Sel reedel Sirbis

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Modernist, kes eelistab jääda märkamatuks. Margit Mutso vestleb Jaak Huimerinnaga
Eesti Kultuurkapital on aastast 2000 andnud välja stipendiumi „Ela ja sära“, mis tähendab väljavalitud kultuuritegelastele aastast loometoetust väärtuses 18 000 eurot. Üks kuueteistkümne tänavuse stipendiaadi seas on arhitekt Jaak Huimerind. „Ela ja sära“ on selline stipendium, mille saajalt aruannet ei oodata – kasuta seda, kuidas tahad. Siiski on ikka huvitav teada, mis on väljavalitul stipendiumiaastal plaanis. Rääkisime Jaak Huimerinnaga stipendiumist, aga ka tema tööst, elust ja arhitektuuristki.

RAIVO KOTOV, ANDRUS KÕRESAAR, LEMBIT-KAUR STÖÖR: Toomkiriku sündmusruumi-restorani arhitektuurilised kaalutlused
Eelmisel nädalal ilmunud Tartu toomkiriku klaaspaviljoni idee kriitikale ja arutelule vastavad projekti autorid, Koko arhitektid.
Tartu on võidelnud välja Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna tiitli. Ületuleval aastal oodatakse linna miljon külalist. Oleme külastanud Euroopa kultuuripealinnu ja neist on meelde jäänud unikaalsed ja ainukordsed kogemused.
Tartu toomkirik ja sinna kavandatav klaasist sündmusruum-restoran on mõeldud just selliseid elamusi looma.

ÄLI-ANN KLOOREN: Värskus ja uutmoodi vana
Järjest enam ilmub muusikavaldkonda neid, kes üritavad sügavale juurdunud traditsioone lõhkuda ning meelitavad kuulajaid uute ideede ja kontserdipaikadega.
Pandeemiajärgne Eesti muusikaelu on nii külluslik, et ka parima tahtmise juures ei jõua kõike huvipakkuvat kuulama minna. Erand ei olnud ka septembrikuu, kus nii mõnigi kord tuli kaaluda, mida valida. Kõige rohkem valmistas kõrgetasemeliste ettekannete kõrval rõõmu nende mitmekesisus. Klassikalise muusika publiku pärast on muretsetud juba aastakümneid, ometigi ei ole see liik veel välja surnud, kuigi keskmine vanus on jätkuvalt kõrge. Samuti on see kuulajaskond üsna konservatiivne ning muutused selles vallas üsna visad tulema. Siiski ilmub järjest enam muusikavaldkonda neid, kes üritavad sügavale juurdunud traditsioone lõhkuda ning meelitavad kuulajaid uute ideede ja kontserdipaikadega. Enamasti on need lahendused mõeldud noorema publiku enda poole võitmiseks.

PAUL-EERIK RUMMO: Luule hoiab keelt roostetamast
Kõne August Sanga luuletõlkeauhinna pälvimise puhul 30. septembril 2022
Aitäh selle üllatusena tulnud auhinna eest, ja palun lahkesti vabandada, et mind kehaliselt kohal ei ole. Püüan jõudumööda olla korralik inimene, ja korralik inimene võtab iga tunnustust eeskätt kui avanssi. Sestap püüan aega ja jõudu, mis kuluks au vastuvõtmiseks kohale ja tagasi koju liikumisele, kasutada pigem selleks, et au vähemalt tagantjärgigi välja teenida. Nii või teisiti, suur tänu stimuleerimast ja ühtlasi parimad tervitused kaasnominentidele – ja ka nendele paljudele, kes seekord veel nomineerimatagi jäid. Igal juhul tasub selle kummalise asjaga – luuletõlkimisega – jatkata, kui kord juba ollakse sellesse lõksu langenud.

ANU REALO: Kriiside keerises
Säilenõtkuse ja sotsiaalse toetuse vahel on tugev seos: keerulistes olukordades saavad paremini hakkama need, kellel on teiste tugi.
Viimasel ajal räägitakse väga palju kriisist, ajad on ärevad. Peaminister Kaja Kallas teeb enne „Aktuaalset Kaamerat“ Eesti rahva poole erakorralise pöördumise, kus ta reipal toonil teatab, et Eesti on kaitstud ja jääb kaitstuks, ning palub keerulistel aegadel rahulikuks jääda.i Sel viimasel näib aga olevat soovitule vastupidine mõju: järgnevatel päevadel ei räägita ajakirjanduses muust kui sellest, kuidas pöördumine suurendab ühiskonnas veelgi ärevust ja ebakindlust.ii
Juba mõnda aega näib, et elame kestvas kriisiolukorras, kus pole enam päris selge, millal üks kriis algab ja teine lõpeb.

ANU MASSO, MAI BEILMANN: Eetiline vaakum Eesti sotsiaalteadustes
Sotsiaal- ja humanitaarteadustes on jõutud tungiva vajaduseni erialase eetikakomitee järele.
Avalikkuses on kõneks olnud teaduse ja kõrghariduse alarahastamine, mis kõige valusamalt puudutab humanitaar- ja sotsiaalteaduste ressursivaesemaid erialasid. Viimastel aastatel on kujunenud ning viimase aasta jooksul kulmineerunud aga uus ressursipuudus, mis puudutab teiste erialade kõrval humanitaar- ja sotsiaalteadusi eriti valusalt – see on valdkondliku eetikakomitee puudumine. Tegemist on raske teemaga, mis mitte ainult ei takista teadlastel oma töö tegemist ja ühiskonna teenimise missiooni täitmist, vaid võib viia ka ühiskonna kohta käivate teadmiste loomise tsenseerimise ja monopoliseerimiseni teadusbürokraatia poolt.

MAI LEVIN: Tuult tiibadesse, graafikakoda!
Graafikal läheb hästi: vabagraafikute ühendus on tegus ja elujõuline, graafikakojas tegutseb meister Uku Kann ja käib hulk tööhimulisi tegijaid, avatud on kaks galeriid.
Ümbrus täitub üha uute kultuuriasutustega, mõnel on nimeks paaritähelised lühendid, nagu näiteks GÜ – Eesti Vabagraafikute Ühenduse galerii Arsi kunstilinnakus. GÜ avati 23. septembril koos Tallinna Kunstihoonest sinna kolinud graafikakojaga. Ühes GÜ avamisega tähistati graafikakoja 75. aastapäeva.

MARGUS OTT: Argidialektika XI. Enesemäärang ja teisemäärang
Ma määran ennast ise. Kõik, mis ma olen ja mida ma teen, sõltub ainuüksi minust. Aga ometi, niipea kui ma midagi teen, puutun kokku teisega, kes hakkab mind määrama. Selgub, et ma ei saa juua lauda, abivahendita väga kõrgele õhku tõusta, sammuda läbi kivi. Arvuti mu ees määrab väga täpselt ära, mida ma temaga teha saan, kuhu näppe panna, mis järjekorras jne. Samuti nagu ka tuba määrab mööbli ja uste asetusega, kuidas ma temas liigun. Samamoodi ka linn oma majade, teede, liiklusvahenditega.

Arvustamisel
Vahur Afanasjevi „Rail Baltic ehk Kelmitants vanaisa sarvedega“
Epp Annuse „Tere, Aleksander“
„Pruut, kuningas ja muusapoeg. Eesti luule algus. Eestikeelne luule 1637–1721 transpoetiseerituna 21. sajandi kirjakeelde“
Max Horkheimeri ja Theodor Adorno „Valgustuse dialektika“
Jacques Offenbachi „Orpheus põrgus“
Usedomi muusikafestival
rahvusvaheline muusikapäev Mubas
kontserdid ja vestlusring Kuldar Singi 80. sünniaastapäeva puhul
Mare Vindi näitused „Kivist sild“ ja „Elemendid, jooned, maastikud, mõtted“ ning näitus „Loovuse aed, kus Mare Vint käib“
näitused „Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst“ ja „Eriline on tavaline“ Fotografiskas
VAT-teatri „Võõras“
Tallinna Linnateatri „Polkovniku lesk“
mängufilm „Iseendast kõrini“
David Lynchi filmid Sõpruse kinos
dokumentaalfilm „Keelemässaja. Mati Hint“

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht