Marek Laane 23. IX 1969 – 19. VIII 2021

HEIKI SUURKASK

Sõbrale järelehüüde kirjutamine on ilmselt raskeim asi, mida ükski ajakirjanik kunagi tegema peab. Minu sõber ja mälumängukaaslane Marek Laane jõudis vara katkenud eluteel paista silma ajaloolasena, Postimehe ajakirjanikuna, mälumänguri ja ristsõnade lahendajana, eriti suure panuse andis ta aga tõlkijana.

Temaga sai pidada sügavuti minevaid vaidlusi kõikvõimalike ulmekirjanduse, mütoloogia- ja religiooniajaloo, aga ka muude ajaloo- ja välispoliitika teemade üle. Nagu kursusevend Erkki Bahovski on juba Postimehes märkinud, paistis Mareki kodu nii Tartumaal Kunglas kui ka hiljem Tallinnas silma sellega, et iga võimalik koht oli täidetud raamatutega ja need oli ta ka kõik põhjalikult läbi töötanud.

Ajalugu oli ta esmalt õppima asunud Tartu tollal veel riiklikus ülikoolis 1987. aastal, aga teatavasti oli see üsna pime aeg: õppekava oli punaseid aineid täis ja valgeid laike julgesid täita vähesed. Nii leidis ta, pidades end mõttemaailmalt pigem punkariks, palju vabama mõtte Tallinna humanitaarinstituudis. Siis, kui mina 1992. aastal Tartu ülikoolis ajaloo­õpinguid alustasin, oli Marek Tartus tagasi ja ajaloolastel oli juba õnnestunud ka enamik punastest ainetest õppekavast maha võtta ning tegelikuks ajaloouuri­miseks olid kõik uksed lahti.

Kohe esimesel kursusel sündis mälumängumeeskond Historia ning suur lugemus ja humanitaarinstituudis läbitud ained olid Marekile selgelt pluss, mis võimaldas juba esimesel hooajal hakata auhindu korjama. Üle-eestiliselt on Historial ette näidata meeskondliku mälumängu hõbemedal 1999. aasta Eesti meistrivõistlustelt. Kuldmedali saamiseks pidi Marek küll ala vahetama: 2018. aastal sai ta ristsõnade lahendamise Eesti meistrivõistlustel kuldmedali, aga ka nendel võistlustel oli ta esimest korda silma paistnud juba 1987. aastal.

1996. aastal leidis Marek (nagu eri aegadel ka rida teisi meie kursuse ajaloolasi) töökoha ajalehes Postimees ja mind kutsus ta samasse välisuudiste toimetusse tööle 1998. aastast. Ajakirjanikuna jõudis ta ISE andmebaasi andmetel avaldada enam kui 1500 artiklit. Ja kui ajakirjal Luup oli kunagi vaja esikaanele pilti tarkusest, sobis modelliks nimelt Mareki kiilaspäine kukal, peale kirjutatud tähed „IQ“.

Tema esimene avalik tõlkekatsetus oli 1995. aastal ilmunud ulme- ja õudusjuttude kogumikus „Olend väljastpoolt meie maailma“ (toimetaja Jüri Kallas), kus Marek tõlkis kahe autori (W. W. Jacobs ja H. P. Lovecraft) tekste. Alates 2000. aastal ilmunud raamatust „Ziglari müügisaladused“, mille ta tõlkis, sukeldus aga Marek üha rohkem tõlketöösse ja kõige põhjalikuma jälje on ta jätnud nimelt tõlki­jana.

Kataloog Ester annab praegu Mareki tõlgitud raamatute arvuks 59, kusjuures ulmele ja õudukatele pühendus ta hiljemgi, tõlkides näiteks C. L. Moore’i „Ajavärava“ tekste 2016. aastaks ning jätkates Lovecrafti teostega „Pimeduses sosistaja“ 1996. ja „Cthulhu kutse“ 2017. aastaks. Muidugi ei saa unustada Tolkieni entsüklopeediat (2002).

Loomulikult tõlkis ta ridamisi lähimineviku ja välispoliitikaga seotud tekste, kuid tõelisteks suurteosteks tuleb pidada neid, kus tuli kasuks ta kõrge ajalooalane haritus ja mis peaksid seisma iga ajaloolase riiulis, näiteks „Muistsete maiade maailm“ (2006) või „Keltide müüdid ja legendid“ (2011). Lindsey Hughes’i teose „Romanovid. Venemaa valitsejad 1613–1917“ tõlkimise eest oli ta nomineeritud ka kultuurkapitali 2017. aasta mõttetõlkekirjanduse auhinnale.

Vabatahtlikuna tõlkis ta vabavara­lise Linux Mageia operatsioonisüsteemi ja KDE tarkvara: 2002. aastast oli ta Mandriva Linuxi tõlkija ja koordinaator ning 2007. aasta sügisest võttis üle ka KDE tõlkimise koordineerimise. Peale selle on ta aktiivselt osalenud ka teistes tõlkeprojektides, peamiselt korrektorina (näiteks OpenOffice.org, Mozilla tooted). Samuti on tema tõlgitud küljendamisrakendus Scribus ja trükkimiskeskkond CUPS.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht