Sel reedel Sirbis

ENE GRAUBERG: Kõrgharidus mcdonaldiseerumise tuultes
Ülikoolide suured kampused kaotavad endise tähenduse ja kõrghariduse arengut hakkavad mõjutama online-ülikoolid.
Wilhelm Humboldtile oli ülikool eelkõige rahvusliku kultuuri alustugi, mille põhiülesandeks intellektuaalse eliidi ettevalmistamine. Humboldt rõhutas teaduse ja õpetamise ühtsust ning õppimise ja õpetamise vabadust. Professorikeskne ülikoolimudel pole veel vähemalt Euroopas täielikult kadunud. Euroopa, eriti Ühendkuningriigi, kõrgharidussüsteem on olnud USAst eliidikesksem. Ühendkuningriigis oli veel kuni 1960. aastate alguseni kõrghariduses osalejate määr vaid 5% vastavast eagrupist (18–23aastased). Mitmes väärikas Euroopa ülikoolis võib aeg-ajalt praegugi tunnetada keskaja hõngu ja „õpetlaste vabariigi” nostalgiat, hoolimata sellest, et üleminekul massikõrgharidusele on ka suurem osa vanadest ülikoolidest pidanud reageerima ühiskonna uutele ülesannetele.

KATRIN AAVA, KRISTI METS-ALUNURM: Uusliberaalne kapitalism ja akadeemia
Teadlased on orienteeritud rahvusvahelisele sihtgrupile. Kui 2013. aastal  kaitsti meil 31 eesti- ja 185 võõrkeelset, siis 2016. aastal 17 eesti- ja 225 võõrkeelset väitekirja.
Teadus on avalik hüve, mille eesmärk on pakkuda tõenduspõhist teadmist poliitiliste otsuste tegemiseks. Ühiskonna areng sõltub teaduse arengust. Teadlastelt oodatakse, et nad selgitaksid välja olulisemad probleemid, viiksid läbi olulisi uuringuid, kasutaksid piiratud ressursse efektiivselt ning vastutustundlikult, pakuksid teaduslikult põhjendatud lahendusi. Teaduskommunikatsiooni ülesanne on tagada teaduse usaldusväärsus, võimaldada informeeritud arutelu ning otsustamist, samuti anda aru tulemustest maksumaksjaile, kes on teadustöö tegelikud rahastajad.

YULIA REBASE: Milline on ühtekuuluvuse retsept?
Presidendivalimistele järgnenud kolme kuu jooksul on Valgevenes represseeritud ligi 20 000  inimest. Vahistatakse üle 200 inimese päevas.
Valgevenelased on juba üle kolme kuu rahumeelselt vägivalla vastu protestinud. Nõutakse sõnavabadust, poliitvangide vabastamist ja  repressioonide lõpetamist, aga ka iseennast presidendiks kuulutanud Aleksandr Lukašenka tagasiastumist. Streigivad töölised, arstid, kultuuritegelased, sportlased, üliõpilased jpt. Tänavatele ei ole tulnud mitte ainult „noored ja veendunud“, vaid ka pensionärid ja puuetega inimesed. Rahulikke proteste suruvad võimud maha kummikuulide, veekahurite, pisargaasi ja valgus-müra granaatidega. Miilitsajaoskondades pekstakse ja piinatakse inimesi ning kohtud vorbivad ebaseaduslikke süüdistusotsuseid.

TRIIN REIDLA: Avamata peatükk arhitektuuri ajaloos
Veel vähe uuritud 1980. ja 1990. aastatel ehitatud postmodernistlikud elumajad pakuvad palju uut elamuehituse ajaloo kohta.
1980. ja 1990. aastate eramuehitusest puudub veel terviklik ülevaade. Varasemates uurimustes on seda vaadeldud arhitektuuriloo väikese osana. Üheks põhjuseks võib pidada lühikest ajalist distantsi. Ehitamisest möödunud paar-kolmkümmend aastat võiksid olla piisav põhjus esimesteks põhjalikumateks uurimusteks. Kindlasti väärib see ajastu mitme nurga alt sügavuti käsitlemist, sest pöördelise ajastu poliitilised ja majanduslikud muudatused ei jätnud puudutamata ühtegi eluvaldkonda ja välja võib kooruda palju huvitavat.

TRIIN OJARI: Uue aja töökoda
Emajõe-äärne Lodjakoda on korra ja kaose vahel uue tasakaalupunkti otsingute tagajärg.
Tallinlasena tuleb mul Lodjakoda Tartusse spetsiaalselt vaatama sõita. Olen arhitektuuriturist, peene roa peale kohale lendav gurmaan, kes on end kurssi viinud nii koka renomee, asukoha eripärade kui ka looga, mis külastajaid ligi meelitab. Majakogemus (nagu hea roa nüansidki) sõltub sajast tegurist: sinu meeleolust, märgatud detailidest, kohale jõudmise teekonnast, ning muidugi ka lõhnadest ja emotsioonidest, mida helid, materjalid, maastik tekitavad. Iga kogemus on siin ja praegu. Sombune november on looduse pruuniks värvinud, Emajõgi on aeglane ja hall, pilliroog sulab raagus puuvõradega kokku tihedaks graafiliseks massiks, inimesed – nagu Eestis ikka – on kuhugi kadunud.

Ajas kulgeva kunsti õpetamine. Äli-Ann Klooren intervjueeris Eesti muusika- ja teatriakadeemia professorit Olavi Kasemaad.
Olavi Kasemaa: „On nii teraseid poisse ja tüdrukuid, kes oskavad üllatada oma küsimusega. See aeg on olnud kasvamine koos tudengitega.“ 
Sel sügisel saab 40aastaseks Eesti muusika- ja teatriakadeemias professor Olavi Kasemaa asutatud saksofoniklass. Tähtpäeva pidi tähistatama kontserdiga „101 suures saalis. EMTA saksofoniklass 40“, aga praegune ebakindel olukord mõjutas ka seda üritust ja lõpuks tuli see hoopis ära jätta. Loodetavasti kontsert siiski kunagi toimub, et vääriliselt tähistada suurt tööd, mida saksofoniklassis on neljakümne aasta jooksul tehtud. Sellest tööst, aga ka saksofoni ajaloost ja õpetamisest rääkisime professor Olavi Kasemaaga. 

TIINA PANGSEP: Tänased tähed
Noored Eesti keelpillimängijad näitasid rahvusvahelist kõrgklassi. Erilist märkimist väärivad viiuldajad, kelle tehniline ja muusikaline eneseväljendus on muljetavaldav.
Eesti keelpillimängijate konkurss 2020 „Eduard Tubin 115“ 5. – 13. XI Tallinnas.
Erakordse 2020. aasta erakordselt soojal novembrikuul võis osa saada erakordsest muusikasündmusest. Võistlusest – seda ju konkurss on – sai särav ja õnnestav pidunädal. Konkurss toimus kolmes voorus, neist viimane koos ERSO ja dirigent Arvo Volmeriga. Kõiki voorusid oli võimalik nii otse kui järelkuulata veebis ning see võimalus leidis ka rohkelt kasutamist.
Tänavune keelpillimängijate konkurss oli juba teistkordselt (viimati aastal 2015) pühendatud Eduard Tubinale. Märgilise tähendusega Eesti helilooja on tänu sellele üritusele leidnud väärilise koha igapäevases keelpillirepertuaaris ning tema teoseid nii mängitakse kui kuulatakse üha rohkem.

Sõna kaal ja mässajate muusika. Tristan Priimäe intervjuu Türgi filmitegija Nisan Dagiga.
Nisan Dag: „„Veel üks hingetõmme“ pole poliitiline film, vähemalt mitte varjamatult.“
Türgi filmitegija Nisan Dag debüteeris 2014. aastal filmiga „Üle mere“. Nüüd on pärast pikemat pausi valminud tal teine film „Veel üks hingetõmme“, mille maailma esilinastused toimuvad sel nädalavahetusel Tallinnas ja Tartus, kuna film on valitud Pimedate Ööde filmifestivali rahvusvahelisse võistlusprogrammi. Lavastaja rääks lähemalt filmi tegemisest ja elust Türgis.

Rakvere teatri sööstud vasakule ja paremale. Tambet Kaugema intervjueeris Rakvere teatri loomingulist juhti Peeter Raudseppa.
Peeter Raudsepp: „Becketti näidendite puhul võlub see, et tema tekstide katkendlikkus pole laest võetud, vaid jäljendab inimliku mõtlemise rütmi, mõte hüppab sinna-tänna.“ 
Rakvere teatri loominguline juht Peeter Raudsepp tõi oktoobri keskel teatri väikeses saalis lavale iiri absurdiklassiku Samuel Becketti „Lõppmängu“. Selles uuritakse musta komöödia laadis, mis juhtub siis, kui maailm on kui suur lõpule jõudev malemäng. „Siis, kui malendeid ehk inimesi on jäänud ainult neli ning kõik käigud on ammu teada. Selles olukorras saavad tähtsaks väiksemadki võidud – olla veel veidike tähtis või veidike armastatud. Kas üldse tahetakse mängu lõpetada? Või äkki mäng ei lõppegi, kuigi seda tahetakse lõpetada?“ selgitab lavastaja. 

MARIS JOHANNES:  Kellele naeratad, Kuldne Mask?
10. novembril tehti Moskvas veebi vahendusel teatavaks Venemaa teatriauhinna Kuldne Mask tänavused laureaadid.
Teatrifestival „Kuldne mask Eestis“ on viieteistkümne tegevusaasta jooksul toonud Eestisse suure hulga Venemaa parimaid lavastusi, mille seas on olnud palju Kuldse Maski auhinna laureaate. Kommenteerime koos festivali Eesti kuraatori Svetlana Jantšekiga Venemaa tänavuste Kuldse Maski peamiste draamalaureaatide valikut.

IRJA LUTSAR, TUULI METSVAHT: Mõtestades personaalset meditsiini, abiks ravimikalkulaatorid
Ravimikalkulaatorid on ravimite manustamise, ambulatoorse ravi tuleviku argipäev, tõeline personaalmeditsiin.
Kui räägitakse personaalmeditsiinist, siis tänu Tartu ülikooli Eesti geenivaramu silmapaistvalt edukale tööle ja arengule mõeldaksegi kohe selle all geene ja nendel baseeruvaid tervishoiu- ja meditsiinilahendusi. Mis on suuresti korrektne, kuid mitte lõpuni täistõsi. Tegelikkuses loovad geenidel baseeruvad individuaalsed andmed iga persooni kohta justkui vundamendi, millele edasine tugineb. Kuidas üks või teine geneetiline sündmus/risk realiseerub, on siiski määratud genoomi ja mitme muu teguri, näiteks keskkonnategurite, koostoimes. Nii nagu ei kolita majja, kus on olemas ainult vundament, nii peame ka tervishoius ja meditsiinis vaatama kaugemale, piltlikult öeldes, kuidas ehitada seinad ja katus ehk siis milliseid täppislahendusi geenidel põhinevad andmed edaspidi annavad, milliseid võimalusi täiendavalt loovad.

PIRET KARRO: VÕIM JA SUGU. Radikaalsed seisukohad vägivalla vastu 
Kaks uudist ühtejärge: Trump kaotas USA presidendivalimised ja Mart Helme astus tagasi. Kõlab hästi muu hulgas neile, kes soovivad, et poliitpukis istuksid inimesed, kes ei ole absoluutselt süüdimatud. Kõlab hästi ka vahevõiduna populismi ja paremäärmusluse vastu, aga siinkohal olengi äraootav. EKRE hõivab endiselt siseministri portfelli. Joe Bideni valitsus võib esindada sõjaliselt agressiivse USA lihtsalt veidi sinipestumat versiooni. Tema partner, asepresident Kamala Harris on aastaid toetanud eelnõusid, mis saadavad peaasjalikult mustanahalisi ja dokumentideta inimesi eravanglatesse trellide taha. Pole välistatud, et nelja aasta pärast on presidendiks mõni Trump jr. Võidud jäävadki ühekordseks, kui pole pikaajalist strateegiat.

Arvustamisel
Hasso Krulli „Tänapäeva askees“
Tauno Vahteri „Pikaajaline kokkusaamine“
Katrin Pautsi „Minu salajane elu“ ja „Minu Praha. Tunnustamata geeniuse piinad“
näitused: „Olge te hoitud ja armastatud“, „Graafika levib ruumis“ ja Elo Liivi „Useful (Ab)use“
Rakvere teatri „Lõppmäng“
mängufilmid „Hullumeelsus“ ja „Teenrid“

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht