Sel reedel Sirbis

Sel reedel Sirbis rahvusatlas ja saja-aastane Eesti Kunstimuuseum. Sirbi vahel Diplomaatia.

Rahvusatlas – Eesti kaardivaramu uksevõti
Taavi Pae: „Eesti kartograafiline alusmüür on maailmatasemel ning selle suureks vooruseks on piiranguteta ja tasuta juurdepääs kõigele loodule.“
Teisipäeval esitleti rahvusraamatukogus pea sajandipikkuse eellooga Eesti rahvusatlase ilmaletulekut. Milline tee on käidud ja millised on Eesti kartograafia järgmised verstapostid, rääkis Sirbile rahvusatlase koostaja, Tartu ülikooli Eesti geograafia dotsent Taavi Pae.

TÕNU RAID: Kaardikultuur ja rahvusatlas
Kaart kui universaalne infokandja, mis on igast küljest loetuna ikka õige, ei ole veel rahva üldsuse teadvuses oma õiget kohta leidnud.
Eesti rahvusatlas. Koostanud Taavi Pae, kujundanud Mait Luidalepp. Kaardid kujundanud Triiin Laur, inglise keelde tõlkinud Jaan Pärn. Regio, 2019. 424 lk.
1960. aasta augusti lõpul lõppes minu geodeesia praktika Jõhvis, kus olin tööl tehnikuna Ahtme linnaosa geodeetilise alusplaani mõõdistamisel. Pärast palgaraha väljamaksmist tahtsin sõita Tartusse, kuid võta näpust, kõik selle päeva bussid olid juba läinud. Kõndisin piki Jõhvi-Tartu maanteed hääletama, et õhtuks ikka koju jõuda. Paari tunni jooksul ei liikunud selles suunas ühtki autot, kuid Puru lennuväljal seisis lennuk, ülatiivaline Jak-12. Otsustasin proovida, kas õnnestub teha lennureis Tartusse. Lennuväljal asuvas ajutises lennujaamas ütles räpakas vene tädi, et Tartu lend maksab kolm rubla, täna lendu ei toimu – ja üleüldse, kui tahan lennata, tuleb rääkida lenduriga. Leidsin meestehulgast lenduri, lubasin maksta riigihinna ja kaup oligi tehtud.

JOHANNES SAAR: Saja-aastane Eesti Kunstimuuseum – kirik, mäluasutus või lahinguväli?
Ajalugu tehes on Eesti Kunstimuuseum alati ise olnud ajalooliste sündmuste embuses, ei parem ega halvem oma publikust ja valitsusest, ikka nendega ühes paadis.
Mõnele on muuseum ängi ja ahistuse allikas. Oma monumentaalsuses ja igiliikumatuses heitvat ta külastaja üle jaheda varju nagu Kafka loss. Ei lase lahti ja ei lase ka sisse. Kutsub külla, ent jätab su läve peal üksi. Näitab sulle kultuurilisi mänge, millest sa külastajana oled välja jäetud. Sest sa oled sündinud liiga hilja, valesse perekonda, kohta või rahvusesse. Või oled sa valest soost, nahavärv ei ole õige või siis hoopis vanus ja maailmavaade. Ja sa võõristad muuseumi, sest temagi võtab sind võõrana vastu.

Kes täidab mõtlemise ülesande? Filosoofia tulevikust XXI sajandil. Joonas Hellerma intervjueerib filosoof Tõnu Viiki. TÕNU VIIK: Harjumuspärase käitumisviisi muutmise vajadust rõhutavad ideed tunduvad suuremale osale ühiskonnast ja poliitilisele eliidile hullumeelsena.

ALVIS HERMANIS: Teater pole müügikeskus
Teatridirektori loogika on müüja loogika: riiulitele tuleb sättida võimalikult erisuguseid teatritooteid, et rahuldada riskivabalt võimalikult erisugust maitset.
Tuleb välja, et olen nüüd Lätis ühe väljasureva elukutse – teatri kunstiline juht – viimane veel elus esindaja. Sestap, kui kedagi peaks huvitama üksildase dinosauruse asjakohane arvamus, siis siin see on. Läti meediaväljaannetes pressitakse päevast päeva peale arusaama, et kunstiline juht on ajast ja arust tegelane, kellest tuleb lahti saada.
Alustan oma teatrist, Riia Uuest teatrist. Kuni olen oma kunstilises programmis veendunud, ei kavatse ma priitahtlikult ametipostist loobuda. Kui mind selleks provotseeritakse, siis ei kavatse ma võtta solvatud märtri poosi, nii et diskussioon tuleb avatud ja professionaalselt argumenteeritud. Näen, et avalik ruum kubiseb profaansetest sõnavõttudest.

JAN KAUS: Ühiskonna stiilirikkusest
Kirjandust populariseerida tähendab seista kogu suhtlusrikkuse, kõneregistrite vaheldumise ning maailmakogemise mitmekesisuse eest. Kõike seda on praegu hädasti vaja.
Aastate jooksul on mind kutsutud omajagu erinevatesse kohtadesse kirjandusest rääkima, pakkuma vastust küsimusele kirjanduse sotsiaalse rolli, selle laiema tähenduse kohta. Mul on kujunenud välja üsna traditsioonilise ülesehitusega üldistus, mis koosneb sisulisest ja vormilisest küljest.

NATALIE METS: Tallinna öömajandus vajab terviklahendust
Kui lõpetada meelelahutusasutustes alkoholimüük samal hetkel, valgub tänavale korraga väga suur hulk purjus inimesi.
Tallinna linnavalitsus kiitis 6. novembril heaks määruse eelnõu, mille kohaselt keelatakse 1. juunist 2020 meelelahutusasutustes müüa alkoholi argipäevadele eelnevatel öödel alates kella kahest ning laupäevale ja pühapäevale eelnevatel öödel alates kella kolmest.

ANU KÄGU, MARIA DERLÕŠ: Söödav koosloomeprotsess linnas
Kogukonnaaed sünnib siis, kui kokku saavad eestvedaja, kogukond, maaomanik ja ametnikud.
Viimastel aastatel on kogukonnaaianduse arendamine hoogu juurde saanud. Tallinnas tegutseb 10 kogukonnaaeda, 30 kooli ja lasteaia juurde on rajatud õppepeenrad, Tartus on katsetatud mitmesuguste kogukonnaaedade rajamist ja Hiiumaa ametikoolis on avatud linnaaianduse õppekava. Kuigi tarbe- ja söögitaimede linnas kasvatamine pole midagi uut (meenutagem näiteks Suur-Sõjamäe pilpaküla), antakse nüüd kogukonnaaiale uus hingamine ja identiteet.

MART HIOB: Tartu planeerimiskonverents 2019
Riigi ruumilises planeerimises haigutab teadjate ja otsustajate mõtteilma vahel järjest laienev kuristik.
Tartu ülikooli ja Eesti planeerijate ühingu 7. ja 8. novembril peetud Tartu planeerimiskonverents oli juba viies Eesti ruumilise planeerimise iga-aastane tähtsündmus. Sel puhul oli Dorpati konverentsikeskusse kogunenud sadu ruumi planeerimisega seotud ametnikke, teadlasi ja konsultante ning ka lihtsalt huvilisi. Varem ülikooli ruumides toimunud konverents toodi uude kohta üle just osavõtjate suure arvu tõttu.
Kahepäevasel konverentsil käsitleti nii ruumilist planeerimist üldiselt kui ka spetsiifilisemaid alateemasid, esinejaid oli teadlaskonna, riigi ja omavalitsuse ametnike ning ettevõtjate hulgast.

ÜLO NIINEMETS: Teaduse avalikkuse poole pööratud pale
Olemasolevale ligi 4200 teadlasele oleks vaja juurde vähemalt teist samapalju.
Andi Hektor kirjutas äsja Sirbis  pingetest teadusmaastikul, mis tulenevad otseselt valitsuse sõnade ja tegude lahkuminekust ja teadusse panustamise järjepidevast langusest. Ühiskonnas on ootused teadlastele kõrgele kruvitud, kuid sõnade ja tegude lahknemine on pannud teadlased kahvlisse. Avaliku sektori teadlane on justkui ainukesena vastutav kogu majanduse käekäigueest, sest teda toetatakse avaliku sektori vahenditest. Vahendid vähenevad, aga teadlastelt nõutakse üha rohkem ja üha valjemini.

PEETER OLESK: Ülikooliasjad. Eestpoolt tagasi
Mis nägu oli varakapitalistliku ülikoolihariduse sissejuhataval poolel?
Eesti kultuuris on hindeskaala võrdlemisi jäik ja jäme. Ladinapärases õpetuses on see märksa üksikasjalisem. Non sufficit oli mitterahuldav ehk kaks ehk läbikukkumisväärne, sufficit rahuldav ehk kolm, approbatur kuidagiviisi neli, sine lauda pigem neli, aga kindlasti mitte viis jne. Tahan sellega tunnistada, et mõnda stuudiumiaegset ainet Tartu ülikoolis tundsin ma toona tõepoolest magna cum laude, paljusid kas approbatur või sine lauda ja mitut siiski ainult sufficit. Kuid ma õppisin juurde, ehkki paraku mitte kursus-, vaid peatükkhaaval.

Inimõigused on loomaõigused. Kadri Taperson intervjueerib Suurbritannia The Vegan Society juriidilist nõustajat dr Jeanette Rowleyʼt, kes käis hiljuti Eesti Vegan Seltsi kutsel käis Eestis. JEANETTE ROWLEY: „Elame inimkeskses ühiskonnas, veganlus tuleb normaliseerida ja see aitab ka loomi.“

ART LEETE: Komide laiali pudenevad kõnelused
Suvalisuse ja aususe vahel tuleb hoida tasakaalu. Komi maailmapilt on aga selline, nagu pähe tuleb.
Komid jutustavad kogu aeg lugusid, mis on natuke seotud maailma hingestatusega. Nad räägivad nendest pisut pühadest asjadest, kui istume komi metsaonnis, tare seina ääres või kui nad helistavad mulle Eestisse. Komi sõbrad on harjunud helistama öösiti, kui neile tuleb pähe midagi edasilükkamatut. Need lood on alati enneolematud, isegi, kui mõnda neist on jutustatud palju kordi.

Arvustamisel
Eesti rahvusatlas
Paavo Matsini „Kongo tango“
Nagib Mahfuzi „Kahe palee vahel“
näitused: „Alfred Rõude. Missioonitundega kollektsionäär“ ja Bita Razavi „Balti remondimuuseum“
rokkooper „Põhjaneitsi“
IX festival „Ideejazz“ ja kontsertlavastus „Eesti jazzi sünnipäevapidu“
vaskpillimuusika kontsert sarjas „Sada suures saalis“
Vanemuise „Lageda laulud“
teatri Kelm „Sest meid on õpetatud madusid kartma“
2 × mängufilm „Ühemeheshow“
Winterthuri lühifilmide festival „Kurzfilmtage Winterthur“

Esikülg: INKE-BRETT EEK