Juhi töö on ikka looming

Taaniel Raudsepp: „Tallinna Kunstihoone vajab ennekõike juhti, kes suudab navigeerida siinses avalikus elus keelebarjääri vastu põrkamata.“

REET VARBLANE

15. maist asub senine Tallinna Kunstihoone juht Taaniel Raudsepp tööle kultuuriministeeriumi kunstide asekantslerina. Kunstide asekantsler vastutab arhitektuuri ja disaini, loomemajanduse, audiovisuaalvaldkonna, etenduskunstide, kirjanduse, samuti kunsti- ning muusikavaldkonna arendamise eest.

Tallinna Kunstihoone elus on viimastel aastatel toimunud mitmeid positiivseid muutusi: institutsioon on iseseisvunud ja saanud ka riigilt korraliku rahastuse, kui võrrelda mitmete teiste kunstiinstitutsioonidega. Kunstihoones töötab kolm kuraatorit ja on korraldatud ümber ka abipersonali (saalivalvurite asemel külalisjuhid) tööülesanded. Tallinna Kunstihoone paistab rohkem kui kunagi varem välja ka rahvusvahelisel kunstiväljal. Selline kunstiinstitutsioon ei saa küll kunagi päriselt valmis, iseäranis praegusel ajal, kui iga päev tuleb endale esitada küsimus, miks just niiviisi on vaja teha.

Miks otsustasid vahetada töökohta? Kas elu Tallinna Kunstihoones läks igavaks? Oli sul liiga vähe väljakutseid?

Muutused Tallinna Kunstihoones on minu ja mu meeskonna viimase viie pingelise ja väga huvitava aasta töö tulemus. Praeguseks on see vähemalt Euroopas arvestatav kaasaegse kunsti asutus ja usaldusväärne partner paljudes rahvusvahelistes projektides.

2018. aastal sai Tallinna Kunstihoonest riigi osalusega sihtasutus, mis tagab loodetavasti tegutsemisel stabiilsuse järgmiseks 85 aastaks. Seda rahastatakse riigieelarvest. Maksame kunstnikutasu, mis on võrreldav teiste Euroopa näitusemajade omaga. Võin öelda, et olen saavutanud peaaegu kõik, mida 2014. aasta lõpus sinna tegema tulin. See õnnestus tänu väga heale meeskonnatööle, selgelt määratletud eesmärkidele ja lakkamatule kommunikatsioonile kõigil otsustus-, sealhulgas poliitilisel tasandil.

Mind aitas väga palju minu elukaaslane, kunstiteadlane Anneli Porri, kes tuli Tallinna Kunstihoone nõukogu soovil ja minu palumise peale appi päris alguses, kõige raskemal ajal, siis, kui keegi teine Eesti kunstiväljal ei leidnud endas jõudu laguneva fassaadiga hoone ja ebakindla rahastusega institutsiooni avalikul kuraatorikonkursil osaleda. Ta pani pausile oma professionaalse karjääri kunstiakadeemia kunsti­hariduse osakonnas, et panustada oma kümneaastase kuraatorikogemusega kunstiinstitutsiooni arendamisse.

Teha on siin muidugi veel palju, kuid viimase viie aastaga võrreldes seisab loode­tavasti nüüd ees siiski suhteliselt stabiilne aeg. Meeskond on fantastiline ja kuraatorid väga võimekad: Tamara Luuk, tõeline aare oma professioonis; Siim Preiman näitab iga näitusega üha tundlikumat ja huvitavamat kuraatorimusklit ning Corina Apostolil on seljataga märkimisväärne rahvusvaheline kogemus ja käeulatuses põnev globaalne võrgustik. Samuti on siin supervõimetega projektijuhid, Euroopa parim installatsioonimeeskond, pühendunud saalitöötajad, tippklassi kunstihariduseksperdid ning Eesti parimad partnerid kommunikatsiooni, disaini ja IT-arenduste vallas.

Eeldused rahulikuks, kuid jõudsaks edenemiseks on loodud. Mina aga ei ole praegu veel valmis paigale jääma ja tundsin, et pean edasi liikuma ning andma järgmistele tulijatele võimaluse. Eriliselt hea meel on lõpetada oma töö Tallinna Kunstihoones üsna kindlalt maailma parimat vaatamiskogemust pakkuva virtuaalnäituste platvormi avamisega. Usun, et saan oma kogemusi ja oskusi uues ametis rakendada ja panustada nii kogu Eesti kultuuri arengusse.

Mida loodad kultuuriministeeriumi asekantslerina ära teha?

Loodan panustada kultuuripoliitikasse, mis tugineb andmetele ja nende vabale liikumisele ning samuti valdkondadevahelisele koostööle ja dialoogile. See kõlab abstraktselt, ja eks ongi seda, kuid usun, et need väärtused on kultuuripoliitikas väga olulised.

Kultuuriministeeriumis oleneb üksjagu ministrist. Minister on üldjuhul poliitiline ametikoht ja tema eesmärkidest võib oleneda ka ametnike, eelkõige kantsleri ja asekantslerite positsioon ja ka saatus. Kas pole liiga ebakindel positsioon?

Eks elus võib juhtuda paljugi. Üks kindlamaid asju on, et asjad muutuvad. Ma ei ole kunagi teinud oma tööd positsiooni pärast muretsedes ega tee seda nüüdki. Teen seda lihtsalt nii hästi, kui suudan – ja mitte halvemini. Seni ei ole ma selle tõttu pidanud ühestki ametist lahkuma.

Kultuuriministeeriumi asekantsleri töös on üksjagu bürokraatiat, nagu ametnikutöös ikka. Kuidas ühildada see kunstnikutööga? Või oled kunstniku endas täiesti maha surunud?

Seesugust vastandamist kohtan ikka ja jälle, kuid ma ei mõista seda üldse – juhi töö on väga loominguline. Kunstnik minus töötab kogu aeg, kuid minu tegevuse väljund ei ole näitused, vaid kõik see, mida ma parasjagu teen.

Kas Tallinna Kunstihoone uue juhataja konkurss tuleb ka rahvusvaheline? Kas Eestis suudetakse ikka tagada talle vääriline sissetulek?

Eesti on juba hulk aega väljast saabuvatele spetsialistidele ja juhtidele atraktiivne sihtriik. Ka Tallinna Kunstihoone on atraktiivne tööandja: tegemist on tugeva, hea kohaliku ja rahvusvahelise renomeega organisatsiooniga. Palk ei ole siin sugugi ainus määrav faktor. Kultuuritöötaja miinimumtasu Eestis võib tagada tegelikult parema elukvaliteedi kui näiteks mõne väiksema institutsiooni kuraatori tasu New Yorgis. Tervishoiu kvaliteet ja kättesaadavus, elukeskkond, üürihinnad ja palju muud räägib meie kasuks. Globaalset huvi nägime oma rahvusvahelisel kuraatorikonkursil, mille teises voorus osales üle kümne professionaali üle kogu maailma. Inimesed olid valmis siia kolima Los Angelesest, New Yorgist, Londonist, Kopenhaagenist, Helsingist ja mujaltki. Oma palgasoovis arvestasid nad Eesti oludega. Nii et selles ma probleemi ei näe. Corina Apostol vahetaski New Yorgi Tallinna vastu ja ma usun, et ta ei kahetse.

Avaliku konkursi korraldab SA Kunsti­hoone nõukogu ja mina soovitasin teha pigem Eesti-sisese juhikonkursi, mitte rahvusvahelise. Tallinna Kunstihoone vajab ennekõike juhti, kes suudab navigeerida siinses avalikus elus keelebarjääri vastu põrkamata. Mõni piiritagune superstaarist direktor-kuraator või kitsalt kunstiteadusliku kompetentsiga kandidaat ei ole minu arust parim valik. Asutuse praeguses struktuuris on kuraatori ja juhi roll lahus ning arvan, et see on sellele asutusele kasuks tulnud.

Kutsun üles konkursil osalema kõiki, kellele ühe kultuurivaldkonna rahvusvahelisima ja põnevaima asutuse juhtimine huvi pakub. Loodan väga, et huvilisi tuleb ka väljastpoolt kunstivaldkonda.