Kommentaar – Hea pildiraamat tuleb südamest

KATRIN REINMAA

Lasteraamatute kirjastamise kogemust on Päiksel ja Pilvel 15 aastat. Anname välja peamiselt algupäraseid illustreeritud pildiraamatuid, aga viimasel ajal üha enam ka tõlkeraamatuid ning üht-teist vanematele lastele.

Esimese kirjastusena Eestis alustas Päike ja Pilv kolm aastat tagasi koostööd kirjastamisõiguste vahendamise agendi Stephanie Barrouillet’ga S. B. Rights Agencyst. Praeguseks on tema abiga ilmunud kümme meie pildiraamatut üheksas keeles. Koostöö temaga, suhtlemine väliskirjastajatega ning omaenda kogemus näitab, et kui kirjastaja otsib tõlkimiseks raamatut, siis vaatab ta kõigepealt, kas raamatu illustratsioonid on ajakohased ja sobivad tema lugejale, ning teiseks, kas lugu on hea ja kõnetab. Eelistatakse raamatuid, kust laps saab midagi õppida, kuid mis ei ole otseselt õpetlikud.

Sisse ostetakse seda, mis on oma turul puudu või millesse armutakse. Jah, ka nii võib juhtuda: enamasti on see raamat, mis on tulnud otse südamest ja puudutab seetõttu ka teiste südant. Teksti ja pilte eraldi ostma väga ei vaevuta. Milleks, kui pakkumine on nii mitmekesine ja tuleb lihtsalt see õige üles leida?

Vahel juhtub, et pildiraamatut, mille müük läheb Eestis päris hästi, ei taha mujal keegi. Läheb ka vastupidi: meil siin raamatut eriti ei osteta, aga selle tõlkeõigused on nõutud. Kultuuriruumid erinevad üksteisest üsnagi palju. Vastu tahan vaielda väidetele, et eesti kirjastaja ei taha, ei riski või ei julge. Isegi kultuurkapitali toel ei ole (pildi)raamatute kirjastamine mingi majanduslikult õitsev tegevus. Kõik, kes tahavad ja oskavad, teevad midagi muud, mitte ei kirjasta raamatuid, kui tiraaže ei tehta enamasti mitte tuhandetes, vaid sadades. Enamik eesti kirjastajaid armastab raamatuid ning kõigis meis on tubli annus missioonitunnet.

Jah, meil ei ilmu väga suures või erilises formaadis raamatuid, mida kohtame päris palju nt Bologna laste­raamatumessil, kuid see on paratamatus. Nende tegemine on väga kallis ning ostjaid Eestis paraku vähe. Niinimetatud silent book ehk ilma tekstita raamat on aga keelteülene formaat, mis ei vaja tõlget. Eestis ei anta neid muu hulgas välja põhjusel, et eestlane tõepoolest tahab piltide kõrval ka midagi lugeda.