Pealelend

Tiiu Talvistu,TKMi peavarahoidja

Mis muutub Tartu Kunstimuuseumi elus, rollis ja tähenduses, kui Eesti Kunstimuuseumi uus hoone Kumu on valmis saanud?

Loomulikult on Eesti Kunstimuuseumi uue hoone valmimine pannud Tartu Kunstimuuseumi juurdlema probleemi üle, kuidas edasi elada, kas peaks midagi oma tegevuses kardinaalselt muutma. Eelkõige teeb nukraks, kuidas oma praeguste eksponeerimise ja rahaliste võimalustega püsida kunstiareenil konkurentsivõimelisena. Tegu ei ole ju mitte näituse ideede puudumises, vaid nende teostamiseks nappivas rahas. Hea näitus eeldab pikka ettevalmistusprotsessi, korraliku andmebaasiga kataloogi, mille ettevalmistamiseks ja trükkimiseks tagab vahendid normaalne eelarve. Samuti atraktiivset eksponeerimist ning sobilikke ja ajakohase inventariga ruume.

Vaadates meil ilmunud kunstikirjandust, torkab silma läbiuurimata ja -kirjutamata kunstnike ning perioodide rohkus. Normaalne kunstielu eeldaks, et iga ajastu lisab kunstiloo käsitlusse oma vaatenurga ning seisukohad. Mitu erinevat käsitlust meil on ilmunud kunstikool Pallase, Eesti Kunstnike Rühma, Visarite, ANK-64 jm kohta? Muuseumid oma väljapanekute ja trükistega  peaksid ju olema uudsete vaatenurkade genereerijad.

Muuseum ei ole ju ainult näitused, vaid ka kollektsioon. Ilmselt on Tartu muuseumi üks valupunkt hoidlate küsimus, need vajaksid kiiret ajakohastamist. Samas täiendavad Tartu ja Eesti Kunstimuuseumi kogud teineteist, pakkudes ülevaate meie kunstist: tänu kahe kollektsiooni olemasolule on see tunduvalt rikkam ja ülevaatlikum, seda nii pärandi kui ka tänapäeva kunsti osas. Erinevate kollektsioonide, näituse programmidega ning püsiväljapanekutega kunstimuuseumid peaksid olema elujõulise kunstielu allikaks ning tekitama ka elutervet  konkurentsi. Kunstimuuseumide ja -galeriide rohkus mujal maailmas näitab, et huvi kunsti vastu on olemas ning iga maa reklaamib ja tutvustab ennast oma kunstnike kaudu. Järelikult on Eestis see kõik veel alles ees ning meie kunstimuuseumide tegevusväli avar, oleks ainult võimalusi selle teostamiseks.

Ootame huviga uue muuseumihoone avamist ning usume, et see annab ka meile uusi impulsse tegutsemiseks. Tahaks loota, et visuaalne kunst saavutab siis meie kultuuripildis selle tähelepanuväärse koha, millest unistasid kunstitegelased juba eelmise, XX sajandi alguses.