Pealelend – Al Paldrok, kunstnik ja kuraator

REET VARBLANE

Detsembri algul kuulutati Miami kunsti­nädalal ja sealsel „Art Baseli“ kunstimessil bravuurikalt välja uus kunstifestival – Hiiumaa kunstibiennaal. Esimest korda toimub 2024. aastal ja siis järjepanu üle aasta, nagu biennaalidel kombeks. Miamis liikus ringi biennaali tutvustav kunstibuss, biennaali algatajad jagasid flaiereid, näha võis laserkiirte, valgusmängu ja videoprojektsioone, loodi kaasava installatsiooniga performatiivne keskkond. Kõikehõlmavat efektset kunstikeskkonda lubavad korraldajad Hiiumaal, ja kuigi biennaali kese on Viscosa kultuuritehas, toimuvad kunstiüritused ka Heltermaal, Kärdlas, Tahkunas, Kõrgessaarel, Kõpus, Kalanas, Emmastes, Käinas, Orjakul ja Kassaris.

Millist tühimikku hakkab Hiiumaa biennaal täitma? Pressiteates on osutatud kõike ja kõiki haaravale suvisele suursündmusele, kuid kas meie kunstielu ja -väli ei ole veerandsajandi taguse aastaga niivõrd muutunud, et midagi sellist, nagu olid Saaremaa biennaal, Rakvere ja Haapsalu „KanaNahk“ või Viinistu video- ja tegevuskunsti festival ei ole enam võimalik korraldada?

Praegu on täiesti uus ühiskondlik situatsioon, uued põlvkonnad ja publik ning ka biennaal saab olema erakordne ja omanäoline. Kunstiväljal võiks unistada, mõelda ja tegutseda suurelt ning loobuda enesetsensuurist.

Eestis puudub meediumide ülene rahvusvaheline kõrgkunstisündmus, kus on esindatud kõik kunstivald­konnad maalist skulptuuri ja videokunstini. Tallinna graafikatriennaal on trükikunstikeskne, sellel puudub sotsiaalne faktor ja eesti kunstnike osalemine seal on pigem erand. Pärnu iga-aastane „In graafika“ koos „Diverse Universe“ performance’i-festivali ja „Fideofestiga“ on küll distsipliinide ülene ja mässuline, aga Pärnus pole suursündmuseks vajalikke eksponeerimisruume ja linnaametnikel visionäärsust.

Miks just Hiiumaa?

Kindlasti on suvine Hiiumaa täiesti uue kohana avatud generatsioonide-valdkondade-distsipliinide üleseks kohtumispaigaks kõigile. See sobib ka Sirbi veergudel taga igatsetud kunstiinimeste kollektiivseks väljasõiduks rohelusse.

Hiiumaal puudub selge kultuuriline identiteet ja märgiline kultuurisuursündmus. Küll on seal aga olemas sellise suursündmuse korraldamiseks vajalik kogukond ja jätkub entusiasmi. Valmisolek biennaali korraldamiseks on olemas nii riiklikul, maa- ja erakondlikul kui ka kogukonna tasandil ning erakapital on nõus õla alla panema. 2024. aastal on Tartu üks Euroopa kultuuripea­linnadest. Kultuuri­pealinna eurovärk on üles puhutud, kipub olema igav ja formaalakadeemiline. Põgenemisreisid kunsti kogema looduse keskele saarele on aga hoopis midagi muud. 24 tundi ekstreemseid helikopterilende või tšarterlende Tartust, Tallinnast, Pärnust, Helsingist, Stockholmist jne. Hiiumaa mehed saavad terve suve teha kunstituuri Bolti ja Woltiga, biennaalilogod ukse küljes. Pintsaklipslased ja intellektuaalid saavad pärast näitusetuuri jääda ööseks telki lõkke äärde, kalurikülla räime suitsutama ja puskarit tilgutama. Hommikul kopteri peale ja tagasi tegelikkusesse.

Kust küll kogu selleks utoopiliseks suursündmuseks raha leitakse? Kultuurkapitalist küsitakse praegugi kolm korda rohkem raha, kui jagada on, ning Eestist sellises ulatuses eratoetust leida ei ole reaalne. Kas teil on juba kindlaid kokkuleppeid? Kui mõelda helikopterite ja tšarterlendude peale, siis need pole küll keskkonnasõbralikud.

Materiaalsete küsimustega tegeleb Hiiumaa Utoopia 9 eestvedaja Marco Pärtel oma meeskonnaga. Ilmselgelt ei ole biennaal kasumit taotlev ettevõtmine ning selle elluviimisel toetutakse ettevõtete ja eraisikutest sponsorite abile. Ja muidugi piletitulu. Kui me tõesti tahaksime lõpetada keskkonna kahjustamise, peaksime koos sooritama kollektiivse enesetapu. Kuidagi peavad need inimesed sinna saarele jõudma, loodame et 2024. aastaks on kasutusel juba loodussõbralikud ja rohelised kulgemisvahendid. Ega Veneetsia biennaalile ka keegi ujudes kohale jõua.

Kuidas on Hiiumaa biennaal üles ehitatud? Kas kuraatoriprojektina? Kes on kuraator? Kas satelliitprogrammi saab ka ideid pakkuda? 

Biennaali korraldavad Hiiumaa sihtasutus Utoopia 9 ja mittetulundusühing Academia Gustaviana Selts ja peanäitusepaik on Viscosa kultuuri­tehas Kõrgessaares. Mina olen kutsutud kureerima ja korraldama kunstilist poolt. Praegu tegeleme üle Hiiumaa näitusepaikade kaardistamisega. Biennaal toimub 2024. aasta suvel juunist augustini. Kõik ideed on teretulnud ja kuraatoriprojektid kõrvalprogrammi oodatud. Võib julgelt kontakteeruda ja näituseprojekte välja pakkuda: https://biennial.voog.com/