Mitte ainult krüptokunstist

NFTde tasakaalustavad investeeringud on ilus mõte, kuid mõjuvad paisuva krüptokunstituru ja plokiahela tehnoloogia ressursinõudlikkuse puhul nagu indulgentsikirjad.

TÕNIS JÜRGENS

Krüptokunstist rääkimine algab harilikult rahast. Veebruarikuu lõpus ületas peavoolumeedia künnise uudis Kanada muusiku Grimesi ja tema venna Mac Boucheri koostöös tehtud krüptokunsti kollektsiooni „Sõjanümf“ („WarNymph“)¹ pea kuue miljoni dollarilisest müügitulust. 11. märtsil aga müüdi tuntud oksjonimaja Christie’s veebiplatvormil digikunstniku Mike Winklemanni (alias Beeple) kollaaž „Argipäevad: esimesed 5000 päeva“ („Everydays: The First 5000 Days“),² mille lõpphinnaks sai rohkem kui 69 miljonit dollarit. Kuulsuste kõrval on krüptokunstiga kopsakaid summasid teeninud tuhanded vähem tuntud loojad ja investorid. Digiteoseid vahendatakse veebiturgudel, -galeriides ja oksjonitel (Super Rare, OpenSea, Nifty Gateway jpt) ning tihtilugu mitmekordistuvad müüdavate teoste hinnad minutite või lausa sekunditega. Edulood on pehmelt öeldes üllatavad.

Millega on tegu? Üldisemas mõttes käsitletakse krüptokunstiga krüpto­valuutade, nt Bitcoin, või nende all tuikavate plokiahela (blockchain) tehno­loogiate poleemikat, olgu see siis kultuurilises, filosoofilises, ökoloogilises või muus võtmes. Viimasel ajal tähistab krüptokunst aga spetsiifilisemalt digitaalseid kunstiteoseid, mida vahendatakse plokiahela (valdavalt Ethereum) kaudu. Digitaalseid kunstiteoseid on teadupärast äärmiselt lihtne kopeerida ja levitada, plokiahel võimaldab aga teha teose unikaalseks. Siin tuleb mängu non-fungible token ehk NFT. NFT tähendab, et muidu kergesti kopeeritavale digitaalsele kunstiteosele antakse koodis kirjutatud signatuur, mis teeb teose ainulaadseks, olgu ta siis täiesti eraldiseisev teos või mingi seeria osa.

Kui räägitakse krüptokunstiga hangeldamisest, siis mõeldaksegi selle all enamasti NFTde ostmist ja müümist. Seejuures ei tähenda NFT omamine otseselt kunstiteose (füüsiliselt) omamist.³ NFT on justkui kunstiteose osakut märkiv väärispaber – sertifikaat, mis tähistab ostu-müügitehingut ning viitab sellega seotud meediakillukesele kusagil internetiookeanis. Lühidalt: kuigi minu tehtud pildi võib igaüks netist alla laadida, siis NFT näol on kellelgi tõend selle pildi omamisest. NFT võib olla ka animatsioon, muusikavideo, heli, digitaalne korvpallikaart, relv mõnes videomängus, aga ka Twitteri säuts. Hiljaaegu pani näiteks Twitteri asutaja Jack Dorsey müüki oma esimese sellel platvormil tehtud säutsu, mis osteti NFT kujul 2,9 miljoni dollari eest.⁴

Artikli kirjutamise aegu (2. IV) ootab krüptomaailm rulalegendi Tony Hawki viimase „ollie 540“ trikisoorituse NFTna müüki minekut.⁵ Valdav osa NFTdest märgib siiski eri kujul kunstiteoseid, olgu selleks siis allegooriline digimaal Bitcoini münti seljas kandvast hiidpullist või kontseptuaalsema näitena video-performance Banksy teose „Debiilikud“ („Morons“) tseremoniaalsest põletamisest.⁶

Kunstnikud ja investorid

Mõistagi on NFTd digikunstnikele omamoodi taeva and, kuivõrd see tehnoloogia teeb võimalikuks digitaalse kunsti virtuaalse müümise, mis seniajani oli (arusaadavatel põhjustel) üpris absurdne ettevõtmine. Eriti ahvatlevaks teeb asja see, et NFTsid tarnivad kunstnikud saavad tulu mitte üksnes teose esmase müügi pealt, vaid teenivad teatud protsendi ka kõigilt järgnevatelt tehingutelt. See on küll näiteks Euroopas (ka mitte digitaalsete) teoste edasi müümisel seadusega reguleeritud, kuid USA autoriõiguste ja kunstiteoste edasimüügi puhul praegu ei kehti. Lisaks annab plokiahel igale tehingule automaatse verifikatsiooni, mistõttu on kindel, et autor saab ka oma tasu kätte. Koos NFTde ülikiire kallinemisega tähendab see, et kunstnik lõikab järelturul proportsionaalselt isegi rohkem kasumit kui esmamüügilt.

Paisuva mulli mahust ja selle juurde tunglejatest annab vahest aimu ka see, et mitte igaüks ei saa jalga virtuaalsete galeriide ukse vahele, kus NFTsid vahendatakse: sõltuvalt platvormist peavad asjast huvitatud kunstnikud esitama varasemate tööde näidetega portfoolio, motivatsioonikirja, kunstnikupositsiooni ja kavandatava projekti nii nagu päris näituseprojekti taotlemise puhul. Sealt edasi kaasnevad NFTde müümisega ka küllalt kopsakad vahendus­tasud, mis peaksid idee poolest tagama, et asjaga tegelevad ainult need, kellel on tõsi taga – iseasi, mis selle tõsiduse tegelikud motiivid on.⁷

Kuivõrd NFTde puhul on rõhk rohkem omamisel kui kunstil, saab selle digikullapalaviku juures leida ka seoseid koroona epohhi ajal pead tõstnud noorte väikeinvestorite revolutsiooniga. Ühendkuningriigis hiljuti tehtud uuringu⁸ kohaselt on seal viimase aasta jooksul vastukaaluks 38 protsendile üldrahvastikust tegelenud umbes 60% 25–34aastaste seast agarasti investeerimisega. Viiendik Ühendkuningriigi noortest investoritest on tunnistanud, et investeerimisfondidesse panustamise asemel haldavad nad oma investeeringuid enamasti ise, lähtudes omaenda uurimistööst ja soovitustest netifoorumites ning investeerides tihtilugu eraldi aktsiatesse, kaasa arvatud siiamaani börsihuviliste sihikul olev üles-alla pendeldav GameStop ($GME) ja teised meemiaktsiad.

Isehakanud investorite arvu kasv on seostatav pandeemia ning riigiti kehtestatud eriolukordade ja liikumiskeeldudega, kuivõrd kodukontorisse kapseldunutel on tekkinud investeerimiseks rohkem vaba raha ja huvi. Pealegi olid mullu veebruaris-märtsis aktsiaturud sedavõrd suures languses, et paljude meelest oli loogiline panna otsad – kodus istumine, vaba raha, aktsiate odavalt ostmine – omavahel kokku. Kuigi krüptokunsti ja NFTde ostmine ja müümine oli päevakorras juba 2018. aastal,⁹ hakkas ettevõtmine tasapisi tuult tiibadesse saama korrelatsioonis koroonapuhanguga, tõustes tähelepanu orbiidile umbes aasta pärast pandeemia algust. Siin näikse esile kerkivat pealtnäha igati teretulnud narratiiv sellest, kuidas meie pandeemia päevil on plokiahela vahendusel detsentraliseeritud krüptokunstiturul teineteist leidnud alamakstud digikunstnik ja väikeinvestor, kelle ühine ponnistus aitab majanduse horisondil lõõmavast krahhist eemale tõmmata. Ometi on NFTde maailmal ka oma hämar kõhualune.

Vargad ja keskkonnakahjurid

Nagu ühe korraliku (digi)kullapalaviku juures ikka, esineb ka NFTde puhul omajagu võltsinguid, vargusi ja muid viperusi. Paljudel juhtudel on kunstnike teoseid NFTdeks vormistatud ja maha müüdud nende endi loata.¹⁰ Võrsunud on valeplatvorme, kus müüakse liba-NFTsid.¹¹ Märtsi keskel toimus populaarsel Nifty Gateway saidil teadaolevalt esimene suurem krüptokunsti vargusejuhtum, kui häkkerid tungisid kasutajate kontodele ning tegid seejärel tehinguid teiste inimeste NFTdega.¹² Mõningatel puhkudel on aga suure raha eest ostetud NFTd lihtsalt jäägitult kaduma läinud.¹³ Kuivõrd seadusandjatel on raske tehnoloogilise arenguga sammu pidada, võib eeldada, et NFTd jäävad nii mõneski juriidilises aspektis krüptovaluutadega sarnasele hallalale, eriti arvestades, et plokiahela tehnoloogiate üks ideoloogilisi tugisambaid ongi nimelt detsentraliseeritus ehk riigi sekkumise vältimine.

Krüptokunstimaailm annab ka väga võimsa panuse ökoloogilise jalajälje süvendamisse. NFTd on valdavalt seotud Ethereumi plokiahelaga, mis kulutab aastas pea 32 TWh elektrienergiat (võrreldav Nigeeria aastase kuluga) ning tal on 15megatonnine süsinikujalajälg (võrreldav Sloveeniaga) – kusjuures need numbrid on 2020. aasta juulist samaaegselt NFTde populaarsuse tõusuga järsult ja kiiresti kasvanud. See meeletu kulu on seotud nii Bitcoini kui ka sellel põhineva Ethereumi plokiahelale omase verifikatsiooniprotsessiga.¹⁴ Plokiahelat hoiavad töös arvutid, mis teevad võidu äärmiselt keerukaid ja energiamahukaid arvutustehteid ning lihtsustatult öeldes võidab (ehk „kaevandab“ järgmise ühiku krüptovaluutat) see, kellel on parasjagu kõige võimsam masinapark. Sedasorti plokiahela tehnoloogia põhineb juba eos, ja lausa nimme, kulutamisel.

Osati tasakaalustatakse Ethereumi keskkonnakahjulikkust carbon offset’i ehk süsinikujalajälge kahandavatesse taktikatesse investeerimisega. Nii panustab näiteks NFT veebiturg Zora järjepidevalt tuuleparkide rajamisse ja vihmametsade konserveerimisse.¹⁵ Sedasorti tasakaalustavad investeeringud, nagu ka heategevuse nimel müüdud NFTd, on iseenesest ilus ja hea mõte, kuid mõjuvad üheskoos paisuva krüptokunstituru, selle all tuikava plokiahela tehnoloogia implitsiitse ressursinõudlikkuse ning kõike seda tagant kannustava ratsa rikkaks suhtumisega nagu indulgentsikirjad, millega ennast näiliselt vältimatust patust puhtaks pühkida tahetakse. Kui näiteks juba ülal mainitud Grimes ning nii mõnedki teised NFTdega hangeldavad kuulsused investeerivad sageli süsinikujalajälje vähendamisse, näidates sel kombel head eeskuju, panustavad nad praegu oma tegevusega siiski ka digitaalse keskkonna­kahjulikkuse legitimeerimisse.

Keskkonnakulu leevendamiseks plaanivad Ethereumi arendajad viia süsteemi tasahaaval üle teist laadi, optimaalsemasse verifikatsiooniprotsessi.¹⁶ Kuigi on põhjust olla ka skeptiline, kas kogu Ethereumi võrgustikku koos kõigi kasutajatega suudetakse selle ülemineku tarviduses veenda, on üldisemas plaanis alust arvata, et suurest avalikust huvist tingitult ja kunstnike nõudmisel töötatakse lähiaastatel välja kliimaneutraalsemad lahendused NFTdega toimetamisel.¹⁷

Näis, kas mull senikaua koos püsib.

1 https://niftygateway.com/collections/warnymphvolume1open

2 https://onlineonly.christies.com/s/beeple-first-5000-days/lots/2020

3 On ka erandeid. Mõned krüptokunstnikud on digitaalsete NFT-de ostjatele saatnud füüsilised koopiad, olgu selleks siis ostutõend või plastraamiga ekraan, millel mängib teos, teinekord on kaasatud ka tilgake verd või juuksekarvake.

4 Tulu läks heategevusse. https://www.msn.com/en-us/money/companies/jack-dorsey-sells-his-first-tweet-ever-as-an-nft-for-over-2429-million/ar-BB1eQOXU

5 Keeruline trikk: rulataja hüppab ja teeb õhus koos rulaga poolteist pööret rula kätega puudutamata.

Tony Hawk to Sell Ollie 540 NFT on Ethernity Chain

6 Metatasandit annab teosel loetav kiri: „Ma ei suuda uskuda, et teie, debiilikud, tõepoolest ostate seda jama“ („I can’t believe you morons actually buy this shit“). https://decrypt.co/60471/a-burned-up-banksy-nft-just-sold-for-382k

7 https://www.vice.com/en/article/pkd83y/people-are-spending-millions-on-jpegs-tweets-and-other-crypto-collectibles

8 https://uk.finance.yahoo.com/news/coronavirus-pandemic-breeds-new-generation-of-young-investors-000101570.html

9 Vt nt iiri kontseptuaalse kunstniku Kevin Aboschi projekti „Ma olen münt“ („I AM A COIN”, https://iamacoin.com/about.html) ja „Rare Pepe“ meemikonnade oksjoni kohta: https://www.vice.com/en/article/ev57p4/i-went-to-the-first-live-auction-for-rare-pepes-on-the-blockchain

10 https://www.vice.com/en/article/n7vxe7/people-are-stealing-art-and-turning-it-into-nfts

11 https://www.nasdaq.com/articles/scams-and-fraud-bubble-up-as-nft-mania-takes-hold-2021-03-31

12 https://www.theverge.com/2021/3/15/22331818/nifty-gateway-hack-steal-nfts-credit-card

13 https://www.vice.com/en/article/pkdj79/peoples-expensive-nfts-keep-vanishing-this-is-why

14 Bitcoini ökoloogiline jalajälg ja energiakulu on Ethereumist kordades hullem, tarbides aastas umbes 92 TWh elektrienergiat (1% kogu maailma energiakulust), paisates keskkonda pea 44 megatonni süsinikdioksiidi ning luues lisaks 11 kilotonni jagu elektroonilisi jäätmeid. Vt https://digiconomist.net/ethereum-energy-consumption ja https://digiconomist.net/bitcoin-energy-consumption

15 https://decrypt.co/60271/zora-nft-carbon-offset-ethereum

16 Arvutite töö hulgal põhineva (proof-of-work) tehingute verifikatsiooni asemel tahetakse kasutusele võtta panuse tõenduse (proof-of-stake) süsteem, mis lähtub varalisest panusest: kui palju ja kui kaua hoiab üks või teine „kaevandaja“ oma käes vastavat krüptovaluutat. https://decrypt.co/resources/proof-of-work-vs-proof-of-stake

17 https://www.theverge.com/2021/3/15/22328203/nft-cryptoart-ethereum-blockchain-climate-change