Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2023

PROOSA

Joel Jans, „Rõngu roimad“ (Lummur)

Meelis Friedenthal, „Punkti ümber“ (Varrak)

Andrus Kasemaa, „Au kolhoosikorrale!“ (Varrak)

Eve Laur, „Vend Kaspar“ (Rahva Raamat)

Anti Saar, „Puu põndakul“ (Kolm Elu)

Urmas Vadi, „Kuu teine pool“ (Kolm Tarka)

LUULE

Sveta Grigorjeva, „Frankenstein“ (Suur Rida)

Jüri Kolk, „Fuuga“ (Puänt)

Kruusa Kalju, „Üleelamiste vanake“ (SA Kultuurileht, Loomingu Raamatukogu)

Mirjam Parve, „Varjukeha“ (Puänt)

Piret Põldver, „Suunurgad“ (Kastani Tänava Kirjastus)

Maryliis Teinfeldt-Grins, „Kivi alla kükakille“ (SA Kultuurileht, Värske Rõhu raamatusari „Värske raamat“)

Proosa- ja luuležüriisse kuuluvad Katrin Laur (esimees), Saara Liis Jõerand, Igor Kotjuh, Indrek Ojam ja Katrin Raid.

TÕLKEKIRJANDUS

Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde

Maarja Kangro – tõlge itaalia keelest: Valerio Magrelli, „Jää vait, müra!“ (Nähtamatu Ahv)

Kaarina Rein – tõlge ladina keelest: Pierre Abélard ja Héloïse, „Isiklikud kirjad“ (Tallinna Ülikooli Kirjastus)

Liisi Rünkla – tõlge saksa keelest: Ingeborg Bachmann, „Kolmekümnes aasta“ (SA Kultuurileht, Loomingu Raamatukogu)

Tiiu Sandrak – tõlge leedu keelest: Saulius Tomas Kondrotas, „Päikeseloojangute kollektsionäär“ (Salv)

Sigrid Tooming – tõlge norra keelest: Jon Fosse, „Teine nimi. Septoloogia“, I-II osa (Eesti Raamat)

Märt Väljataga – tõlge inglise keelest: William Butler Yeats, „Sümbolid. Luuletusi ja esseesid“ (EKSA)

Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde

Guntars Godiņš – tõlked läti keelde: „Sürrealism eesti luules“ („Sirreālisms igauņu dejā“, Neputns); Hasso Krull, „Meeter ja Demeeter. Eepos“ („Metrs un Dēmetra. Eposs“, Latvijas Rakstnieku Savienība); Andrus Kivirähk, „Lend Kuule“ („Lidojums uz Mēnesi“, Pētergailis); Janno Põldma, „Leiutajateküla jõulud“ („Izgudrotāju ciema Ziemassvētki“, Zvaigzne ABC)

Frans van Nes – tõlked hollandi keelde: Rein Raud, „Täiusliku lause surm“ („De dood van de perfecte zin“, Uitgeverij Pegasus); Ilmar Taska, „Elüüsiumi kutse“ („De lokroep van Elysium“, Nobelman)

Enel Melberg – tõlked rootsi keelde: Jaan Kross, „Kolme katku vahel“, I–IV osa („Mellan tre farsoter. Romanen om Balthasar Russow“, H:ströms)

Katja Meriluoto – tõlge soome keelde: Elo Viiding, „Tuhandele häälele“ („Tuhannelle äänelle“, Parkko)

Móni Segesdi – tõlked ungari keelde: Maarja Kangro, „Klaaslaps“ („Üveggyermek“, Polar Könyvek); Kadri Hinrikus, „Taks ja dogi“ („Tacskó és Dog“, Cerkabella)

Ivaylo Zlatkov – tõlge bulgaaria keelde: Mudlum, „Poola poisid“ („Полски момчета“, Colibri)

Ilukirjanduse tõlkeauhinna žüriisse kuuluvad Joosep Susi (esimees), Kairi Look ja Ülar Ploom.

Mõttekirjanduse tõlge

Eda Ahi – tõlge inglise keelest: Hannah Arendt, „Eichmann Jeruusalemmas. Reportaaž kurjuse banaalsusest“ (Postimehe kirjastus)

Kalle Kasemaa – tõlked heebrea keelest: Moses Maimonides, „Teadmise raamat“; Šem Tov Falaquera, „Vaidluskiri“ (Ilmamaa); tõlge araabia keelest: Mulla Sadra, „Trooni tarkuse raamat. Metafüüsilisi tõdemusi“ (Ilmamaa)

Margus Ott – tõlge hiina keelest: Zhuāngzi, „Zhuāngzi sisepeatükid“ (Tallinna Ülikooli Kirjastus)

Triinu Pakk – tõlge inglise keelest: Roy A. Rappaport, „Rituaal ja religioon inimsuse saamises“ (Tartu Ülikooli Kirjastus)

Kai Tafenau, Aivar Põldvee, Kristiina Ross – tõlge saksa keelest: „See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732“ (EKSA)

Märt Väljataga – tõlked inglise keelest: E. J. Lowe, „Metafüüsika ülevaade“ (EKSA); Nelson Goodman, „Kunsti keeled. Käsitlus sümbolite teooriast“ (EKSA)

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žüriisse kuuluvad Jaanus Sooväli (esimees), Piret Kuusk ja Kristi Viiding.

LASTEKIRJANDUS

Margus Haav, „Hundiema ühepajatoidu saladus“ (Koolibri)

Maian Kärmas, „Manilundila“ (Varrak)

Piret Raud, „Järve kiri“ (Tänapäev)

Anti Saar, „Kuidas istuda, kuidas astuda“ (Kolm Elu)

Mari Teede, „Ingmar ja meri“ (Tänapäev)

Leelo Tungal, „Laste maitse“ (Tammerraamat)

Lastekirjanduse žüriisse kuuluvad Liis Sein (esimees), Krista Kumberg ja René Tendermann.

ESSEISTIKA

Viivi Luik, „Kuldne kroon“ (EKSA)

Mudlum, „Väike tekstimüür“ (Strata)

Mihkel Mutt, „Liblikas, kes lendas liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg“ (Fabian)

Imbi Paju, „Kirjanduskliinik. Mida tähendab olla inimene“ (Gallus)

Jaak Tomberg, „Kuidas täita soovi. Realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime“ (Tartu Ülikooli Kirjastus)

Tõnu Õnnepalu, „Udu“ (Rahva Raamat ja Edasi.org)

ARTIKLIAUHIND

Kristjan Haljak, „Apollinaire’i ja Rummo tumemeelne tripp. Uks subjekti tulevikkude palavike (ja muude kahetsuste) poole“ (Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat „Tõlkija hääl“, nr 11)

Joonas Hellerma, „Fausti evangeelium“ („Tõlkija hääl“, nr 11)

Janet Laidla, „Eesti Kirjameeste Selts ja naised“ (Keel ja Kirjandus, nr 12)

Valdur Mikita, „Jaan Kaplinski – Mutiku mõttetark, südamaa laulik, soome-ugri rändaja“; Tiia Allas, „Lühükene om seo inemise ja puulehekese elo“ (kaksiknominatsioon artiklisarjana; Jaan Kaplinski raamatus „Kultuurist väläh om hää olla. Võromaiseid lugusid ja luuletusi“, Võru Instituut)

Johanna Ross, „Moodne daam 1910. aastate naiskirjanduses“ (Keel ja Kirjandus, nr 8-9)

Jaan Undusk, „Karl Ristikivi luulest ja isamaatusest“ (Karl Ristikivi raamatus „Inimese teekond ja muu luule“, EKSA)

Artiklite ja esseistikaraamatute žüriisse kuuluvad Kadri Tüür (esimees), Mirjam Hinrikus ja Ivo Volt.

VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND

Andrei Ivanov, „Hella tähe all“ („Под ласковой звездой“, Avenarius)

Ljubov Kisseljova, „Karamzinistid ja arhaistid. Valitud artikleid“ („Карамзинисты и архаисты. Статьи разных лет“, Tartu Ülikooli Kirjastus)

Jelena Skulskaja, „4. süžee“ („4 сюжет“, Originaalne Keskus)

Ekaterina Velmezova, „Tasmu“ („Тасму“, Dialoog)

Venekeelse autori auhinna žüriisse kuuluvad Grigori Utgof (esimees), Ilona Martson ja Tatjana Stepaništševa.

Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil.