kontsert anti Tallinna Kirjanike Maja nüüdismuusikale sobiliku miljöö, ajaloo ja küllaltki hea akustikaga saalis. Esiettekandele tulid eesti, ukraina ja iiri heliteosed ning tähelepanu köitis Jukka Tiensuu ja John Buckley teoste interpretatsioon.

Jukka Tiensuu on rahvusvaheliselt tuntud soome helilooja ja klavessiinimängija, kes on õppinud heliloomingut Paavo Heinineni, Brian Ferneyhough’ ja Klaus Huberi juures ning hiljem end täiendanud Juilliardi koolis, kus õppis muu hulgas ka barokkmuusikat, ja IRCAMis. Kõrvuti soome modernistide Lindbergi, Saariaho ja Saloneniga algatas ta 1977. aastal uuele muusikale pühendunud rühmituse Korvat Auki. Eestis mängis Tiensuu muusikat viimati Tallinna Kammerorkester aasta alguses, kui Juha Kangase käe all kõlas ere orkestriteos „Sulci“. Tiensuu „Rubato“ (1975) on kirjutatud mis tahes koosseisule. Autor on selgitanud, et tegemist on heterofoonia analüüsiga. Seekord analüüsiti seda stereofooniliselt, kuna mängijad asetusid kuulajate ümber. Tiensuu on ette näinud, et interpreedid esitavad helimaterjali kiirendades ja aeglustades, mitte kunagi ühes tempos. Resonabilisele kujunes väljakutseks seostada omavahel kandle intensiivne tremolo vokaali, flöödi ja tšelloga. Teose interpretatsioonis peitub oht jätta pideva kiirenemise ja aeglustumise tõttu mulje ebapüsivusest ja kärsitusest. Seekord tekkis kõlapilt, milles väljapeetud tempos kulgev helimaterjal kandus tagasi katedraalide ajastusse.

Iiri helilooja John Buckley (1951) kontakt eesti muusikutega sai alguse Kristi Mühlingu kontserdist Dublinis 2012. aastal. Buckley on kirjutanud, et teda võlus instrumendi delikaatne ilu ja Kristi Mühlingu virtuoosne ja ekspressiivne mängumaneer. Järgmisel aastal valmiski Buckley esimene kandleteos „Alla luna“. Buckleyt on mõjutanud Lutosławski, Ligeti ja Messiaeni looming. Buckley on kirjutanud hulgaliselt orkestri- ja kammermuusikat. 1980ndate lõpust saadik on tema teostele omane prantsuse muusikale iseloomulik rafineeritud kõlapilt ning erilise tähelepanu all tämber ja selle võimaluste edasiarendamine. Buckleyt huvitavad heli ja valguse analoogiad. Resonabilis esitas Buckley „Kaks haikut“, mille loomisel on autor inspiratsiooni saanud kahe tuntud haikumeistri Masaoka Shiki ja Matso Basho loomingust. Buckley on taotlenud oma muusikas haikulikkust, kuid järginud tekste ka otsesemalt. Näiteks on Masaoka Shiki haikus read: „vist on helendav / jaanimardikas peatunud /templikellal“ (Taimi Pavese tõlge). Nii täidavad ka Buckley poeetilist helipilti templikella helinad. Rütmilahendus markeerib aja peatumist ja kandlepartiisse kirjutatud passaažid loovad mulje sädelevast võbelusest. Buckley annab selles teoses ruumi kandle alumisele registrile ja pakub kuulamiseks keerlevate passaažide ülemhelirikast järelkaja. Interpreedile pakub teos fantaasiaküllase ja ilmeka muusikalise materjali. Sama tsükli teine haiku on kõlapildilt veelgi rafineeritum ja filosoofilisem. Kaks lummavat haikut täiendavad teineteist ning tähendavad Resonabilise repertuaaris võimalust mängida kromaatilise kandle kõlaga. Loodetavasti kaasab Buckley oma järgmises teoses kogu ansambli, hoides endiselt fookuses kandle kõla.

Odessa päritolu helilooja Ludmila Samodajeva teos „Kevadel“ sai sel kontserdil esiettekande. Georg Trakli tekstile loodud vokaalpartii põimus instrumentaalpartiiga, kus kandvam roll oli antud flöödile ja tšellole. Teos on ülesehituselt selgepiiriline ja tasakaalustatud vormiloogikaga. Veel tuli esiettekandele Robert Jürjendali teos „Ego“, mille autor on lahendanud tangolikus võtmes, kuid on komponeerides läinud märksa kaugemale tantsule omasest sümmeetrilisest ülesehitusest. Teose fookuses on flöödi ja tšello tämbriline ühisosa, tangolikku rütmielementi kannab kannel ja vokaalpartii John McLaughlini tekstile on võrdlemisi vaoshoitud. Lisaks kõlas kontserdil Resonabilise poolt varemgi ettekandele toodud Kaija Saariaho „Vaade“, kuid uues seades.

Sarja „rePRESSIOON“ III kontsert tõestas taas, et Resonabilis suudab riskirikkal esiettekanneteküllasel pinnasel alati tagada kontseptuaalselt toimiva eriilmelistest teostest vormuva kontserdielamuse.