Sel reedel Sirbis

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Holmes ja Matsin. Pille-Riin Larm vestleb Paavo Matsiniga
Tartu kuuenda linnakirjaniku Paavo Matsini residents asub Riia mäel. Aknast avaneb vaade platsile, kus Nõukogude ajal seisis Lenini monument. Nüüd võiks ju arvata, et Matsini uue romaani „Lenini valss“ üks peategelasi kukkus autorile otse sülle – ja kukkuski, aga see juhtus hoopis Soomes. Veel seiklevad romaanis mitmed „Gogoli diskost“ tuntud tegelased, sest, nagu pealkiri vihjab, tegu on „Gogoli disko“ järjega. Seitsme aasta eest mitu auhinda noppinud teosest on saanud üks tõlgitumaid eesti nüüdisromaane, näiteks ilmus äsja hispaanindus. Püüame sellest kõigest intelligentselt vestelda. On 2. august 2022.

Meemromaan. „Lenini valsis“ on otsekui internetimeemis rõhk obskuursete viidete toel äratundmisrõõmu tekitamisel, eriti külluslikult on esil psühhedeelne Tartu. Nii arvab Paavo Matsini romaanist „Lenini valss“ Mikael Raihhelgauz.

Viimsi Artiumis põimuvad kunsti kolm tasandit. Tambet Kaugema intervjuu Viimsi Artiumi juhi Kristiina Reidolviga
Tallinna külje all Viimsis avatakse 19. augustil uus kultuuri- ja hariduskeskus Artium, mille kolmes saalis, vabaõhulaval, kunstigaleriis ja katuseterrassil jõuavad edaspidi viimsilaste, tallinlaste ja kaugema kandi rahva ette teater ja etenduskunstid, klassikaline, džäss-, pop- ja rokkmuusika, kujutav kunst, filmikunst jpm. Viimsi Artium, kus on ligi 7000 ruutmeetrit põrandapinda, läks koos selles sisalduva tehnika ja muu sisustusega maksma ligi 15 miljonit eurot. „See, millist publikut Artiumi ootame, on tihedalt seotud kolme tasandiga, millest programmi koostades lähtume: need on kõrgelt hinnatud välismaiste esinejate kunst, Eesti tipptegijate looming ja Viimsi kogukondlikud sündmused,“ selgitas Viimsi Artiumi juht Kristiina Reidolv.

HANNES AAVA: Autokasutus kui õpitud (ha)abitus
Eestis pole kehtestatud ühtegi autoga seotud maksu peale kütuseaktsiisi. Autopoliitika on ühiskonnas üks ebavõrdsuse taastootmise võimsaid hästi varjatud instrumente.
Mõni aeg tagasi jalutasin läbi Tartu ühe supermarketi ees laiuva asfaltkõrbe ehk parkla. Juhtusin pealt nägema, kui kolmeliikmeline perekond avastas autost väljudes, et on auto parkla valesse otsa parkinud ning poeukseni tuleb kõndida umbes 150 meetrit. „Mina küll sinna jala ei hakka minema!“ ühmas üle keskmise vööümbermõõduga isa ja hüppas tagasi rooli. Väikese kõhkluspausi ja pilguvahetuse järel järgnesid talle kohmetunult ka abikaasa ning väike tütar, et vahemaa autoga läbida.

MART HIOB: Paremat tulevikku planeerides
Rohepööre, asulate kahanemine, linnade kasvamine, autod, jalgrattad ja pakirobotid kütavad ruumiplaneerimises kõikjal kirgi. Maadeldakse probleemidega, mis meidki siin Eestis köidavad.
Juuli viimasel nädalal toimus Eestis midagi erakordset. Nimelt oli Tartus kaks suure tähtsusega ruumilise planeerimise rahvusvahelist teaduskonverentsi. Esmalt korraldas Eesti maaülikool koostöös Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Tallinna ülikooli, Eesti kunstiakadeemia ja Eesti Planeerijate Ühinguga Euroopa Planeerimiskoolide Organisatsiooni (Association of European Schools of Planning, AESOP) järjekordse kokkutuleku. Seejärel korraldas Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledž Rahvusvahelise Linnaplaneerimise ja Keskkonna Ühenduse (International Urban Planning and the Environment Association) kongressi. Mõlemaid konverentse olid pandeemia tõttu kaks aastat edasi lükatud ja õhus oli tunda elevust.

Konteksti tabamine kui arhitekti ja kunstniku peamine oskus. Ann Mirjam Vaikla intervjueeris arhitekt Margit Mutsot
VIII Artishoki biennaal „Taimed kui tunnistajad“ toob Tallinna botaanikaaeda kümme rahvusvaheliselt tegutsevat kunstnikku ja kollektiivi ning kümme kirjutajat. Biennaali avamismaratoni ajal 29. septembrist 8. oktoobrini esitletakse kümmet uut kunstiteost ja sadat kunstikriitilist teksti. Näitus on avatud oktoobri lõpuni.
Margit Mutso on arhitektuuribüroo Eek & Mutso üks asutajaid, kes on projekteerinud nii avalikke ehitisi, kortermaju kui ka eramuid. Aastatel 2004–2006 juhtis ta Eesti arhitektide liitu, on edendanud ühiskonnas arhitektuuri- ja keskkonnateemalist debatti, sealhulgas Sirbi arhitektuurivaldkonna toimetajana, koostanud ja toimetanud hulga arhitektuuriteemalisi trükiseid ning teinud koos Peeter Brambatiga eesti moodsast arhitektuurist üle kümne ülevaatefilmi.

JAAN PELT: Uued augud plekist taevas ehk Kosmilised korduslinastused
Kui 1965. aasta suvel eesti filmi „Supernoova” filmiti, kerkis operaator Harry Rehe ette probleem – kuidas peategelase ja noore astronoomiahuvilise poisi dialoog hilisõhtuse tähistaeva all üles võtta. Kuna sellised võtted on keerulised isegi tänapäevast tehnikat kasutades, tuli leida käepärane lahendus. Selleks otsiti seitse-kaheksa plekktahvlit, operaator tegi oma käega neisse hulga auke ja kattis pleki õlise pärgamentpaberiga. Kogu konstruktsiooni tagant valgustades saigi stseen ära filmitud.

TARMO SOOMERE: Kliimamuutus: mööduv kerge palavik või äratuskell
Pärast viimast pikka talve ja külma kevadet on raske kaasteelisi veenda, et kogu maailm soojeneb. Sest oma silm on ju kuningas. Lund jätkus kauemaks ning kevad oli kõle ja hiline, kuigi päikeseline. Nii on selle aasta ilmad kontidesse kõvasti jahedust süstinud. Seda tunneb ju igaüks omal nahal. Selle kohta teadis juba Blaise Pascal, et tunded õieti muud ei teegi kui aina petavad meid.

MAIT VAIK: Millest mõtled, kirjanik?
Suur õnn on olla kellegagi koos
Maailm on muutunud. Ukraina sõja puhkemine on võtnud paljudelt perspektiivitunde – kõik, mida teed või teinud oled, saab endale mõttetuse pika ja musta varju, tulevikku nagu väga ei olegi või on see hämune, nagu läbi mattklaasi, puuduvad teravamad verstapostid. Enamasti on need seotud ikka millegi saavutamise või ära tegemisega, olgu selleks unistus maakodust või järgmine raamat-plaat, mõni järgmine trepiaste, mida sa veel täpselt ei mõõda, aga mis kuskil kuklas kummitab. See on nüüd maha valatud ja ei teagi…

Arvustamisel
Paavo Matsini „Lenini valss“
Tommi Kinnuneni „Ei öelnud, et kahetseb“
Philippe Descola „Teispool loodust ja kultuuri“
Mike Martini „Miks me sõdime“
Birgitta festival
näitused: Jonna Kina „Neli skulptuuri viieteistkümnes osas“ ja „Karl Morgenstern. Tartu õpetlase kunstikogu“
Eesti Draamateatri „Kunst“
mängufilm „Unelaul“
Netflixi seriaal „Sandman“

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht