Sel reedel Sirbis

TAAVI HARK: Puhta muusika ideaal Keremi loomingus
Mihkel Keremi viiulikontserti võib pidada omas žanris üheks mõjusamaks helitööks. Selles nõudlikus žanris oma sõna ütlemiseks ootas Kerem kaua, et kirja saaks midagi väärtuslikku ja veenvat.
Mihkel Keremi autorikontsert 28. I Pärnu kontserdimajas. Triin Ruubel (viiul) ja Willem Stam (tšello, Ühendkuningriik), Pärnu Linnaorkester, dirigent Mikk Murdvee. Kavas Mihkel Keremi viiulikontsert ja tšellokontsert ning sümfoonia nr 6.
Helilooja Mihkel Keremi loomingu hulka kuulub kena kolmekohaline arv teoseid, mistap võib teda pidada oma põlvkonna üheks viljakamaks komponistiks. Enim leiame Keremi teoste hulgast kammermuusikat, kus kesksel kohal keelpillid. Sümfoonilise muusika ja instrumentaalkontsertide kõrval sisaldub Keremi kataloogis koguni kümme keelpillikvartetti, oluliste orkestriteoste korpuse moodustavad kaheksa sümfooniat ning viiuli- ja tšellokontsert. Sellest kõigest on põhjust juttu teha, sest jaanuari viimasel laupäeval tõi Pärnu Linnaorkester Mikk Murdvee dirigeerimisel kuulajateni Mihkel Keremi autoriõhtu kolme suurteosega, neist nüüd järgemööda lähemalt.

ELIN KARD, KADI-ELL TÄHISTE: Kunsti rahastus vajab kapitaalremonti
Mahukaid ja kaalutletud muudatusi ei tehta päevapealt, aga diskussiooni alustamata ei ole edasiminekut loota.
Kultuuri rahastamisele on juba aastakümneid omane olnud vaesuse pidev ümberjagamine, kus võidavad need, kel paremad suhted ja kõvem hääl. Oleme kunstivaldkonnas selle kurva tegelikkuse liigagi omaks võtnud. Kui ümberjagamises taas kaotajaks jääme, siis püüame mõista ja vaikselt edasi kannatada, et mõne aja möödudes taas tagasihoidlikult probleemidele osutada. Kuid probleemid üha süvenevad. Näiliselt toimib kõik ideaalilähedaselt: valdkond on inimeste arvult üks suuremaid, kunstinäitused toimuvad, kunstnikud esinevad rahvusvahelistel suursündmustel, neid tunnustatakse lähemal ja kaugemal ning ka publikuarvud on kunstiüritustel igati soliidsed.

JAAK ALLIK: Eesti teatrite rahastamine – eile, täna, homme
Et viia riiklike sihtasutuste ja erateatrite rahastamine kaua oodatud võrdsele alusele, tuleks paratamatult pöörduda riikliku tellimuse juurde.
Tihti küsitakse, kuidas on Eesti teater tulnud viimasel kolmekümnel aastal ühiskonnas ja kultuuripoliitikas toimunud muutustest välja nii puhtalt ja suuremate kadudeta. Seda eriti riigi toetuste mõttes, võrreldes teiste kultuurivaldkondadega. Selle mõistmiseks peab minema tagasi aastatesse 1992–1995, sest just seal ongi kunstivaldkondade riikliku rahastamise erinevuse juured, mida tihtipeale kultuuriministeeriumile ette heidetakse.

RAIVO SOOSAAR: Miks toetame rikkaid rohkem? Miks toetame kahjulikku?
Maksusüsteemi kaudu toetamine kipub olema regressiivne. Vaestel ei ole piisavalt tulusid, millest maksuvabastust või -vähendust saada.
Energiahindade suur hüpe ja inflatsiooni paisu tagant väljapääsemine on pannud valitsusi nii meil kui mujal tegelema leevendusmeetmetega. Kahjuks pahatihti ei ole astutud sammudi kuigivõrd õnnestunud ei majanduslike stiimulite (energiasäästu) ega jaotuslike mõjude poolest. Jaotamise puhul on põhiküsimused, kui adekvaatsed ja kättesaadavad on meetmed kõige rohkem abi vajavatele ning millised tulurühmad kõige rohkem võidavad. Toetusmeetmed võib orienteerituse järgi jagada kolmeks: toetused madalama sissetulekuga majapidamistele (või indiviididele), toetused kõrgema sissetulekuga majapidamistele (või indiviididele) ning universaaltoetused, mille puhul kõik saavad võrdselt ühepalju.

JAN KAUS: Tubane ümbermaailmareis kaheksa reisikaaslasega
Matk „Hieronymuse“ sarja 2022. aastal ilmunud raamatute seltsis liigitub vaimseks luksusreisiks.
Nagu teada, oli teoloog püha Hieronymus ka tõlkija. Temalt pärineb piibli ladinakeelne versioon vulgata, kusjuures vana testamendi vahendamisel olevat ta eelistanud algupärast, heebreakeelset versiooni, mitte kreekakeelset septuaginta’t. Seega oleks olnud ülimalt raske leida paremat isikut nimetamaks maailmakirjanduse klassika kvaliteetset eestindamist ja kommenteerimist praktiseerivat tõlkeprogrammi ja sarja, mille taga on Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon.

EPP ALATALU: Maja hinge insener
August Komendandi elu ja loomingut peegeldavad insener ja arhitekt, õed Maari Idnurm ja Siiri Vallner.
Eesti arhitektuurimuuseumi „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant“ ja selle ingliskeelne sõsarraamat pälvisid hiljuti teadustrükise auhinna ehk muuseumiroti. Carl-Dag Lige koostatud ja Marje Eelma kujundatud suurteos oli ka arhitektuuripreemia nominent.

Loe ka, mida kirjutab Robert Treufeldt Carl-Dag Lige raamatust „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant“!

„Luksemburg – kas mitmekeelsuse realiseerunud utoopia?“ küsitakse TLÜ E2 keskuses 
Milline võiks olla paindlikum suhtumine keeltesse, nii et sellest oleks Eestis kõigil kasu?
Eestis on viimasel ajal eri tasanditel tervendavalt palju räägitud eesti keele tulevikust, olgu siis eestikeelse hariduse või keeleseaduse muutmisega seoses. Vestlusi vürtsitab ka hirm ja frustratsioon: pipraterad teevad mõttevahetuse vahel päris tuliseks, nagu oleks arutluse all eesti keele elu ja surma küsimus. Pisikesed riigid ja vähese kõnelejaskonnaga keeled – mis meist saab?

JAAK PROZES: Uurali rahvad ja Venemaa 2020. aasta rahvaloendus
Eelmise aasta lõpus avaldas Venemaa Föderatsiooni statistikaamet 2020. aasta rahvaloenduse rahvusi ja rahvuskeelte valdamist puudutavad andmed, mida COVID-19 tõttu oli kogutud põhiliselt 2021. aasta oktoobrist novembrini. Tulemused on juba praeguseks põhjustanud palju poleemikat ja tõstatanud küsimuse, kui tõsiselt võib uue rahvaloenduse tulemustesse suhtuda. Arvukalt on inimesi, keda väidetavalt ei loendatud või ei saadud neid kätte, rahvaloendajad aga räägivad suletud ustest. Samuti leitakse, et saadud andmete usaldusväärsust kahandab asjaolu, et 16,6 miljonit inimest jättis oma rahvuse ja emakeele märkimata.

MADIS RAUKAS: Rakendusuuringute keskus täidab tühimiku teadus- ja arendustegevuses
Riik on otsustanud luua rakendusuuringute keskuse, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele tugiteenuseid teadmusmahukas tootearenduses. Keskuse loomisega lisandub ASi Metrosert tegevusaladele viis valdkonda: biorafineerimine, droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad ja terviseandmed. Miks meil seda vaja on?

RAGNE KÕUTS-KLEMM: Ajakirjanduse rajasõltuvusest
Väheste avalikkusele pakutavate ajakirjanduskriitika formaatide kõrval peaks akadeemiline uurimus olema rikkalikum, süsteemsem ja diakroonilisem.
Ühiskonnaanalüüsis on kasutusel mõiste „rajasõltuvus“. Selle all peetakse silmas seda, et toimunud sündmused ja kujunenud institutsioonid, huvide konstellatsioonid ja toimimise praktikad selgitavad suurel määral, kuhupoole ühiskond areneb. Iga valik võib teha mõne valiku edaspidi võimatuks. Maakeeli öelduna tähendab rajasõltuvus seda, et üle oma varju ei hüppa.

Arvustamisel
Janika Läänemetsa „Vihma ja kurbuse maja“
Kaur Riismaa „Aknad avanevad taevasse“
„Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandist“
„Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant“
Giuseppe Verdi „Giovanna d’Arco“ rahvusooperis Estonia
Eesti Kooriühingu aastapreemiagala
Eesti Kontserdi „Mustonenfest“
näitused „Järjekord. Üks episood Tartu fotoloost“, Inta Ruka „Minu kallid kaasmaalased“ ja Peeter Linnapi „Taevatrepp“
teatri Kelm „Küünik“
mängufilmid „Inisherini hinged“, „Lähestikku“ ja „Valge müra“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht