Tee oma tütrele teene

PILLE-RIIN LARM

Kätlin Vainola, Lood julgetest Eesti tüdrukutest. Toimetanud Piret Põldver. Illustreerinud Gerda Märtens, kujundanud Ivi Piibeleht. Pegasus, 2018. 128 lk.

Elena Favilli ja Francesca Cavallo, Unejutud mässumeelsetele tüdrukutele. Inglise keelest tõlkinud Pirjo Leek, toimetanud Karin Kastehein. Kujundanud Pemberley Pound ja Cori Johnson. Rahva Raamat, 2018. 212 lk.

Vahel ei jõua ära imestada, kui asjalikud on praeguste teismeliste kooliõpikud ja kui põnevaid kodutöid nüüd antakse. Mis aga puutub soostereotüüpidesse, ei ole haridussüsteem kuigivõrd uuenenud. Eestis leidub veel koole, kus ei küsita, kumba käsitöösuunda laps eelistab – vaikimisi suunatakse tüdrukud õppima käsitööd-kodundust ja poisid tehnoloogiat. „Klassi sidususe parandamiseks“ saadetakse lapsed metsa matkajuhiga, kes teatab, et kui meestel on kõik hästi, siis on naistel ka kõik hästi. Jne.

Mulle lähedane 12aastane tüdruk ei lepi olukorraga. Tundub, et tal on õigus! Rohkem kui tikkimisnippe lähebki tal arvatavasti vaja oskust pesumasinat veevärgiga ühendada. Rohkem kui šovinistlikke nõuandeid vajab ta elus head eneseväljendusoskust, empaatiat ja julgust. Seepärast pakkusin talle lugeda kaks värske vaatenurgaga teost: „Lood julgetest Eesti tüdrukutest“ ning „Unejutud mässumeelsetele tüdrukutele“. Eksperdi hinnang: mõlemad raamatud on head, teine kohe eriti.

„Unejuttudes …“ on sada inspireerivat lugu naistest, kes on ühiskonna normidele vilistades teinud oma unistused teoks. Kõige rohkem läksid 12aastasele lugejale korda Araabia Ühendemiraatide tõstja Amna Al Haddadi, Jaapani keisrinna Jingū ja Afganistani räppari Sonita Alizadeh’ lugu. Ta avaldas kahetsust, et raamatus ei leidu ühtki eestlannat, aga küllap on see ainult aja küsimus.

„Lugudes julgetest Eesti tüdrukutest“ ei tule alati esile, milles tutvustatava 30 tüdruku julgus seisneb. Näiteks Marie Underi puhul võinuks ju peale abielu lahutamise tõiga esile tuua, mida tähendas „Sonettide“ avaldamine. Mida tähendas „Jõulutervitus 1941“? Enim meeldis noorele lugejale Kersti Kaljulaidile pühendatud peatükk, mille sõnum on: kõige hullem on see, kui ei tohi öelda seda, mida mõtled. Kahjuks ei tehta juttu presidendi ühest esimesest, koduvägivallateema tõstatanud kõnest. Niisiis tuleb tabude ja hirmude üle tütardega ise arutleda. Tehkem neile see teene.