Raamat on ka inimene!

ASKO KÜNNAP

Küllaltki ?possiibel missioon? Toimetaja helistas ja ütles, et võiksin raamatukujundusest kirjutada (või õigemini isegi natukene nagu peaksin). Nõus. Tundus, et ongi ju selles vallas üht-teist ütelda.

Halvad oomenid

Aga siis haaras ebamäärane õud. Selline vaikselt peale hiiliv lämbumistunne, millist kirjeldab meile hästi Edgar Allan Poe ja näitavad liikuvas pildis ameerika filmid. Ärkasid mälupildid uue eesti algusaegade kirjastuste üllitistest, kus tekst paariskülgede keskel kohinal köite vahele kadus ja kus tõlketeoste puhul nii kujundaja kui ka originaaltiitel (rääkimata kopiraidist või muust selletaolisest pudinast) saladuseks jäeti.

Kuidas tuli Pimedus

Tulid meelde elumaja keldriboksidest kohandatud hämarate nimedega kujundusbutiigid Tartus, kõige koleda küberneetiline sirkel nimega Corel Draw ja font nimega Brush Script. Tulid Viljandi esoteerilised ajakirjad ja kõikide pealkirjade taga langevad varjud ? vastavalt kujundaja oskustele üleminekuga või ilma, hajusad või terava servaga, tulid Okse ja Pokse.

Ettevaatusabinõud ja julgus

Seisin abituna raamatupoe ees trotuaaril kesk ausas lahingus langenud soomlasi, ülesöönud tuve ja kerjuseid, kogusin julgust. Jätsin kodutee hoolega meelde ? mine tea, mida nähtav kõik ei tekita: nägemis-, orienteerumis- ja liikumishäireid. Helistasin lähedastele ja andsin teada, kus ma olen, kontrollisin, kas dokumendid kaasas. Ja sisenesin kauplusesse. Turvaväravad tinisesid nagu helihark, turvamees seiras kokkukasvanud kulmude alt, müüjad asusid närviliselt kallimaid raamatuid peitma.

Kolm tõdemust

Ja siis järgnesid üllatused: 1) keskmine eesti raamat on täiesti äratuntavalt raamatu moodi, omab enamikku raamatu tunnustest; 2) terve rida kirjastusi pöörab lisaks kaantele tähelepanu ka sisu loetavusele; 3) kõiki raamatuid ei kujundata ega trükitagi enam põhimõttel ?homseks ja odavalt?, esineb ka juhtumeid ?ülehomseks ja osavalt?.

Viimane flashback Mordorist

Üllatavalt vähe aastaid tagasi moodustasid õpikud ja käsiraamatud kaks vankumatut Mordori torni. Kohtadest, kus selliseid müüdi, tuli mööduda nõiamärke tehes ja silmi varjates, et kuri ja kole ära ei kaetaks. Hea nõukaaegne komme õpikuile bizaarid kummikostüümid ülle tõmmata tundus endiselt päris terav idee. Koolilaste silmanägemise säästmiseks mähiti nõukas koletisi parema puudumisel teinekord ka tavalisse värvipaberisse. Mäletate ju küll. Aga paistab, et Mordori võimutsemisse on hakanud tekkima praod ? nägin raamatukaupluses täiesti mõistliku välimusega kooli- ja käsiraamatuid. Külm higi taandus laubalt.

Pimeduse vastu!

Aga asja juurde! Negatiivseid tegelasi ei taha nimetada ? nende jalad on lühikesed ja rangis, nende peas põleb endiselt müts. Nimetaks hoopiski häid, neid, kes võitlevad Valguse poolel. Kes nad sellised siis ikkagi on, need vaprad, kes tõusnud Pimeduse vastu ja kujundavad ilusaid raamatuid? Ja kes see sellist imelist, peaaegu vägivallatut ristisõda toetab, korralikku kujundust tellida oskab ja jaksab?

Tolmunud autahvel

Ise juba hambad nürinud vanainimene, tahaksin näha noori tegijaid ja nende arusaamatuid kujundusi ja kujundeid. Tahaks, et pärast kümneaastast laiamist ja kohati põhjendamatut loorberite kiskumist võiksid praegused roolijad rooli rahuliku südamega üle anda. Ja ise vastavalt teenetele ja juhusele rantjeedeks või prükkariteks hakata. Aga tegelikult on ikkagi nii: pöörad hea välimusega raamatu tiitellehte, otsid kujundajat ja leiad umbes sellise nime: Ruth Huimerind, Kersti Tormis, Jüri Kaarma, Anne Pikkov, Jaan Tammsaar, Kristjan Mändmaa, Piret Niinepuu-Kiik. Ja nõnda edasi, nõnda edasi. Kirjastustest jäävad silma ikka vaid need suuremad ja vanemad puugid, sekka mõni ajalehtede ja koolitusfirmade värdprojekt. Vabandust, kui keegi oluline siinkohal mainimata jäi ? kauplus suleti, tuled kustutati, ei näinud hästi enam lugeda.

Õhku!

Aga Tallinna ööurgaste lettidelt leiab ilusaid flaiereid, olen näinud alternatiivseid üllitisi Tartust ja ürituste plakateid veelgi mütoloogilisema nimega paigust. Veebis komistab aeg-ajalt vägagi seksikatele ja läbimõeldud kodukülgedele. Ja kangialustes võib näha grafiteid, mille tüpograafia ja kompositsioon annab konnasilmad ette suuremale osale kujundatud, küljendatud, kosseriks tunnistatud ja trükitud materjalidele. Tekib küsimus: kuhu jääb värske õhk raamatukujunduses, kuhu jäävad vihased noored rajaleidjad, kel läptop ühes ja troonilt tõugatud disainipeeru skalp teises käes!? Tahaks tunda õhku!

Kui sõnu pole, sõima kooli!

Igivanasti, siis kui mina ERKIs õppisin, ei õpetatud graafilise disaini vallas selles majas üldse mitte midagi. Üks õppejõud tekitas kavanditele vaid lihapirukaist rasvaseid pöidlajälgi, teist ei nähtud nädalaid. Seega ei saa hetke räbalat järelkasvu hariduse kaela ajada ? halvemaks kui õppemetoodika tollal oli, känguda see ei saa. Põrand tuli ammu vastu. Pigem vastupidi, praegu on kunstiakadeemia graafilise disaini õppetoolis, või kuis tahes seda Krabati nõiaveskit nimetataksegi, üle hulga aja päris palju lootust ja avatud aknaid. Peaaegu nagu siis, kui vana hea professor Tomberg keset pimedat keskaega praeguse õppetooli eelkäija käima lükkas.

Üleskutse

Palun kirjutage, toimetage, kirjastage, kujundage, illustreerige, küljendage ja trükkige ilusaid raamatuid! Me vajame selliseid! Ühes oli Leninil õigus ? peabki õppima, õppima, õppima! Ärge võrrelge end üksteisega siin konnakas, ärge vahtige liiga kaua järjest tühja kuvarit! Mõtelge ja hingake, vaadake, mida tehakse Hongkongis ja Hollandis, mida tehti kahe- ja kolmekümnendatel aastatel siinsamas kartulimaal! Lugege, mida kirjastate, lugege, mida kujundate! Ja võtke endale kõigeks selleks natuke rohkem aega! Ma tean, kui kuradi raske see on; hetkelgi hingavad hommik ja seitse tähtaega kuklasse ja ?ära mõtle, uha!? on jämeda viltariga seinale kirjutatud, kass, auto, naine ja armuke tahavad toitmist, lapsed koolitamist, mees ja toataimed jootmist. Ja ikkagi, võtke natuke rohkem aega!

Kokkuvõtteks

Kõik, mis väärib tegemist, väärib tegemist hästi! Kui sa armastad raamatute kirjastamist või kujundamist vaid raha pärast, siis usu, raamatud ja nende lugejad vihkavad sind vastutasuks täiesti tasuta! Nii võib rikkakski saada.