Paradokside otsija

TRIINU SOIKMETS

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Hopi galerii näitusega osutab Rait Prääts loodusmaailma vasturääkivustele, aga ka tehis- ja liitreaalsuse paradoksaalsusele.

Palun selgita näituse „Kiibikriis“ kandvat ideed. Kust ammutasid inspiratsiooni?

Võib tõdeda, et looduslikult evolutsioneerunud maailma sisse on tekkinud kiiresti areneva tehisintellekti maailm. Sündinud on liitreaalsus. Näitusega „Kiibikriis“ üritasin seda uut reaalsust uurida, leida kokkupuuteid ja erinevusi. Uurimistöö ei ole veel lõppenud, aga esimesi järeldusi võib juba avaldada. Enamik naudingutest ja osa kiusatustest kuulub ainult loodusmaailma. Tehismaailmas ei ole näiteks lõhnaküllust, maitseelamusi, puudutuste mõnu, looduse nautimist, kevadtuule paitust, suudluste kirglikkust, sigimiserutust, surelikkuse teadvustamist ega ka suitsetamisest, narkootiliste ainete kasutamisest ja alkohoolsete jookide pruukimisest saadavat lõdvestust ja naudingut. Märgata on aga tehisintellekti järjest sagenevaid katseid siseneda ka loodusliku maailma evolutsiooni. Tõdeda võib, et näiteks liik „inimene“ vaatab ajaliselt järjest rohkem loodust ja muud infot ekraanidelt, liigi geneetika muutmine teeb esimesi arglikke samme, palju liike on juba muudetud ja osa hävinud. Veel ei ole selge, kas algoritmid ja kiibid aitavad kaasa arengule või hävingule. Praegu on looduslikul ja tehisintellekti-maailmal palju kokkupuuteid, mida nimetatakse liitreaalsuseks. Liitreaalsuses võib täheldada enneolematut arenguhüpet, mis on toonud kaasa palju positiivset, aga ka tõekriisi, järjest suurema rahahimu, eetikakriisi, sõjad, hübriidsõjad, tehnika ja looduse purustused, energiakriisi, toormekriisi ja kiibikriisi. Kui mainitud kriisidest otsida ka midagi positiivset, siis kiibikriis pärsib tuntavalt verise VF-agressori võimekust Ukraina sõjas ja on märke, et Ukraina suudab kaitsta oma iseseisvust, kuna saab kõrgtehnoloogilist abi. Lõplike järelduste tegemiseks on uurimine veel liiga varases staadiumis. Kindlasti võib väita, et liitreaalsus on sündinud, et jääda ja areneda.

Oled öelnud, et kasutad klaasi nagu paberit joonistamiseks, nagu lõuendit maalimiseks või nagu savi modelleerimiseks. Miks valisid omal ajal just selle meediumi?

Eriala valik põhines enesehinnangu ja soovituste segasel analüüsil. Õpingud kunstiinstituudis olid akadeemi­lised, nagu toona kombeks oli. Mitmete heade ja nõudlike õpetajate käe all oli põhirõhk käeliste oskuste arendamisel. Peale klaasitehnikate õppisime iga päev ka modellide järgi joonistamist, maalimist, modelleerimist. Selline mitmekülgne õpe avardas mõtlemist ja tekitas uudishimu kogu kunsti vastu. Minu loometeel on olnud perioode, mil tegelesin peamiselt kas õlimaali, graafika või skulptuuriga. Aja möödudes arendasin klaasis välja oma autoritehnika, millel on graafika, maalimise ja skulptuuri tunnused.

Sinu teosed on klaasi, maalikunsti ja skulptuuri ainulaadne süntees, jutustavad realistlikke lugusid ja kujutavad maailma selle paradoksaalsuses. Milliseid paradokse oled tähele pannud?

Näituse „Kiibikriis“ tööde skulpturaalse üldvormi modelleerimiseks on kasutatud hallikat betooni ja kolla-rohe-siniseid arvutite emaplaate, maalilisele poolele lisanduvad veel realistlikult maalitud klaasdetailid. Taieseid saab vaadata nagu maale ja ka nagu skulptuure, maitse asi. Loodusmaailm kubiseb vasturääkivustest, aga sama paradoksaalne on ka tehis- ja liitreaalsus. On, mida kujutada ja millest jutustada.

 

Kunstimessil „ArtVilnius“ olid sinu skulptuurid esitatud koos Gleb Divovi loodud liitreaalsusega. Kas need said seeläbi uue perspektiivi? Millised uued maailmad sündisid?

Praegune tehisintellektide sari sai alguse ühest väiksemast skulptuurist, mille tegin Voronja galerii näitusele kaks aastat tagasi. Mind kutsus osalema kuraator Vahur Afanasjev. Idee juured ulatuvad aga kaugemale, 2009. aasta Vabaduse galerii isikunäitusele „Lihtsad küsimused“. Sarja kolme tööd eksponeeris „ArtVilniuse“ kunstimessil Okapi galerii. Gleb Divov lülitus projekti samuti Okapi galeristide kaudu. Igal juhul on hea meel, et minu tööd on Glebi inspireerinud ja koostöö lisanud mu taiestele sügavust ja mängulisust. Gleb töötas iseseisvalt, olen temaga vaid ühe korra suhelnud.

Klaasist kiibini

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht