Tuttava linna tuled – Tema paistab sulle tillukese täpina

AAPO ILVES

On üks laul, mis algab nii: „Kui sa lennukiga lendad üle Räpina, tema paistab sulle tillukese täpina, aga kohale kui ennast vead, aru saad, et siin on hea.“ Räpinasse siseneb Sirbi lugeja tõenäoliselt Tartu poolt. Mõnisada meetrit pärast asulasilti, paremal, paisjärvepoolsel teeserval veidra lasipuu taga seisab kahekorruseline tumepunane hruštšovka, mille juurde pannakse kunagi tagasihoidlik viit: „Aapo Ilvese sünnikoht“. Selle alla pannakse teine samasugune viit kirjaga „Urmas Klaasi sünnikoht“, mille alla pannakse kolmas viit „Jaanus Adamsoni sünnikoht“, mille alla pannakse, kui pannakse, veel palju samasuguseid silte, sest toona, hallidel ja punastel aegadel, kui sünnitamine Lõuna-Eestis veel keelatud polnud, siis seda ka usinasti tehti. Endise sünnitusmaja taga terendab paisjärv ja selle teisel kaldal Sillapää lossi park romantilise musitempliks kutsutava paviljoniga. Sinna te veel jõuate, Tartu maanteele parkida pole mõtet, sõitke edasi.

Kui te liiga pikalt hotelli silmitsema jääte ja ristmikult otse põrutate, jõuate mõne meetri pärast endisesse postkontorisse ja teil tuleb sellest paras pahandus. Sellesse postimajja tellisin ma tubli oktoobrilapsena endale kunagi mudellennuki. Kui saadetis sõbralikust Kasahstanist kohale jõudis, sisaldas see vettinud vineeritükki, millele olid abitult visandatud mudellennukisarnase eseme eeldatavad piirjooned. Lapse usk Nõukogude võimu võimalikkusesse sai meeldiva surmahoobi, postkontorist oli abi. Kui te kokkupõrkest ajaloolise majaga siiski pääsete, jõuate vasakule pöörates Eve Pärnaste ja Leonhard Lapini lapsepõlvekvartalisse. Kunagi asus siin vallavalitsemise kese, hiljem täitevkomitee, lisaks uhke torni ja kahe saaliga rahvamaja-kino-raamatukogu, mille tuhaase on tänapäeval markeeritud võsatukaga, mis maa-ametis ilmselt juba metsamaana arvel. Kui te just minu sõbra Intsu juurde sauna ei lähe, pole teil selles linnakese otsas midagi teha. Endise tuiktänava kadunud suminast ja üldse Räpina ajaloost tasub aga lugeda Eve Pärnaste ema Leida Toots-Pärnaste toredast raamatust „Wabariigist vabariiki“.

Arvatavasti te kulgete ikkagi paremale ja jõuate nüüd paisjärvele küllaltki lähedale. Kunagi paterdas siin tilluke Aleksander Kurtna, vaatas Miikaeli kiriku peegeldust veel ning mõtles puhtas Räpina keeles nii: „Ku ma suures kasu, midä ma sõs tii? Kas naka usumehes, luurajas vai opi pallo võõrit keeli selges ja tõlgi umba pallo raamatit är?“1 Seejärel meenus Sassile emakeel ja poiss otsustas: „Ах, я лучше сделаю всё подряд!“2

Räpinas astuge kindlasti läbi uhkesti renoveeritud tall-tõllakuurist, kus nüüd asub loomemaja.

Facebook

Sama teed sammus üle-eelmise sajandivahetuse paiku ka Eesti esimene algupärane hitimees Hermann Julius Schmalz, laulu „Sauna taga tiigi ääres“ autor. Ta kõndis Kõnnu külast Pihkva kubermangu poole, et vaadata, kuidas „setokõsõ sõitsivä Võõbsult potikuurmaga“. Hermann Julius oli iseteadev mees, mõtles välja esimese maailmaraha, palju kõvema kui dollar või euro, ja joonistas selle Räpina paberivabriku paberile ka valmis. Lisaks ei jäänud Schmalz, „Wetter-Meister ja Looduse-vägede üle valitseja, Kunstnik, Luuletaja, Helilooja ja Mõttetark“, ootama kõrgeid tunnustusi, vaid annetas oma ordenid ja tiitlid enesele ise. Räpina vallavalitsusega oli temal aga kana kitkuda. Hermann Julius, kelle viiulimäng suutis pilvi liigutada, püüdis vallavõimu kohtusse kaevata, sest, tsitaat kolmekümnendate aastate Postimehest: „Tegin neile hulk aastaid vihma või päikest, ikka sedapidi, kuidas põllumeestel tarvidus oli. Aga kui mina lõpuks oma töö eest raha läksin küsima, polnud maksmas kedagi. On see ka mõni kord?“ Kõige selle lõbu kõrvalt kirjutas ja üllitas ta ka vähemalt seitse raamatut ja neid saab seto instituudi 2013. aasta kogumikust „Töganitsa Höödo, Alatarõ Hipo ja tõsõ’“ ühiste kaante vahelt lugeda.

Lugeda tasub ka teise Räpina kihelkonnas sündinud suurmehe Jaan Sibula ehk Jaan Taluse ehk Ivan Narodny tegevusest. Raamatuks on „Kolm nime – üks mees“ ja autoriks Toivo Kitvel. Olen juba peaaegu loobunud inimestele Narodnyst rääkimast, sest selle mehe lugu on eestlase meelest liiga ulmeline. Volmeri-Kalli film „Minu Leninid“ oma nauditavas fiktsionaalsuses jääb Narodny elukäigule kõvasti alla! Kui te Kitveli raamatut lugeda ei jõua, leidke Juku-Kalle ajalehest minu artikkel „Seest siiruviiruline, pealt mis värvi iganes“. Ka Vikerkaare arhiivis on üht-teist, sest Narodny oli kõigele lisaks ka esimene eestlasest ulmekirjanik. Kasutan huvi tekitamiseks nimepritsimeetodit ja heidan siia väikse rea nendest, kellega eelmise sajandi algupoole rahvusvaheliselt tuntuim eestlane, meie kultuuriloos aferistiks ja valetajaks põlatu eluteel lävis: Lev Tolstoi, Lenin, Stalin, Maksim Gorki, Mark Twain, Nikolai Roerich, Madame Blavatsky, Max Rabinoff, Georg Lurich ja nii edasi ja nii edasi. Paraku tegi ta seda kõike juba sünnikihelkonnast lahkununa, küll aga lõi noor Jaan Sibul, taimetoitlane, Õpetatud Eesti Seltsi liige ja valerahategija kunagi Räpinasse karskusseltsi Võhandu. Tänapäeval on Räpinas samanimeline ööklubi.

Teil aga soovitan ma mööduda kuulsast paberivabrikust, nuusutada õhku, mõelda paberitootmise varjukülgedele ja minna vaatama hoopis Sillapää lossi ja seda ümbritsevat Eesti liigirikkaimat mõisaparki. Kindlasti astuge läbi ka uhkesti renoveeritud tall-tõllakuurist, kus asub Räpina loomemaja ja kus ma praegu hea meelega stuudios istuks ja mõnd hitti salvestaks, kui ei oleks lubanud teile seda lookest kirjutada.

Räpina hitt aga on kindlasti aianduskool, mille kuulsaimad vilistlased on Vigala Sass, Heino Kiik ja Jaan Pehk. Tänapäeval käivad aianduskoolis põhiliselt rikaste meeste igavlevad naised, nad õpivad kaugõppes ja nende erialadeks on floristika, tekstiilkäsitöö, maastikuehitus, keskkonnakaitse või aiandus. Räpinalased näevad aianduskooli õpilasi tänaval või poes, lävimine puudub, sest lossi keldris pole enam kõrtsi. Ja kui olekski, kellel sinna tänapäeval ikka aega minna?

Tegelikult on Räpinas ilus ja rahulik. Kes teab ja tahab, on juba ammu siin.

1 Kui ma suureks kasvan, mida ma siis teen? Kas hakkan usumeheks, luurajaks või õpin palju võõraid keeli selgeks ja tõlgin väga palju raamatuid ära?

2 Ah, ma parem teen seda kõike järjest!

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht