Kirjanduskauge arutlus eesti kirjanduse päevast

A. H. Tammsaarel on juba niigi koormust küllalt: kaks muuseumi ülal pidada ja va Vilde kah naabriks trüginud. Ja miks peakski tulevane eesti kirjanduse päev just tema sünnipäeval aset leidma?

VALLO KEPP

Ei, eesti kirjanduse ülempreester Rein Veidemann (Aivar Kulli määratlus), veel kord ei! Mida on Tammsaare paha teinud, et rakendada ta meie kirjanduse vankri ette ja asuda eesti kirjandust välja tõmbama tundmatuse ja unustuse (nõukogude võimu poolt unustusse sunnitud) soodest ja rabadest, kus oleks vaja 101 Tori raskeveo hobuse jõudu! Kes oleks veel pädevam teadma, et meie kirjanduse põhiprobleemid asuvad just 101 kännu taga kinni, kui teie, kes te kirjanike liidu liikmena olite valitud pühitsetute ja seatute hulka – ja tulemus: isegi Underi kuju ei asu rahvusraamatukogu ees, et saaksin Mariele iga kord sinna minnes tere öelda, vaid autoparkla nurga taga! Teie teate, kus asuvad kraanid, et koolilapsele pisut rohkem kirjandust ja huvitavamalt, lausa kohustuslikult kütkestavalt eesti keelt õpetada, et raamatu­koguhoidja ei peaks kuugel-moogeldama minu öeldud kirjaniku nime, et kohe ilmuks säde silmisse ja teaks, kuidas nimi kirjutatakse ja kellest jutt. Ülikoolide eesti keele ja kirjanduse õppejõud ei peaks loengutes lappima kooliteadmiste auke, vaid peaksid saama pühenduda õpetamistööle. Eesti keele päev ja Kristian Jaak on iseasi: tema oli esimene, kes lausus „Kas siis selle maa keel …“ ja kommunismimeelsetel jäi toit kurku kinni – igaüks pidi isiklikult kontrollima Tartus Toomel, et see nurjatu lause ei valataks pronksi Kristian Jaak Petersoni kuju jalamile!

Tammsaarel on niigi koormust küllalt: kaks muuseumi üleval pidada ja see va Vilde kah reisikohvritega naabriks trüginud – ja miks peakski tulevane eesti kirjanduse päev just tema sünnipäeval aset leidma? Võtame meie suure eepiku Mats Traadi selleks käilakujuks kirjanduse päevale, jätkub Betti Alveri muuseumissegi postkaardi saatmise raha, ikkagi samal päeval sünnipäev! Kuigi väike rahvas ja väike kirjandus, on ometi igal päeval aastas kümmekonnal kirjatööga tegelenul sünnipäev ja igaüks on vähemalt kohalikulgi tasandil tähelepanemist väärt!

Ega kirjaniku tuntus muidu paigast nihku, kui muuseumi pole või vaesel ajal ihu-uurijat ei leidu. Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu veebisait.

Kuvatõmmis

Meie kirjanduse uurimine-tutvustamine on kirjanike muuseumide ja tasuta ihu-uurijate õlgadel: Tammsaare linna- ja maamuuseum, sama ka Oskar Lutsul, ainult linnas on muuseumipesa Koidulal, Underil-Tuglasel, Kreutzwaldil, Alveril, Ristikivil. Kindlasti on nurgakesi raamatute ja fotodega veelgi, nende saatus on kas asisemaks muuseumiks kasvada või hingitsema jäädagi. See-eest maal värskes õhus on Liividel lausa talu Alatskivi külje all, sinnapoole tüürib ka Ene Mihkelsoni praegu veel suvituspesa. Ka Võru instituut sammub Võru kirjanduse instituudi suunas. Ainult Nüpli järveäärne koos pisikese Wulff-Õie muuseuminurgaga on kirjandusinimeste hõigetest „Sööma, sööma!“ hüljatud ja prii! Riik riigis on Eesti Kirjandusmuuseum Tartus kui kirjandus­kompetentsiga mäluasutus ja teadmiste koorekiht. Ega kirjaniku tuntus muidu paigast nihku, kui muuseumi pole või vaesel ajal ihu-uurijat ei leidu – hea on, kui oleks püha kolmainsus: näiteks kaks Lutsu muuseumi ja Aivar Kull või kaks A. H. Tammsaare muuseumi ja Maarja Vaino. Siis käib kirjaniku käsi Eesti oludes hästi, kuni kellelgi ei teki kirjaniku kogutud teoste väljaandmise rumalat mõtet. Niikuinii peab kommenteerima ja toimetama kulka toel, kui kümne mõiste kaupa kirjutamiseks raha antakse, töötasust rääkimata. Kui kunagi tundsin pisut huvi Uku Masingu vastu, siis avastas kõrgeauline rahajagamise komisjon alles arutelul, et loo kangelane on juba kalmistul kirjas, ja vangutas kahtlevalt pead – mis me lahkunuga ikka enam tegeleme! Tavaliselt talitatakse tsaariaegse põhimõtte kohaselt: viie­kopikane enne näppude vahel soojaks hõõruda kui üldse välja anda!

Saaremaa ja Hiiumaa on Eesti kirjanike muuseumide kodulehel puhta alasti, kuigi Koguva ja Smuuli võiks pisut rohkem ellu äratada ja hiidlased saaksid koos suvehiidlastega kaheköitelises „Hiiumaa kirjanduse loos“ näpuga järge ajades uhke kirjandusloo muuseumi hoone kirjandusega maast laeni täis panna – muidugi juhul kui seda va ülalpidamise puru oleks. Tallinna ja Tartu kirjanike jaoks puru ja inimesi veel leidub, kuid mujal Eestis, kus peab mitte tunnist tunnini tööl olema, vaid elama kirjanikuga ühist elu, kartulivõtu ja sea veristamise kõrval jooksma ootamatule seltskonnale kirjandusest rääkima, on lood nutused! Need, kel raha on, peavad ülimalt tähtsaks firma nime läbihigistatud särgil, kui et mõne kirjatsura sünnimaja päästmisel ja valvuril-teejuhil palgapisku maksmisel osaline olla. Kirjanike uurijate koorekihil pisut projekti tipptasemel juhtimiseks küll raha on, kuid ülejäänud uurijatel on lusikas-kahvel-nuga mitme peale.

Millist sõnumit võiks siis kanda eesti kirjanduse päev? Ma pelgan, et see muutub asendustegevuseks valimistega ühes rütmis. Mõne lubaduse võiks ju välja meelitada-pressida ja poliitikule seda kuni pensileminekuni igas inter­vjuus meelde tuletada: „Kuidas elab teie kodukoha kirjaniku n sünnimaja, ons ikka veel varisemisohtlik? Kas raamatusarjale valimiskampaanias lubatud finantsid on olemas?“ Vaadake, kuidas unub mõne partei lubadus loomaaia looma ninaesise eest hoolitseda, isegi kui selleks loomaks on kõigi poolt lugupeetud ninasarvik ise! Kas kolhoosiesimees saadab ikka kulla võitnud sportlasele lubatud talvekartuleid? Nii kindel on eesti mehe sõna! Kui „Eesti Vabariik 100“ raames pigistati kriginal välja raha 42 raamatu jaoks, mis siis veel kirjaniku elulooraamatust rääkida – kõik internetis kirjas!

Kõik olulised tegevussuunad on juba Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu põhikirjas olemas. Loogiliselt peaks eesti kirjanduse päeval juttu tegema kirjanikest, kel veel pole oma muuseumi või on toanurgake kauaaegses elukohas kesisevõitu. Tuntuse toovad ikkagi kirjandusõpetajad ja kirjandusloolased kirjanike konspektide ettevalmistamisega. Muidu juhtub nagu Uku Masinguga: usin koolitüdruk hakkab koolitunnis ümber jutustama Jaan Kaplinski, Jaan Toominga või Loone Otsa romaane, sest elulooraamatut polegi veel olemas! Kuigi elan omakootud luulemullis ja eesti keele rikkustest räägitakse Kristian Jaagu sünnipäeval, tundub mulle, et eesti kirjandusest rääkimise päev peaks olema rohkem proosa poole kaldu ning Tammsaarega mitmeid huvitavaid paralleele omav Mats Traat võiks olla just selle raskuskategooria mees. Kuid arvatakse, et tuntus peab enne Jumalast antud olema, siis alles riputame kirjanduspäeva kilinad kaela! Ja kohe on kõigil klaar, et midagi üliolulist sai tehtud, nagu „õndsal“ ajal teenelise või rahvakirjaniku tiitli andmisel või aukirja üleandmisel. Kuid, igasugu päevade tekitamine lisaks kirjaniku sünnipäevale on segav kirjaniku suuruse määratlemisel. Ka on kirjaniku kultus riigi- ja rahamasina toel kiire tekkima. See on nagu tugiisikutest sõpruskond: kolmandik kirjutab, kolmandik arvustab ja kolmandik istub rahajagamise juures – ja siis vahetatakse komisjonide valimiste märguande peale kohad! Otse loomulikult ka raamatu ilmumise üheskoos tähistamise peokohad. Ringkäendus?

Sattusin lehitsema kõrvuti Lermontovi ja Bulgakovi entsüklopeediat. Kui esimene eritab aeg-ajalt nõukogude odööri, on vapustav oma põhjalikkuses – ikkagi poolteistsada autorit, siis Bulgakovi oma on, kui oleks aken lahti löödud õhurikkasse inimolemise aeda! Võiks ju olla päri esimese eesti kirjanduse päevaga A. H. Tammsaare sünnipäeval (edasi võiks kirjanduse päev külastada ka teisi kirjanikke), kui samal päeval esitletaks teistele eeskujuks Tammsaare entsüklopeediat! Muidu jääb okas hinge, kui ei ole lehitsenud Tammsaare kui esimese entsüklopeediaga pärjatud meie kirjaniku sõnasagedustabeleid! Rääkimata luuletajate sõnade tabelitest – saab lõpuks aimu, kus peidab ennast nii otsitud ja nii mõjuv poeetiline alge.

Loe lisaks Pille-Riin Larmi kolumni „Kirjandussõbra südames lehvib lipp iga päev“ 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht