Kuidas levivad vandenõuteooriad TikTokis?

TikToki avaleht peegeldab kasutaja huvisid ning seda silmas pidades saab TikToki algoritmi hõlpsasti mõjutada.

GRETEL JUHANSOO

Populaarse ühismeediarakenduse TikToki soovitustel põhinev algoritm võib soodustada vandenõuteooriate levimist, kuna platvormil ei ole väärinfo, sealhulgas vandenõuteooriate jagamine piisavalt reguleeritud.¹ Nii langeb ülesanne end nii-öelda jäneseurgu langemise eest kaitsta kasutajale, olenemata sellest, kui noor ta on või millisel tasemel on tema meediapädevus.

Alustades 2001. aasta 11. septembri terrorirünnaku kajastustega USAs ja lõpetades internetiavarustes levinud paremäärmusliku vandenõuteooriaga QAnon, on vandenõuteooriad, nende uskujad ja levitajad alati olnud meedias kohal. Kuigi vandenõuteoorial kui nähtusel on definitsioone palju, saab öelda, et selle „võlu“ peitub lihtsuses. Õnnetusele, katastroofile või pelgalt igapäevaelu sündmusele leitakse selgitus, kus kuri, enda kasule orienteeritud jõuk ehk nemad on meie elu ära rikkunud.² See põhjendab ka, miks vandenõuteooriad levivad eriti kiiresti kriiside ajal, kui teavet on palju. Üks teooria aitab siis justkui näha kulisside taha, kus peitub selgus.³ Meenutagem COVID-19 pandeemiat või mullu seoses Vene-Ukraina sõjaga hoogustunud infosõja algust.

Vandenõuteooriad on leidnud kindla koha ka lühivideote jagamiseks mõeldud TikTokis, kus teooriatel põhinevate videote populaarsuse tõttu saab täheldada ConspiracyToki ehk konspiratsiooniteooriaid jagava kommuuni olemasolu.¹ Kui TikTokis seda kogukonda otsida, siis on esimesena kuvatavad videod seotud illuminaatide, maailmalõpu, Donald Trumpi või Boris Johnsoniga. TikTokis on vaadatuimad just poliitilistel vandenõuteooriatel põhinevad videod, milles kasutatud visuaalide ja tekstiga õhutatakse viha ja/või hirmu.¹ TikToki avalehel „for you“ (ee sulle) kuvab algoritm kasutajale videod, mida arvab tema andmete ja rakendusesiseste tegevuste põhjal, näiteks laikide ja kommentaaride, kuid ka videote vaatamise kestuse põhjal olevat talle huvitavad.⁴ Seega võib näiteks hirmu tõttu lõpuni vaadatud vandenõuvideo juhtida kasutaja sama teooria veel detailsema, halvemal juhul ka radikaalsema videoni, mis on vaid ühe näpuliigutuse kaugusel. Ja veelgi enam – nõnda võib näha aina uusi vandenõuteooriaid.

Augusti keskel panime Tartu Ülikooli juhitud Balti Infohäirete Sekkekeskusega arvamusfestivalile püsti TikToki maja, kus kõik huvilised said teadmisi platvormi algoritmi kohta. Uurisin maja külastanud noortelt, milline on nende kogemus vandenõuteooriate nägemisega TikTokis. Kuigi suurem osa noori konspiratsiooniteooriaid TikTokis otsinud ei ole, olid kõik näinud vandenõuteoorial põhinevat videot rakenduse avalehel. Noored tõdesid, et ConspiracyTokki on muust meelelahutuslikust sisust kohati keeruline eristada, sest ka vandenõuteooriaid edastavad videod on lühikesed ja haaravalt üles ehitatud, mistõttu avalehele sattudes ei pruugi kergema teemaga, näiteks popkultuuriga seotud teoorias vandenõu noote nähagi. Ometi kuulsin TikTokis nähtud ja kuuldud vandenõuteooriate seas näiteid, nagu „kuulsused on reptiilid“, „Illuminaadid on päriselt olemas ja hävitavad maailma“, „USA koolitulistamine oli lavastatud“ või „Donald Trump ja tema perekond on ajarändajad“. Mitu vastajat ütlesid ka, et kuna nad on varem vandenõuteoorial põhineva video lõpuni vaadanud ja veel vastavatele teemaviidetele vajutades teooriat edasi uurinud, ilmuvad nende TikToki avalehele oma mõtetega aina uued vandenõuteoreetikud.

Tasub silmas pidada, et 53% Eesti 15–24aastastest elanikest kasutab TikTokki.⁵ Konspiratsiooniteooriate levimine just TikTokis on eriti ohtlik, sest paljud noored kasutavad platvormi uudistekanalina¹ ning populaarsed vande­nõuteooriad võivad levida poliitilise mõjutamise eesmärgil.⁶ Mitu noort tõdesid, et konspiratsiooniteooriatel põhinevad videod jätavad tihti tõsiseltvõetava mulje. Kuna videotes näidatakse sageli tegelikkusest pärit, ehkki seosetut tõestusmaterjali, näiteks kuvatõmmiseid Vikipeediast või illustreerivaid fotosid, on suur tõenäosus, et video tundub vaatajale usutav. Kuid vaatamata lubadusele väära teabe avaldamist piirata, on TikTokist eemaldatud vähem vandenõuteooriatel põhinevaid videoid kui teistelt platvormidelt.¹ TikTok kustutab levivast väärinfost vaid problemaatilisemad teemad: näiteks keelati 2020. aastal platvormil teemaviide #Pizzagate, millega levitati QAnoni teooriat, et USA demokraadid on lapsepilastajad.⁶

Kuna platvorm ise väärinfot piisavalt ei modereeri, lasub ülesanne ennast selle eest kaitsta TikToki kasutajatel. Ühest küljest on oluline oskus vandenõuteooriaid juba eos ära tunda, teisest küljest on tähtis leida võimalusi TikToki algoritmi positiivselt mõjutada. Alates augusti lõpust saavad Euroopa kasutajad Euroopa Liidu digiteenuste õigusakti paketi reeglite alusel isikustatud soovitusalgoritmi avalehel välja lülitada.⁷ Soovitusalgoritm põhineb andmete kogumisel ja tegevuse jälgimisel, kuid edaspidi peab kasutajatel olema õigus enda kohta käiva teabe jagamise otsuse ise langetada. Ühtlasi on see võimalus vältida langemist vandenõuteooriate jäneseurgu. Isegi kui avalehele satub populaarne konspiratsiooniteoorial põhinev video ja kasutaja selle mis tahes emotsiooni või mõjutuse tõttu lõpuni vaatab, ei tähenda see, et tema TikToki avaleht täituks samalaadse sisuga.

Meeles tasub pidada ka seda, et TikToki soovitusalgoritmigi saab enda kasuks tööle panna. Näiteks saab videol pikalt sõrme peal hoides ära märkida, et video ei olnud huvitav: see annab algoritmile märku, et sellesarnaseid videoid tulevikus avalehele suunata ei tasu. Või vastupidi: lemmikute hulka võiks salvestada sellised videod, mis pakuvad huvi ja on kasulikud. Tasub meeles pidada, et TikToki avaleht peegeldab kasutaja huvisid, ning hea uudis on, et seda silmas pidades saab TikToki algoritmi hõlpsasti mõjutada.

1 Justin Grandinetti ja Jeffrey Bruinsma, The Affective Algorithms of Conspiracy TikTok. – Journal of Broadcasting & Electronic Media 2022, nr 67(3). https://doi.org/10.1080/08838151.2022.2140806

2 Tom Phillips, Jonn Elledge, Conspiracy: A history of b*llocks theories, and how not to fall for them. Wildfire 2022, lk 16-17.

3 Abbie Richards, The Storm Is Coming: Climate Change and Conspiracy. Netherlands: Wageningen University & Research, 2022. https://edepot.wur.nl/ 590388

4 How TikTok recommends videos #ForYou – TikTok 18. VI 2020. https://newsroom.tiktok.com/en-us/how-tiktok-recommends-videos-for-you

5 Inga Spriņģe, Aistė Meidutė ja Kaili Malts, Is TikTok a gateway to politics in Baltics? For now, only in Latvia. Re:Baltica, 2023.

6 Paul Bleakley, Panic, pizza and mainstreaming the alt-right: A social media analysis of Pizzagate and the rise of the QAnon conspiracy. – Current Sociology 2023, nr 71(3), lk 509–525. https://doi.org/ 10.1177/00113921211034896

7 Jess Weatherbed, TikTok’s algorithm will be optional in Europe. – The Verge 4 VIII 2023. https://www.theverge.com/2023/8/4/23819878/tiktok-fyp-algorithm-eu-dsa-personalization-data-tracking