Soome lugejat huvitab ajaloosugemetega romaan

Sanna Immanen: „Oluline on, et raamatut reklaamitaks hästi: planeeritult ja järjekindlalt. Selleks on suutelised kogenud ja suuremad kirjastajad.“

HEIDI IIVARI

Turu raamatumessi atraktiivse programmi taga olid suure pühendumise ja kogemusega eesti kultuuri esindajad ja edendajad Soomes: Eesti Instituudi Soome esindus, Eesti suursaatkond Soomes, Soome Eesti-seltside Liit ja Tuglase selts. Neil oli messil ühine põhjamaises stiilis kujundatud „Eesti osakond“ – armas kohtumispaik, kus sai osta eesti kirjandust, kohtuda eesti kirjanikega ja küsida Eesti kohta mida tahes.

Valdur Mikita ja Sanna Immanen Turu raamatumessil „Eesti osakonnas“.

Eesti Instituut

Kohtusin seal Eesti Instituudi Soome esinduse juhataja Sanna Immaneniga, kes koordineeris Turu raamatumessil Eesti programmi. Immanenil on pikk kogemus ka eesti kirjanduse tõlkijana. Tema värskeim tõlge on Paavo Matsini „Gogoli disko“ („Gogolin disko“).

Millest tänavusel Turu raamatumessil eesti kirjanduse ja kirjanduselu tutvustamisel lähtuti?

Meil oli kaks põhisõnumit. Esiteks on sel aastal ilmunud ohtralt värsket eesti kirjandust. Teiseks on Eesti vabariigi juubeliaastal põhjust pidada pidu ka Soomes ja teha Eestiga tutvust näiteks raamatute kaudu.

Missugune osa eesti kirjandusest soomlasi huvitab? Millised on Soomes eesti bestsellerid?

Paljudele meenub kirjandusest rääkides esimese asjana korralik ajaloo­sugemetega romaan. Teosele, mis vastab küsimusele, millist elu Eestis elati, leiab Soomes alati lugejaid. Leidub ka teiste žanride sõpru. Oluline on, et raamatut reklaamitaks hästi: planeeritult ja järjekindlalt. Selleks on suutelised kogenud ja suuremad kirjastajad. Nii sünnivad bestsellerid. Tõsi, ka käsitööraamatud müüvad hästi, sest Soome käsitööhuvilise arvates on Eesti kudumid üliägedad! Soome publik oleks ammu valmis ka eesti autorite krimiromaanideks, aga kahjuks pole Eesti Ystadi ja Wallanderi veel keegi leiutanud.

Mis sind kui tõlkijat eesti kirjanduse juures köidab?

Tõlkijat köidab vist kõige rohkem tema enda emakeel. Kui ta loeb või kuulab võõrkeelt, nuputab ta, kuidas seda oma emakeeles öelda. Tõlkijat köidab võimalus sinna tõlgitava raamatu maailma ja keelde ära kaduda, seal seigelda ja matkata ning lõpuks valmis tõlkega tagasi tulla. Mind on kirjanduse puhul alati köitnud see, et tekst suudab anda hääle neile, kes seni on vaikinud, teha nähtavaks selle, mis seni on olnud märkamatu.

 


Eesti autorite tänavu soome keelde tõlgitud teosed

Kai Aareleid, „Linnade põletamine“ („Korttitalo“, tlk Outi Hytönen, S&S)

Eero Epner, „Konrad Mägi“ (tlk Jouko Vanhanen, Sperare)

Andrei Ivanov, „Горсть праха“ („Kourallinen tomua“, tlk Jukka Mallinen, Aviador)

Jaak Jõerüüt, „Diplomaat ja mälu“ („Viron lähettiläänä Suomessa ja muissa maissa“, tlk Raija Hämä­läinen, Tallinna-kustannus)

Andrus Kivirähk, „Karneval ja kartulisalat“ („Kun Musti muni mummon“, tlk Heli Laaksonen, WSOY)

Lydia Koidula, „Sillalla soi satakieli“ (16 tõlkijat, NyNorden)

Indrek Koff, „Eestluse elujõust: hüsteeriline traktaat“ („Oi Suomi on“, tlk Mika Keränen, Keropää)

Kairi Look, „Lennujaama lutikad ei anna alla“ („Lentokentän lutikat“, tlk Katariina Suurpalo, Aviador)

Paavo Matsin, „Gogoli disko“ („Gogolin disko“, tlk Sanna Immanen, Savukeidas)

Valdur Mikita, „Kukeseene kuulamise kunst“ („Kantarellin kuuntelun taito“, tlk Anniina Ljokkoi, Sammakko)

Heljo Mänd, „Taeva-uni“ („Taivaan uni“, tlk Anna Kyrö, Nordbooks)

Pilvi Toomendi, „Leheritsikas otsib tööd“ („Lehtisirkka etsii työtä“, tlk Kaja Lavi ja Laura Barbo, Omakustanne)

Kätlin Vainola, „Krips-kraps, eesti laps“ („Mistä on pienet virolaiset tehty?“, tlk Heidi Iivari, Eesti Instituut)

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht