Sel reedel Sirbis

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Tallingu indeksi talletaja. Merle Karro-Kalberg vestles Martin Siplasega
Martin Siplane: „Poolik arhitektuur on kõige hingekosutavam. See on justkui vaimutoit. Tihedad struktuurid ja õigesse kohta koonduvad perspektiivid sunnivad kohal olema“.
Martin Siplase fotosid teavad Eesti arhitektuuriringkonnas paljud. Kõik, kes on kunagi teinud arhitektuurinäitust, -artiklit või -kataloogi, on lõpuks ikkagi üht- või teistpidi jõudnud tema loominguni. Inimest fotode taga tunnevad aga vähesed. Ta on eelistanud hoida tagasihoidlikumat joont, nimetab ennast veel praegugi pigem amatööriks ja algajaks. Tal on hea meel, et on andnud oma panuse ruumimälu hoidmisse.

PELLE-STEN VIIBURG: Võisteldes läbi aasta
Keerulisest ajast hoolimata ei näita arhitektuurivõistluste korraldamise ega ka nendel osalemise populaarsus vähenemise märke.
2022. aastal korraldas või kooskõlastas Eesti Arhitektide Liit kokku 24 arhitektuurivõistlust, millest valdav osa olid avalikud ning vaid väike osa eelkvalifitseerumise või kutsutud osalejatega tüüpi võistlused. Võistluste koguarv oli küll veidi väiksem kui varasematel aastatel, kuid neid on ikkagi rohkem kui enamikus naaberriikides ja Põhjamaades ning tase on meil endiselt ühtlaselt kõrge. Toimunud võistlustega otsiti lahendusi mitmele suure tähtsusega objektile, võistlusi korraldati suuremaid ja väiksemaid ja need olid eriilmelist laadi – installatsioonidest planeeringuteni.

ENELI KINDSIKO, TEA DANILOV: Eesti andmeühiskonna tulevik
Euroopa ja Eesti (andme)majanduse võtmeküsimuseks saab inimeste valmidus oma andmeid hallata ning motivatsioon neid teadlikult jagada.
Maailmas on üle 5 miljardi aktiivse internetikasutaja ja üle 4,7 miljardi ühismeedia kasutaja. Mida nad teevad? Ühes ööpäevas tehakse keskmiselt 8,5 miljardit Googleʼi otsingut. Saadetakse 333 miljardit e-kirja ehk 3,5 miljonit e-kirja sekundis.Ühes minutis kirjutatakse Facebookis rohkem kui 500 000 kommentaari. Iga viies ost tehakse veebis, globaalselt populaarseim e-ostlemise keskkond on Amazon. Kõigest sellest jäävad maha andmed.
Andmed on järjest ulatuslikum lisandväärtuse allikas, kuid koore riisuvad globaalsed tehnoloogiaplatvormid, suurem osa lisanduvatest andmetest ei leia kasutust ning andmetest on saamas planeedi suurimaid saastajaid.

IVAN LAVRENTJEV: Eesti ajaloost vene keeles
Kui paneme riiulile kõrvuti seisma Tartu ajalooprofessori ja Vene vandenõuteoreetiku raamatud, teeme lugejale karuteene.
Poliitikutele, humanitaaridele ja muidu arvajatele alati palju kõneainet pakkunud siinsete venelaste arusaamad lähiajaloost on tänavu taas rambivalgusse tõusnud tänu Nõukogude sümboolika agarale julgeolekustamisele ühes saladuslooriga kaetud komisjonide tegevuse ja tempoka monumentide mahavõtmisega. Ei ole vähem oluline ka jätkuv Venemaa sõda Ukraina vastu, kus propagandas on läbisegi kasutusel Vene keisririigi aegsed kontseptid ja eredad Nõukogude punalipud.

AHTO LOBJAKAS: Maailm Taiwani ja Ukraina vahel
Tuumariigi staatus võimaldab Hiinal igas vaidluses argumentide ritta lisada kogu maailma hävingu.
I
Venemaast ja Hiinast on saanud XXI sajandi alguse mõistatused. Võimalik, et maailma jaoks saatuslikud mõistatused. Tegemist on impeeriumidega, mis XX sajandil ei lagunenud. Konventsionaalsest seisukohast kujutab Venemaa ja Hiina jätkuv eksistents endast patoloogiat. Kui nii, siis möllab haigus intensiivsusega, mis seab küsimärgi alla tervise tähenduse – ja konventsionaalse vaate Westfaali maailmakorralduse teleoloogiale.

RUTH TAMMEORG, MARTIN AIDNIK: Vajame kollektiivlepinguid individualiseeritud töösuhete asemele
Euroopa Liidu liikmesriikides, kus kollektiivläbirääkimistega hõlmatus on kõrge, on madalapalgaliste töötajate osakaal väike ja miinimumpalk rahuldav.
Euroopa Liit on asunud võitlusse palgavaesusega. Brüssel soovib näha liikmesriikide majanduses tugevamat sotsiaalset mõõdet. Lähtutakse Euroopa sotsiaalhartas sätestatud eesmärkidest, mille hulka kuuluvad õiglane töötasu, sotsiaalkaitse ja tööturu osapoolte dialoog. Direktiivi järgi vajab sotsiaalharta ellurakendamine sektoritasandi kollektiivlepingute sõlmimist. Eestile on direktiiv vajalik, sest oleme kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate osas ELis viimasel kohal (6%) ja parem pole meie seis ka miinimumpalgaga. Madalapalgaliste töötajate heaolu tagamisel on tõesti palju teha.

ELEN LOTMAN: Filmihuvilise palvela
Alates 2014. aastast on BFMis salvestatud intervjuusid Eesti filmitegijatega, et jäädvustada eelkõige just vanema põlvkonna filmitegijaid, kes on veel meie hulgas.
Hiljuti on Eesti filmi tuleviku, mineviku ja oleviku kohta kuulda ja lugeda olnud tervitatavalt paljudest erinevatest seisukohtadest. Kuna Eesti filmiharidus asetseb nende arvamusavalduste ristteel, on mul väga hea meel, et selle vestluse aeg käes on. Kired lõi lõkkele värskelt Eesti Filmi Instituudi juhiks tagasi valitud Edith Sepa väide, et filmikoolis koolitatakse vaid mõnda režissööri. Sellele kirjutas vastulause hiljuti filmikooli lõpetanud režissöör German Golub, öeldes, et probleemiks pole koolitatudrežissööride puudus, vaid see, et neile ei anta võimalust filmi teha. Sama kinnitab minu Eesti Filmi Infosüsteemi (EFIS) andmete analüüsimise põhjal Teater. Muusika. Kino eestikeelse filmihariduse 30nda aastapäeva erinumbri jaoks kirjutatud artikkel. Mõttevahetust jätkas Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi (BFM) direktor Birgit Vilgats, rõhutades tudengifilmide olulist rolli terves Eesti filmitööstuses. Ka filmikriitikud märkasid diskussiooni. Värskete filmikooli lõpetanute filme arvustades kirjutab Mart Noorkõiv: „Jättes kõrvale mure noorte režissööride jõudmisest Eesti tööturule, tahan puhtalt filmide pealt öelda, et tulevik on helge“.

HEILI EINASTO: Riikliku Koreograafilise Kooli esimesed lennud
Tänavu täitub 70 aastat Eesti Riikliku Koreograafilise Kooli (hiljem Tallinna Balletikool) esimese lennu ja 69 aastat teise lennu lõpetamisest. Neist on mõtet rääkida koos, sest esimene oli neidude ja teine noormeeste lend – kummagi lõpetas kuus noort. See on teetähis eesti professionaalse tantsuhariduse ajaloos: Iraida Generalova, Aime Leis, Maire Loorents, Aigi Rüütel, Signe Tamm, Ülle Ulla (ja koos nendega alustanud, ent Leningradi Vaganova-nimelise balletikooli lõpetanud Helmi Puur) ning Heino Aassalu, Verner Loo, Uno Puusaag, Peeter Roos, David Šur ja Aleksei Tšugai olid esimesed süsteemse balletihariduse omandanud tantsijad Eestis.

MARGUS OTT: Argidialektika XIV. Elukaaslus
Puutudes kokku meeldiva inimesega tahame olla temaga aina rohkem ja rohkemas koos. Kui tema tunneb samamoodi, siis võimegi hakata koos elama, saada elukaaslasteks, astuda abiellugi, nii et teine on meil elus kaaslane ja me pakume teineteisele abi. Nõue olla koos aina rohkem ja rohkemas seab meid mõlemaid tohutu pinge alla: see nõuaks justkui, et teine sobib meiega kõikides mõõtmetes: seksuaalses, intellektuaalses, emotsionaalses, sotsiaalses; et me naudime koos samu asju: looduses olemist, teatriskäimist, kunstinäituse vaatamist, teatud kolmandate inimestega lävimist; et me mõlemad vaimustume Medtnerist, ibn Ḥaldunist, Littellist, minu kassist Miisust ja tema koerast Murist jne.

Arvustamisel
Anti Saare „Sõnaraamat“
Mehis Heinsaare „Kadunud hõim“
Andrei Kurkovi „Hallid mesilased“
Mari-Leen Tammela „Jaan Teemant. Biograafia“
Endel Püüa „Saaremaa muuseumi ajalugu“
Eesti Rahvusringhäälingu aasta muusiku 2022 kontsert
Eesti Kontserdi ja Rémy Martini uusaastakontsert
Ansambel U: vana-aasta uue muusika kontsert
Hessen-Kasseli muuseumi ja Kadrioru muuseumi ühisnäitus „Rooma 1810. Balti metseeni von Blanckenhageni kunstiostud“
näitus „Teisel pool suure unustuse mõõgalööki“
Reimo Võsa-Tangsoo „Postapokalüptiline LOOP“
Von Krahli teatri „Libahunt“
2 × Hanna Kritten Tangsoo ja Sigrid Savi „Cowbody“
mängufilm „Teekond emaga“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht