Kunsti-ilm

RAEL ARTEL

ðokeeriv Turner Prize?i show: pole midagi ðokeerivat Tänavune Turner Prize?i nominentide valik on üllatanud paljusid briti kunstihuvilisi, kuna näitusesaalides ei eksponeerita ei verd, mädanenud puulehti ega ihuliikmeid. Kui eelmisel korral hoidsid elavat publikuhuvi üleval vendade Jack ja Dinos Chapmani ning transvestiidist keraamiku Gryson Perry teosed, siis seekordne valik tegeleb hoopis vähem raputavate teemadega. Henry Moore?i Fondi kaasaegse kunsti kuraator David Thorp selgitab, et ðokeerimisvajadusest on üle saadud ning fookusesse on tõusnud sisulised küsimused. Sir Nicholas Serota, Tate?i direktor ja þürii esimees, põhjendas tänavust kunstnikevalikut sellega, et kõik nominendid on 10 ? 15 aastat teinud väga head kunsti ja kõik nad on viimasel aastal tugevasti oma loomingus ka edasi liikunud.

Nominendid Langlands ja Bell kandideerivad teosega ?Osama bin Ladeni maja?, mille ostis kuninglik sõjamuuseum. Sellega kaasneb interaktiivne, virtuaalreaalne mulaaþ bin Ladeni Afganistanis hüljatud majast. Jeremy Deller on tuntud eelkõige oma sotsiaalse projektiga ?The Battle of Orgreave?, mis kujutas politsei ja streikivate kaevurite kokkupõrget. Yinka Shonibare, kelle suur isiknäitus oli eelmisel aastal ka Kiasmas, kõige võimsam Turner Prize?i näitusele esitatud teos kujutas Tate Britaini ühe keskse fassaadiskulptuuri riietamist aafrika trükikangasse, kui galerii pärast renoveerimist avati.

Kutlug Ataman on sündinud Istanbulis ning õppinud Sorbonne?is ja Californias. Tema mitmel ekraanil videoteosed on tavaliselt tunde pikad, viimane teos ?Never My Soul? kujutas transseksuaalse türgi prostituudi elu.

Eelmisel aastal külastas Turner Prize?i näitust üle saja tuhande inimese, keskmiselt 1281 inimest päevas. Auhinnafond ulatub sel aastal 40 000 naelani, kuid Tate pole veel otsustanud, kuidas seda summat jagada. Näitus avatakse Tate Britainis 20. X, auhinna võitja tehakse teatavaks 6. XII.

Picasso maal varastatud

Pariisis Pompidou keskusest on varastatud Pablo Picasso 1924. aastal valminud maal ?Nature morte a la charlotte?. Väikeseformaadilise teose hinnaks arvatakse kaks ja pool miljonit eurot (u. 39 miljonit krooni) ning see läks kaduma Pompidou keskuse restaureerimistöökojast, kuhu see toodi, et maali välimust värskendada enne teose laenamist Roubaix?e muuseumile Põhja-Prantsusmaal. Millal maal kadus, pole täpsemalt teada, igatahes nähti seda viimati 12. I. Vaatamata põhjalikele otsingutele töökojas, pole pilti leitud ning see annab alust arvata, et see on varastatud. Küll aga on Pompidou eksperdid kindlad, et pilti pole veel jõutud edasi müüa, selleks on maal liialt tuntud.

Rem Koolhaas projekteeris raamatukogu

Mai keskel avati Seattle?is uus keskraamatukogu, mille on projekteerinud Rem Koolhaas/OMA koostöös Seattle?i kompaniiga LMN Architects. Kriitikutelt vaid ülivõrdes hinnanguid pälvinud hoonet peetakse viimaste aastakümnete tähtsaimaks uueks raamatukoguks.

Hoone projekteerimisel tegid arhitektid koostööd nii raamatukogutöötajate kui ka raamatu ja lugemisharjumuse tulevikku uurivate teadlastega Microsoftist, Amazonist, M.I.Ti meedialaborist ja teistest organisatsioonidest. Arhitektid külastasid paljusid Ameerika raamatukogusid ning tutvusid põhjalikult ameeriklaste raamatukasutamise harjumustega. Nimetatud seik paneb kriitikud arvama, et ehituskunstiteosesse on ilmekalt kanaliseeritud arhitekti ja kliendi suhte. Hoone rahastajad soovisid hoonet näha võimalikult kasutajasõbraliku institutsioonina, raamatukogutöötajad aga võimalikult paindlikuna, et liikuda kaasa kollektsioonide pideva paisumise ja muutumisega.

Tulemuseks on 11-korruseline selgelt organiseeritud hoone, mida on lihtne kasutada. Raamatukogu on vastavalt funktsioonidele jagatud viide tsooni ning kogu ehitis on kaetud klaasist nahaga. Hoones võib selgelt eristada erinevalt funktsioneerivaid strukturaalseid süsteeme. Ehitist on võrreldud ka narratiiviga: keskraamatukogu on kui episoodide jada linnaruumis, kus rahvarohked stseenid vahelduvad vaiksete lugemissaalidega.

Seattle?i raamatukogu on võrreldud New Yorgi Public Librariga 5. avenüül: mõlemad pidavat kandma endas raamatukultuuri kirglikult väärtustavat momenti ning rikastama avalikku ruumi täiuslikult läbi mõeldud lahendustega, mõlemad loomulikult omas ajas.

Arvatakse ka, et hoone võib oma ruumiselgusega avaldada sügavat mõju tuleviku arhitektuurile.