Hannes Starkopf 7. I 1965 – 19. VIII 2021

Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu liige, skulptor Hannes Starkopf. Hannes Starkopf sündis 1965. aastal Tallinnas haritlaste perekonda. Tema vanaisa Anton Starkopfi (1889–1966) peetakse eesti kunstiajaloo suurimaks skulptuuriklassikuks. Hannes Starkopf lõpetas 1983. aastal Tallinna 43. Keskkooli. Aastatel 1986–1991 õppis Hannes Starkopf Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri erialal. Aastatel 1993–2007 töötas Starkopf Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri õppejõuna ning aastatel 1995–2001 üldskulptuuri õppetooli juhatajana. Eesti Kunstnike Liidu liikmeks astus Hannes Starkopf 1993. aastal ning Eesti Kujurite Ühenduse liikmeks 1994. aastal.

Hannes Starkopf tuli Eesti kultuuri­avalikkuse ette 1990. aastate neopopi laines. Maalingutega kaetud portreed ja figuurid ning hiljem ka abstraheeritud vormid jäidki eesti skulptuuris aastateks ainuomaseks just temale. Hannes Starkopf on loonud avalikke skulptuure plastikust ja alumiiniumist ning arvukalt maalitud dolomiitskulptuure üle Eesti. Johannes Saar on iseloomustanud Starkopfi loomingut järgmiselt: „Natuurijälgivate meisterlike portreede ja nauditavalt anatoomiliste figuuride pinnal hakkas levima psühhedeelselt kirgas värvikatk. Kriitikud kiirustasid seda nimetama „kollase allveelaeva esteetika“ sissetungiks. Tundlik vormikultuur mattus punaste mummude, kuldse ja musta triibustiku, kollaste lillekeste ja suurte täpiliste lepa­triinude alla.“

Juba üliõpilasena, 1988. aastal, võitis Starkopf Mustamäe tee pargiala skulptuurikonkursi ning taastas samal aastal kaks Anton Starkopfi Vabadussõja monumenti, raiudes uuesti Ambla mälestusmärgi inglikuju ja ennistades Türi mälestussamba pronksreljeefid. Hannes Starkopf pälvis 1996. aastal Riia skulptuurikvadriennaali diplomi ning võitis 1998. aastal Gustav Adolfi Gümnaasiumi skulptuurikonkursi. 1999. aastal maalis Hannes Starkopf Tallinna vanalinna päevadel kogu autovabaks tehtud Vabaduse väljaku asfaldi sõprade abiga popilikke õisi täis. Avalikest skulptuuridest valmis 2005. aastal Gustav Adolfi Gümnaasiumi siseõue maalitud pronksist inglikuju ning 2006. aastal siseruumi Gustav Adolfi rindportree. 2015. aastal valmis Kuressaares Albert Uustulndi monument, millega kaasnes ka autori isikunäitus Kuressaare Raegaleriis.

Intensiivse skulptoritöö kõrval jätkus tal energiat osaleda kolmel perioodil Kultuur­kapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali töös. Aastatel 1994–1998 oli Hannes Starkopf Eesti Kunstnike Liidu volikogu liige ja aastatel 1994–1998 Eesti Kujurite Ühenduse esimees. Ta korraldas mitmeid sümpoosioneid ja skulptuurinäitusi, sh skulptorite näituse 1997. aastal Moskvas Tretjakovi galeriis. Tema isikunäitused galeriis „Sammas“, Tallinna Kunstihoone galeriis, Vaal galeriis ning Hobusepea galeriis ja Kuressaare Raegaleriis on olnud alati pilkupüüdvad ja värvikad sündmused. Tema teosed kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunsti­muuseumi, Pärnu Uue Kunsti Muuseumi, Eesti Sõjamuuseumi ja Eesti Rahvamuuseumi kogusse ning mitmesse Eesti ja välismaa erakogusse. Hannes Starkopf võttis osa nii eesti kunstnike suurnäitustest kui ka rahvusvahelistest näitustest ja sümpoosionidest Soomes, Moskvas, Jaapanis, Prantsusmaal jm. Kolleegid ja sõbrad jäävad Hannes Starkopfi mäletama kui professionaalset skulptorit, aga ka huumoriküllast, helget ja sõbralikku isiksust.

Hannes Starkopfi ärasaatmine leiab aset esmaspäeval, 30. augustil kell 11.30 Tallinna Pärnamäe kalmistu krematooriumis.

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Kujurite Ühendus

Eesti Kunstimuuseum

Tartu Kunstimuuseum

Kultuuriministeerium