Kas gümnaasiumiõpilased loevad ilukirjandust inglise keeles?

Suurem osa noori eelistab lugeda eesti keeles, kuid ei malda oodata huvipakkuva teose tõlget.

EVA LOTA VAIN

Lugemise tähtsust on raske alahinnata. Lugemine loob ligipääsu suurele hulgale teadmistele. See mõjutab tugevalt ka kujutlusvõimet ja sõnavara ning mängib rolli suhete kujunemisel. Noortele on lugemisel väga suur mõju.

Tänapäeval aina tihedamini leviv arvamus, et noorte lugemus on väike ja aina väheneb, ei ole täiesti tõene. Lugemus on vähenemas üldiselt kõikide vanuserühmade seas, kuna muid meelelahutusviise tekib aina juurde. Noorte lugemus eraldi ei vähene rohkem kui teistel vanuserühmadel.

Loetava valikut mõjutavad suurel määral välised tegurid. Ühiskondlik arvamus, kirjandusteadlased ja haridusasutused ärgitavad lugema klassikat. Õpilaste puhul tähendab see õppekavades soovitatud raamatuid. Teatud teoste lugemine on seotud rahvusliku identiteediga, see tähendab kuhugi kuulumist. Mõistagi on lugemisel mõju ka õigekirjaoskusele ja teksti funktsionaalsele mõistmisele. Lugedes areneb eneseväljendusoskus ja oskus tänapäeva infoküllases maailmas hakkama saada.

2022. aasta kevadel Gustav Adolfi gümnaasiumis kaitstud uurimistöös uurisin gümnaasiuminoorte lugemisharjumusi, täpsemalt keele-eelistusi. Küsimustikule vastas pea kolmsada 11. ja 12. klassi õpilast kaheksast koolist. Varem ei ole mulle teadaolevalt sel teemal avalikke küsitlusi läbi viidud ning praegused noorte lugemisharjumused on suuresti teadmata. Küsitluse eesmärk oli välja selgitada, mis keelt noored lugemisel eelistavad ja kui palju nad üldse loevad.

Vastanud noortest 65,9% loeb esimese eelistusena eesti keeles. Niisiis ei pea paika enne küsitlust püstitatud hüpotees, et Eesti noored loevad ilukirjandust rohkem inglise keeles. Inglise keele saab siiski välja tuua kui peamise võõrkeele, milles noored loevad: 86,4% vastanutest eelistab võõrkeeltest lugemisel inglise keelt. Vene keele ning valitud hulga teiste keelte osakaal on väga väike. Niisugune järeldus ei üllata, vaid kinnitab, et ümbritsevatel keeltel on suur mõju inimese valikutele.

Võõrkeeles lugemise põhjus on 61,7% vastanute puhul eestikeelse tõlke puudumine. Nende noorte puhul, kes inglise keeles või muudes võõrkeeltes üldse ei loe, on takistuseks liiga tagasihoidlik võõrkeeleoskus. Leidus neidki, kelle arvates on eestikeelset kirjandust piisavalt.

Näib, et lugemust mõjutab inglise keele õpetamise tase, see aga varieerub kooliti. Näiteks koolides, kus võõrkeeles loetakse rohkem, ei põhjenda need, kes seda ei tee, mittelugemist vähese keeleoskusega – eesti keeles eelistatakse sel juhul lugeda muudel põhjustel, mis ei sõltu võõrkeeleoskuse tasemest.

Kuna paljud eelistavad võõrkeeles lugeda selle pärast, et huvipakkuv raamat ei ole veel eesti keelde jõudnud, kerkib küsimus, kas võrreldes nõudlusega tõlgitakse noortekirjandust liiga vähe.

Lisaks uurisin töös, kas õpilased üldse loeksid ilukirjandust, kui neid ei ootaks ees eesti keele riigieksam – 16% vastas eitavalt. Niisiis valdav enamik siiski loeb, kuid leidub ka neid, kes ilma kooli tõuketa ilukirjanduse poole ei vaataks.