Sel reedel Sirbis

MATTIAS TUROVSKI: Metsikuks kasvamine
Maailmavalitseja õhkõrna vundamendiga pjedestaalilt maha ronimisel vajab homo industrialicus nii palju abi, kui võimalik. 
Carl SafinaBecoming Wild: How Animals Learn Who They Are. Henry Holt and Co, 2020.  
Kui Sirp tegi ettepaneku kirjutada Carl Safina uusimast raamatust „Metsikuks kasvamine – kuidas loomade kultuurid perekondi peavad, ilu loovad ja rahu teevad“, ei olnud ma autorist ega raamatust varem kuulnud. Olen tänulik – Safina teos on täis nii arvukaid jahmatama panevaid adumisi loomade komplekssusest ja individuaalsusest kui ka keskkonnaeetilist ainest.  

JOONATAN NÕGISTO: Kõrghariduse tuleviku sulgumine
Mis juhtub siis, kui kõrgharidus ei õigusta enam selle omandamiseks võetud riski, kuigi majandussüsteem nõuab aina enam kõrghariduskraadi.
Haridus on meie ühiskonnas võrdsete võimaluste võti – võrdne võimalus haridust saada peab seetõttu olema iga kodaniku sünniõigus.
Lyndon B. Johnson
Selliste sõnadega õnnistas tollane Ameerika Ühendriikide president Lyndon B. Johnson 1965. aastal sisse kõrgharidusreformi, mille raames loodi esimene föderaalne õppelaenusüsteem. Reformi eesmärk oli teha kõrgharidus kättesaadavaks sotsiaal-majanduslikult vähekindlustatud perekondade lastele, pakkudes selleks võrdlemisi madala intressimääraga riiklikult tagatud õppelaenu. Oma aja kohta oli tegemist radikaalse muutusega: kuni XX sajandi keskpaigani oli kõrgharidus Ameerika Ühendriikides üldjuhul jõuka ning suuresti valge eliidi privileeg. Sõjajärgne majandusbuum oli aga tekitanud nõudluse kõrghariduse järele ka kiiresti kasvavas keskklassis – üha teadmusmahukam majandus vajas haritumat tööjõudu.

IVO PILVINGIlu põhjendamise võimalikkusest 
Põhiseadus annab tudengile õiguse vaidlustada kohtus teatriakadeemiast väljaheitmine ja ka teatrile voli kaevata riiklikust toetusest ilmajätmise peale. Vaidlemisõigusega käib nagu sukk saapaga kaasas õigus teada vähemalt üldjoonteski hindaja motiive. Nende kirjapanek ei ole mission impossible.
Märt Väljataga hiljutisest arvamusloost võib välja lugeda mure, et vahest on juristid kaldunud liialdustesse, nõudes kultuurirahvalt mitmesuguste hinnanguliste ja esteetiliste otsuste põhjendamist. Ilu on ju vaataja silmades ja sügavalt subjektiivne – katsu sa seda siis kinni püüda ja kohtukullile tõestada! Põhjenduste formuleerimine muutvat õppetöö ja konkursid bürokraatlikuks ning hinnatavad jultunuks. Kas tudeng või tegevkunstnik ei peaks oma väärtust tõestama ande, visa töö ja loominguga, selle asemel et nõuda kohtu kaudu endale kohta parnassil?

ERET TALVISTE: Keha, meeled ja kriis
Me ei vaja ainult viroloogide, arstide ja logistikute kalkuleeritud ratsionaalseid teadmisi, vaid ka teadmist, kuidas erinevad kehad seda kriisi kogevad ja tajuvad.
Koroonaviirus võib võtta lõhna- ja maitsetaju. Kuid mida teeb maskikandmine, füüsilise läheduse vältimine, palju ühes ja samas siseruumis viibimine jms meie maailmatajuga? Mu eesmärk pole maskivastasust õhutada ega koroonapiirangute üle kurta, ometi vähendavad need paratamatult meie meelelise tunnetuse võimalusi. Mõned inimesed tahavad rohkem oma meeli kasutada, tunda oma naha ja kehaga. Piirangud on neile inimestele raskemad taluda kui teistele, kes pole kogemussõltlased. Teiselt poolt takistused ergastavad tajuvõimalusi, mis on ikka saadaval, innustavad ehk koguni leidma uusi kogemusi uuel viisil. Pandeemia tõttu pannakse asju, mida on võetud igapäevase ja iseenesestmõistetavana – lõhnad, helid, puudutused – paremini tähele.

IVAN LAVRENTJEV: Narva vanalinna taastamine ja erinev ajaloomälu 
Narva hävinud vanalinna või vähemalt mõne hoone taastamisest võiks saada sild, mis aitab eri rahvusrühmadel paremini mõista teineteise ajalootõlgendusi. 
Narva ajaloomälu on üks imetabane nähtus: piirilinna ajalugu on niivõrd tihedalt seotud arvukate sõdade ja ulatuslike riigikorra muudatustega läbi sajandite, et ajaloouurija või -huviline leiab siit ilma suure vaevata arvukaid ajalookihte ja koguni üksteisele vasturääkivaid mälestusmärke rohkem või vähem kangelaslikest sõdadest ja lahingutest, vabastamisest, okupatsioonidest ja repressioonidest

Baltimaade nüüdismuusikas maksab veel ilu. Kolme riigi heliloojate liidu esimeestega vestles Maria Mölder.
Märt-Matis Lill: „Baltimaade muusika ei suhestu otseselt Kesk-Euroopa suundumustega, näiteks on paljude heliloojate lähenemisviis kõlakeskne – see teeb meid originaalseks.“  
22. aprillist 2. maini peetakse esimest korda Balti muusika päevi, seekord veebifestivalina (vt www.eestimuusikapaevad.ee). Baltimaade nüüdismuusikafestivali võõrustab tänavu Eesti, tuleval aastal teeb seda Leedu ja siis Läti. Seejärel algab uus ring. Kolme riigi heliloojate liidu esimehed MykolasNatalevičius(Leedu), Rolands Kronlaks (Läti) ja Märt-Matis Lill (Eesti) räägivad Baltimaade muusikast, nüüdismuusika-alasest koostööst, uuest festivalist ja heliloojate töisest elust praegusel ajal.

KEIU VIRRO: Lasteaedades mängivate teatrite kohal laiub hämarus 
Lasteaedades mängivad trupid ei jõua enamasti kriitikute ega auhindajate vaatevälja, et nood nende tööle hinnangu annaksid. See valdkond tundub teatrimaastikul omaette mullina. 
Eesti teatrimaastiku huvitav, ent alakajastatud nähtus on lasteaedades tuuritavad trupid. Mõned on esindatud teatristatistikas (nt Miksteater, lasteteater Sõber), paljud aga sinna ei jõua. Alati ei ole tegemist teatriharidusega inimestega: etendusi annavad ka muusikud ja lihtsalt harrastajad. Nimekirja lasteaedu külastavatest truppide, veel vähem lavastuste kohta, mida mängitakse, ei ole. Nii lähtuvad lasteaedade juhatajad ja pedagoogid truppi esinema kutsudes soovitustest ja oma kokkupuudetest. Mõned õpetajad on võtnud selle teema südameasjaks ja valivad truppe hoolega, teistel ei ole selleks aega või huvi, kolmandatel on halbu kogemusi ja seetõttu piirdutakse mõne usaldusväärse tegijaga.

KASPAR VIILUP: Kui kaugel on DVD surm?
Sellest, kas ja kellele on vaja filmide füüsilisi vaatamiskoopiaid, räägivad levitajad, produtsendid, kriitikud, müüjad ja ostjad 
Kuigi mul on nelja voogedastusplatvormi tellimused, seisan üle päeva küsimuse ees: kust ma saan mõnd filmi ametlikult vaadata? Appi tulevad vanad head füüsilised koopiad.
Muusikaga on erakordselt lihtne. Uut muusikat eelistades on väga vähe sellist materjali, mis mõnele veebiplatvormile ei jõua, olgu see siis Spotify, Soundcloud või midagi kolmandat. Vanema muusikaga võib keeruliseks minna, aga ka seda antakse pidevalt uuesti välja. Oleme jõudnud olukorda, kus isegi Prince’i kogu avaldatud materjal on Spotifys saadaval. Uskumatu, aga tõsi.

NEEME LOPP, JOOSEP SUSI: Suitsu nurk IV. Hasso Krull „Modern Discourse“
Aprillikuises „Suitsu nurgas“ heidame pilgu minevikku, sest minevikus oli maailm hoopis teistsugune, kivid olid siis veel pehmed ja inimesedki hoopis teistsugused. Hasso Krulli luuletus „Modern Discourse“ ütleb seda otsesõnu: vanasti ei olnud inimestel üldse nii kiire, vanasti elati harmooniliselt ja valitses tasakaal. Kui ainult saaks selle aja kordki tagasi …

MERLE KARRO-KALBERG: Visioone ei pea une ja vaba aja arvelt looma 
Tartu linnavalitsuse ruumiloome osakond hakkab ellu viima strateegiaid ja aitab suurtele ideedele anda väljundi.  
Juunis alustab Tartu linnavalitsuses tööd ruumiloome osakond. Millega uus osakond tegelema hakkab, selgitab osakonna juht, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus.

MERLE KARRO-KALBERG: Kõlavatest loosungitest tegelike tegudeni 
Tallinna strateegilise planeerimise teenistus ja ruumiloome kompetentsikeskus on ellu kutsutud selleks, et vormida suured sõnad ja lennukad eesmärgid linnaruumiks.
2021. aasta jaanuaris käivitatud Tallinna strateegiakeskuses on nüüdseks kolm ja pool kuud tegutsenud linna strateegilise planeerimise teenistus. Teenistust juhib 
inimgeograafja regionaalplaneerija, viimati rahandusministeeriumis riigireformi suunanudRaido Roop. Strateegilise planeerimise teenistuses on moodustatud ruumiloome kompetentsikeskus, mida juhib endine Põhja-Tallinna linnaosa arhitekt ja linnaplaneerimisameti arhitekt Kaidi Põldoja.

MARGUS MAIDLA: Tehnikavaldkonna rahvusülikool ristteel ehk Kuidas tõsta kvaliteeti, tõusta rahvusvahelistes reitingutes, edendada doktoriõpet, teha rohepööre ja murda soolisi stereotüüpe?
19. veebruaril kinnitas Tallinna tehnikaülikooli nõukogu uue kvaliteedile keskendatud strateegiadokumendi, mis paistab silmaõigesti valitud fookusega. 

KURMO KONSA: Internet kujundab tulevikku 
Interneti tulevikust on loodud sadu, kui mitte tuhandeid visioone, mille ühiseks jooneks on see, et ükski neist ei kujuta maailma ette internetita. 
Internetti võib nimetada viimase poolsajandi mõjukaimaks tehniliseks saavutuseks, mis on seotud pea kõigi ühiskonnaelu valdkondadega, pakkudes lugematuid võimalusi ja seades meie ette ka üha uusi probleeme. 

MADLI VITISMANN: Kinnikeevitatud kõnekeel
Arvi Tavasti artikli „Taaskasutus on popp!“ järgi oli arvata, et seal kirjeldatud meetodiga saavutatakse Sõnaveebis vigade taaskasutus. Nüüd on näha, et nii saab vigu juurdegi.
Merekeele nõukoja koosolekuil võib kuulda naerupahvakuid, kui keegi toob ajakirjandusest näite meresõna valetarvituse kohta – kujutlusvõime hakkab kohe tööle –, ent näeb ka kibedaid muigeid, kui merendusvõhiklus on kohtunud keelevõhiklusega. Eriti hirmus tundub üks Sõnaveebi uudissõna, mis annab aimu koostamispõhimõtete vastuolust eesmärgiga.

Arvustamisel
Jaan Krossi „Sobimatute seikade võlu“
Meelis Friedenthali „Kõik äratatakse ellu“
Sven Grünbergi album „OM“
„Kõheda vastasmõju“ festival
Eike Epliku näitus „Jagatud territoorium“
Jonas Gasiūnase ja Kaido Ole näitus „Jonas & Kaido II“

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht