Finlandia auhind Anni Kytömäele

Romaanis „Margarita“ käsitletakse individuaalsuse ja looduse alistamist homogeense kultuuriruumi ja ühiskonna uuesti üles ehitamise ideoloogiale.

HEIDI IIVARI, Soome Instituut

25. novembril kuulutati välja Soome suurima kirjandusauhinna Finlandia tänavused laureaadid.

Ilukirjanduse laureaat on Anni Kytömäki romaaniga „Margarita“ (Gummerus). Teoses avaneb inimese ja metsa teema Teise maailmasõja lõpu aegses ja sõjajärgses Soomes. Individuaalsus ja loodus on teoses alistatud homogeense kultuuriruumi imperatiivile ja ühiskonna uuesti üles ehitamise ideoloogiale. Žürii sõnul on „Margarita“ „pärl – või ebapärlikarp, mis kätkeb endas üllatust“. Ebapärlikarp (lad Margaritifera) on ka üks teose keskne motiiv.

„Margarita“ on Kytömäe kolmas romaan. Tema esikteos „Käosulane“ („Kultarinta“, 2014) on pälvinud mitmeti tunnustust ja auhindu, see oli ka Finlandia auhinna kandidaat. Kytömäe loomingut iseloomustab inimese ja looduse tugev side ning igatsus vabaduse ja õigluse järele raputavate ajaloosündmuste või sotsiaalse surve all. Ühtki Kytömäe teost ei ole veel eesti keelde tõlgitud.

Tänavuse ilukirjanduse Finlandia laureaadi valis dirigent Hannu Lintu kuue kandidaadi hulgast. Eelžüriisse kuulusid välisministri kantsler Johanna Sumuvuori (žürii esimees), kultuuriajakirjanik Suonna Kononen ja ettevõtja Maija Kuusi.

Laste- ja noortekirjanduse kategoorias valiti parimaks Anja Portini kirjutatud ja Miila Westini illustreeritud „Radio Popov“ (S&S), mis räägib lapse üksildusest ja sõprusest. Mõttekirjanduse Finlandia pälvisid Marko Tikka ja Seija-Leena Nevala teosega „Keelatud mängud“ („Kielletyt leikit“, Atena), kus on vaatluse all tantsimiskeelu ajalugu Soomes.

Finlandia auhinda (30 000 eurot) annab välja Soome Kirjandusfond 1984. aastast alates.

Finlandia auhinna kohta lähemalt järgmise nädala Sirbis.

Kirjanik Anni Kytömäki

Liisa Valonen / Gummerus