Kirjutan naistest

PILLE-RIIN LARM

Selle artikli kirjutamiseks küsisin nõu 16aastaselt tütrelt. Millele peaks noorte arvates tähelepanu pöörama? Kirjuta naistest, kõlas lühike vastus. Kirjuta abordiõiguse protestidest USAs. Kirjuta sellest, et kui demokraatia variseb, saavad esimesena pihta naised ja lapsed.

Mõttepaus. Eesti riigis mähitakse naised ja lapsed pealtnäha pehmesse kombinesooni. Sel nädalal loetakse riigikogus peretoetuste eelnõu, mille järgi peaks kolmelapseline pere uuest aastast saama 860 ja kahelapseline 160 eurot toetust kuus. Eelnõu kriitikud on toonud esile, et antud kujul suurendaks peretoetuse tõus ühiskonnas ebavõrdsust. Küsimus ei ole seejuures ainult laste ebavõrdses kohtlemises. Mõju ulatub kaugemale, kuna naiste pikad töölt eemal oldud pausid ei soodusta nende erialast enesetäiendamist ja karjääris edenemist. Nii laekub vähem maksutulu riigikassasse ja nende endi pensionifondi. Tõenäoliselt oleks kojujääjate hulgas ka hulk niisuguste elukutsete esindajaid, kelle töökätest on puudus juba praegu. Me kõik saame selle helduse tagajärgi tunda.

Kui soovitakse lastega peresid päriselt toetada, oleks ehk targem suunata lasterikka pere toetuse hüppeliseks tõusuks mõeldud raha hoopis kooli- ja huviharidusse. Mitu õpilast on klassides viie aasta pärast ja kes neile matemaatikat õpetab? Kas nende vanemad suudavad neile pärast tunde võimaldada korvpallitrenni või hakkab seal käima ainult pesamuna? Kas pärast gümnaasiumi on noorel, kel ei ole mitut õde-venda, majanduslikult võimalik astuda kõrgkooli ja saada … matemaatikaõpetajaks? Aga meditsiiniõeks? Kas meditsiiniõe ükskõik mitmendale lapsele leidub koht lastehoius? Jne.

Argised tähelepanekud päriselust, mu oma lähikonnast. Võib ju küsida, kuidas on need seotud 16aastase tüdruku soovitusega kirjutada abordi­poleemikast teisel pool maakera ja demokraatia lagunemisest. Vägagi. Meenutan, et eelmiste, 2019. aasta riigikogu valimiste aegu sai Eestiski ühtäkki võtme­teemaks abordiõigus, olgugi et tänu naistearstide heale ennetustööle oli ja on katkestatud raseduste arv järjekindlalt vähenenud. Tundub, et nüüdne peretoetuste eelnõu teenib sama eesmärki: tõmmata riigikogu valimiste eel tähelepanu, õhutada tundeid, võita valijate hääli. Pikemas plaanis püütakse justkui taas ausse tõsta vana hea KKK, seekord lihtsalt teiste vahenditega. Kas demagoogilisevõitu algatus tugevdab demokraatiat või murendab seda?

Ka hästi sihitud vatikombe võib tabada üpris valusalt.