Stephen Kingi menust

PILLE-RIIN LARM

Selles, et eesti lugejad armastavad Stephen Kingi loomingut, ei ole kahtlust. Näiteks Tartu linnaraamatukogus on Tiina Sule andmetel 139 nimetust Stephen Kingi teoseid: eesti keeles 20, inglise keeles 51, saksa keeles 1, vene keeles 67. Kokku on neid raamatuid viimase seitsme aasta jooksul laenutatud koguni 8099 korda (eestikeelseid 5537, ingliskeelseid 1308, venekeelseid 1248 korda). Eestikeelsetest on seitsme aasta jooksul ülekaalukalt enim laenutatud Tumeda torni sarja avaraamatut „Laskur” ja jutukogumikku „Kõik on mõeldav”. Tänavu on loetuimad olnud uus- ja taastrükid „Carrie”, „Lemmikloomasurnuaid” ning „Pärast päikeseloojangut”, aga püsib ka varasemate menu. Lugejate vanus jääb vahemikku 10–70, kusjuures 70% on naised. Vanuseliselt on Kingil fänne enim 20–24aastaste seas.
Kingi tõlgete menu selgitab ulme- ja õuduskirjanduse asjatundja Jüri Kallas: „Kahtlen, kas Stephen Kingile on võrdset vastast … Jah, üksikute teoste puhul võib mõnel teisel autoril olla suurem menu, käsitlus võib olla sügavam või originaalsem, aga kogu loominguga ei saa Kingi vastu keegi. Teda teavad kõik (ka need, kes lugenud pole), tema teoseid ekraniseeritakse ning kõige rohkem teenivate ulmekirjanike TOPis on King ainus õuduskirjanik. Ja eks võrrelda teistes riikides tänaseni kohalikke õuduskirjanikke, et meie King …
See, kui kaua läks Eesti kirjastajatel aega Stephen Kingi n-ö leidmiseks, näitab veenvalt kohaliku kirjastusmaastiku taset. Tore, et kirjastus Pegasus on lõpuks asja käsile võtnud, kuid kurb, et avaldatakse vaid uuemaid raamatuid – Stephen King oli oma karjääri algupoolel (või siis enne saatuslikku avariid) ikka tunduvalt terasem looja. Kuna Eestis õuduskirjandust peaaegu ei ilmu, siis pole siin Kingil ka mingit konkurentsi.”