Eesti teaduspoliitika peab oma näo pöörama Eesti poole

Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus

Lugupeetud Eesti Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Riigikogu, haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, Teadus- ja Arendusnõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia

Pöördume teie poole murega Eesti teaduse valdkondliku järjepidevuse, Eesti-teemaliste alus- ja rakendusuuringute jätkumise ja laiemalt – Eesti Vabariigi põhiseaduse täitmise pärast.

Seoses Eesti teaduse üldise alarahastatuse ning rahastuspoliitika orienteeritusega rahvusvahelisele tippteadusele ja tehnoloogilisele innovatsioonile näeme muret tekitavat arengut, mis seab ohtu Eesti teaduse laiapõhjalisuse ja valdkondliku mitmekesisuse, Eesti-alaste uuringute jätkuvuse, rakendusliku teadustöö eesti keele ja kultuuri järjepidevuse tagamiseks ning seeläbi Eesti riigi põhialused.

Oleme veendunud, et Eesti teadus, sealhulgas Eesti-uuringud, on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ja seda taset tuleb hoida. Siiski tahame rõhutada, et 1) vähestele tippudele suunatud rahastusmudel ei taga teadusvaldkondade laiapõhjalisust ja järjepidevust; 2) kui teadusprojektide rahastamisel peetakse silmas eelkõige teadustöö rahvusvahelist mõjukust, toob see paratamatult kaasa Eesti-keskse uurimistöö vähenemise ja teadustöö eestikeelsete ja Eesti ühiskonnale oluliste väljundite alaväärtustamise; 3) neid tendentse võimendab praegune baasrahastussüsteem, kus asutuse põhitegevuse rahastamine sõltub otseselt asutuse projektiraha summast ning rahvusvahelise tunnustusega kõrgetasemeliste artiklite ja monograafiate arvust.

Eesti keelt, kultuuri, ajalugu, ühiskonda, loodust ei uuri ega dokumenteeri meie eest keegi teine ja Eesti riigil on põhiseaduslik kohustus tagada vahendid sellealaste uuringute jätkamiseks. Eesti Vabariigi teaduspoliitika peab rahvusvahelise tipptaseme saavutamise ja tehnoloogilise innovatsiooni kõrval seadma üheks oma põhieesmärgiks ka Eesti-uuringute süstemaatilise rahastamise. Eriti murelikuks teeb meid see, et noorte teadlaste lõimimine teadustöösse on pingelistes rahastusoludes üha keerulisem ning nende karjäärivaliku tee jääb üha kitsamaks. Eesti riik on maailmas ainus, kelle kohuseks on hoolitseda Eesti-uuringute valdkonna teadlaste järelkasvu eest.

Meie, allakirjutanud, peame Eesti Vabariigi jätkusuutlikkuse ning keele ja kultuuri säilitamiseks möödapääsmatuks, et

1) teaduse rahastamist suurendataks vähemalt 1%ni SKTst, tagades lisanduvate vahenditega muu hulgas Eesti-uuringute rahastamise;

2) loodaks meetmed Eesti-uuringute laiapõhjaliseks ja stabiilseks rahastamiseks, mis ühtlasi tagaks teadlaste järelkasvu kõikides Eesti-uuringute valdkondades (sealhulgas humanitaar- ja sotsiaalteadustes);

3) suurendataks, sealhulgas vastavaid meetmeid luues, eesti keele ja kultuuri järjepidevusele suunatud teadus- ja arendustegevuse rahastust, mis toetaks teadus- ja kultuurikogude avalikkusele vahendamist uurimuste ja muude väljundite kaudu;

4) vaadataks üle teaduse rahastamis­skeem, sealhulgas asutustele baasraha arvestamise põhimõtted nii, et need toetaksid paremini teaduse stabiilsust ja jätkusuutlikkust, Eesti suunal tehtavat teadustööd ja eestikeelseid teadusväljundeid (monograafiad, teadusartiklid, akadeemilised allikapublikatsioonid ja sõnaraamatud).

Eesti Iseseisvusmanifest seab riigi eesmärgiks „olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres“. Kultuurrahvaks olemine tähendab eestikeelse (kõrg)haritlaskonna ja teaduse olemasolu ning eesti keele ja kultuuri, Eesti ühiskonna ja elukeskkonna teaduslikku uurimist.

EESTI KIRJANDUSMUUSEUM

EESTI KEELE INSTITUUT

UNDERI JA TUGLASE KIRJANDUS­KESKUS

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA

EESTI RAHVA MUUSEUM

Pöördumisele on andnud toetusallkirja

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, Eesti-uuringute Tippkeskus, Eesti Mälu Instituut, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Keeleressursside Keskus, CLARIN Eesti, Eesti Keelenõukogu, Eesti Ajakirjanike Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Kinoliit, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Teatriliit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Tantsu­kunsti ja Tantsuhariduse Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Akadeemiline Ajalooselts, Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts, Eesti Demograafia Assotsiatsioon, Eesti Geograafia Selts, Eesti Kooriühing, Eesti Loodusuurijate Selts, Eesti Muusikateaduse Selts, Eesti Semiootika Selts, Emakeele Selts, Õpetatud Eesti Selts, Ühendus Eesti Elulood, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Tantsuagentuur, ICOM Eesti Rahvuskomitee, Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Folkloori­nõukogu, Eesti Muusika Infokeskus, Liivi Muuseum, Viru Instituut, Seto Instituut, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts, MTÜ Eesti Fotopärand, Rakendusliku Antropoloogia Keskus, ajakirjad Akadeemia, Eesti Loodus, Horisont, Keel ja Kirjandus, Looming, Res Musica, Tuna, Tutulus, Vikerkaar, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Eesti Kohapärimuse Keskus, Põlisrahvaste Arengu Keskus, Nefa Tartu, Kihnumare OÜ, Kodavere Pärimuskeskus, MTÜ Virbel – Mooste Rahvamuusikakool, ansamblid Naised Köögis, Lõõtsavägi­lased, Oopus, Paberits & Tirmaste, Rüüt, Strand … Rand, Svjata Vatra, Tintura, Torupilli Juss Trio, Untsakad, Pillitöökoda Härmoonik OÜ, MTÜ Hiiu Folk, MTÜ Reval Folk, MTÜ Sabatants, Eesti Rakenduslingvistika Ühing, Rahva­lauluselts Hellero, Eesti Kultuuri Koda, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Rahvakunstiselts Leigarid, Parmupilli Selts, Raivo Sildoja Pillitöökoda, Rapla Maakonna Psühholoogiateenistus, Riinimanda Kooristuudio, MTÜ Ulmulised, Viljandimaa Metsaselts, Wikimedia Eesti, MTÜ Jutumaja, OÜ Salamaja, Kultuuride Ristmik MTÜ, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, MTÜ Vaba Vanker.

Eraisikud saavad pöördumist edaspidi toetada Rahvaalgatus.ee lehel aadressil https://rahvaalgatus.ee/initiatives/f1700dae-8a5c-47de-8de8-929f744eff68