Sel reedel Sirbis

„Animafilmi kaitseingel“, Andrei Liimets vestleb Aurelia Aasaga Ülo Mattheus, „Ukraina sõja teine rinne“ Martin Aidnik, „Oleme tunnistajaks palestiinlaste kollektiivsele karistamisele“ Eesti teatri auhindade nominendid Uno Liivaku, „Eetrikute keel ja kõne“ Arne Merilai, „„Eesti kirjanike leksikon“ – täiesti võimalik“ Eero Epner Lepo Mikko loomingust Äli-Ann Klooren, „Väljas oli veebruar …“ Intervjuu arhitekt Laurens Bekemansiga Ükssarvikute lood ehk Vaade kiiresti arenevatele iduettevõtetele Kristjan Kikerpill, Andra Siibak, „Käsutöömeistrid ja nende „kuskilt mujalt“ laekunud mitteteosed Millest me räägime, kui räägime tehisintellektist hariduses? Marju Himma, „Tsensuuri ei ole. Või siis on varjatult“ Esiküljel produtsent Aurelia Aasa. Foto Taavet Kirja

Animafilmi kaitseingel. Andrei Liimets vestles Aurelia Aasaga
Aurelia Aasa: „Vahepeal tuleb süda hästi kalgiks teha, et aru saada, kuhu film kõige paremini sobib.“
Produtsent Aurelia Aasa viimaste aastate töötempo on olnud pöörane. Pälvinud 2019. aastal aasta filmiajakirjaniku tiitli, astus ta hoopis arvustatavate sekka, asutas oma ettevõtte AAA Creative ja hakkas animatsiooniprodutsendiks. Lühikese ajaga on teda saatnud muljetavaldav rahvusvaheline edu. Lühianimafilm „Sierra“ (2022) jõudis mullu lühianimafilmide Oscari lühinimekirja ning pälvis maailma eri paigust kümneid auhindu. Selle aasta alguses linastus Aasa uusim projekt „Miisufy“ mainekal Sundance’i filmifestivalil – sealsamas, kust sai tuule tiibadesse maailmafilmi tippu jõudnud „Savvusanna sõsarad“.

ÜLO MATTHEUS: Ukraina sõja teine rinne
Väiksed professionaalsed lääneriikide armeed ei suuda Venemaad ohjes hoida. Kui Venemaa peaks Euroopale massiga peale vajuma, jääb Euroopa hätta.
Olukord Ukraina rindel on kujunenud ukrainlastele piinavalt raskeks: initsiatiiv on Venemaa käes, ukrainlastel napib laskemoona, rakette ja sõjatehnikat, mille tulemuseks on tagasilöögid mitmel rindelõigul, neist kõige valusam Avdijivka kaotamine. Ukraina hättajäämine on nihutanud uudiste huvikeskme põhjustele, miks lääs ei suuda või ei taha Ukrainat aidata: USA ja Venemaa presidendivalimistele, kasvavatele pingetele ja sõjale Lähis-Idas, Hiinale, Iraanile ja Põhja-Koreale, millel kõigel on Ukraina sõjaga midagi pistmist.

MARTIN AIDNIK: Oleme tunnistajaks palestiinlaste kollektiivsele karistamisele
Alates oktoobrist on maailma pilgud pööratud Lähis-Idale. Iisraeli nüüdseks rohkem kui neli kuud kestnud lakkamatu sõjategevus on põhjustanud Gazas enneolematuid purustusi ja inimelude kaotuse. Gaza okupeeritud territooriumist on saanud sõjatanner ning endiselt ei ole näha lõppu palestiinlaste kannatustele. Palestiinlaste elud on ohus kõikjal Gazas. Mitte kusagil ei ole turvaline, pole kohta, mida ei ohustaks Iisraeli raketirünnakud. Üle miljoni palestiinlase on otsinud pelgupaika Egiptuse piiri ääres Rafah’s. Kuid Rafah nagu ülejäänud Palestiinagi pole turvaline. Oleme tunnistajaks palestiinlaste kollektiivsele karistamisele, sõjaväe operatsioonidele, kus puudub eristus tsiviilisikute ja Hamasi rühmituse vahel. Iisrael tegutseb väljaspool igasuguseid rahvusvahelisi seadusi.

Eesti teatri auhindade nominendid 2023. aasta loomingu või pikaaegse silmapaistva töö eest
Laureaadid kuulutatakse välja rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit.

UNO LIIVAKU: Eetrikute keel ja kõne
Eetriajakirjanike kõne peab olema selge ja sisu hõlpsasti arusaadav, kuna neil on kuulajate keele- ja muudegi harjumuste kujundajana suur vastutus.
Eestis on sadakond aastat olnud inimesi, kes räägivad tuhandetele, keda nad ei näe ega kuule. Nad on eetrikud (eetriajakirjanikud; nagu elektrikud, keemikud, eristamaks kirjutavatest ajakirjanikest), kaua aega kuulajaskonna teenistuses. Eesti eetrikutel polnud vaja alustada nullist. Oli olemas muu maailma eeskuju.

ARNE MERILAI: „Eesti kirjanike leksikon“ – täiesti võimalik
Kirjanike, lugejate ja kriitikute tähtis sõnaraamat on kirjanike leksikon. Palume võimalust selle uuendamiseks, kas või korra veerandsajandi tagant.
Peagi kuulutatakse kantslist pidulikult välja: järgmisel ehk 2025. aastal elab meie preambuliriik Eesti suure raamatuaasta tähe all. Teadaolevalt ilmus 500 aastat tagasi esimene eesti ja läti keelt kasutanud trükis. See on meie emakeelse raamatu, kirjakeele ja kirjanduse tähistamise aasta. Pealkirjaks oleme korraldavas toimkonnas soovitanud Hando Runneli sügavamõttelist värssi „Rahvas algab raamatust“.

EERO EPNER: Miks topeldada illusiooni?
Kunstnik Lepo Mikko loomingus üha uuesti korduv filosoofiline motiiv paneb põhjalikult mõtlema tegelikkuse ja maalikunsti omavahelistele suhetele.
Natüürmortidest kujunes üks Lepo Mikko (1911–1978) maaliloomingu tuumsemaid žanre, mida jagus kõigisse loomekümnendeisse. Nende programmilisus ei ole küll võrreldav Olav Marani või Toomas Kalve lähenemisega, kelle vaikelude filosoofiline laetus ei tee tänu oma totaalsusele läbi erilisi nihkeid. Mikkole näivad natüürmordid olevat seevastu pigem maalikeeleliste eksperimentide platvormiks, kus aja jooksul nihkuda poetiseerivast maalikeelest jahedama ning geomeetrilisema laadi poole.

ÄLI-ANN KLOOREN: Väljas oli veebruar …
Nii omamaise heliloomingu kui ka interpreetide üle saab tunda vaid suurt ja sügavat rõõmu, kuigi laiemas pildis ei ole asjad meie muusikamaastikul siiski sugugi nii roosilised.
Veebruar on eestlastele eriline kuu ja seda võis märgata ka kontserdikavades, kuhu oli valitud tavapärasest rohkem eesti muusikat. Nii omamaise heliloomingu kui ka interpreetide üle saab tunda vaid suurt ja sügavat rõõmu.

Ehitamine kujundab ka vaimset maailma. Hannah Segerkrantz vestles Laurens Bekemansiga
Laurens Bekemans on Brüsselis tegutseva arhitektuuribüroo, uurimiskeskuse ning materjalilabori BC architects & studies & materials üks neljast asutajast. B tähistab Brüsselit ja C koostööd (cooperation). 2012. aastal alustanud BC on püüdnud nihutada arhitektuuri piire. Paralleelselt kolme juriidilise kehana tegeletakse mitmesuguste eksperimentaalsete projektidega planeerimisest ringmajanduseni. Üldiselt on eesmärgiks võetud muuta ehitussektorit.

ENELI KINDSIKO, MAAJA VADI, PRIIT VAHTER: Ükssarvikute lood ehk Vaade kiiresti arenevatele iduettevõtetele
Ükssarvikud ei ole pelgalt ammustest aegadest pärinevad mütoloogilised olendid, vaid selle mõistega tähistatakse ka kiiresti arenenud, põhjapanevate innovatsioonidega iduettevõtteid, kes on saavutanud rohkem kui miljardi USA dollari suuruse ettevõtte turuväärtuse. Idufirmad on loodud kiire kasvu eesmärgiga, sealhulgas leidmaks ning katsetamaks uusi korratavaid ja skaleeritavaid ärimudeleid. 75– 92% iduettevõtetest ebaõnnestub ja lõpetab tegevuse, aga ükssarvikud jäävad ellu ja kasvavad eriti intensiivselt. Veel enam, ükssarvikud raputavad ühiskondi ja muudavad seniseid arusaamu

KRISTJAN KIKERPILL, ANDRA SIIBAK: Käsutöömeistrid ja nende „kuskilt mujalt“ laekunud mitteteosed
Juturobotitega kaasneva furoori keskmes on algusest peale olnud probleemküsimused teoste loata kasutamisest keelemudelite „treenimisel“. Näiteks esitasid Ameerika Ühendriikides teoste autorid Meta vastu hagi, sest tõendite kohaselt oli Meta oma LLaMa keelemudeli treenimiseks kasutanud muu hulgas andmestikku „Books3“, mis sisaldas tuhandeid autoriõigustega kaitstud töid.

KAIRIT TAMMETS, TOBIAS LEY, ANDRES KARJUS, REET KASEPALU, JÖRGEN IVAR SIKK: Millest me räägime, kui räägime tehisintellektist hariduses?
Tallinna ülikooli haridustehnoloogia uurimisrühma uuringud on näidanud, et õpetajate aktiivne osalemine tehisaru lahenduste ja õpetamisviiside väljatöötamises ja kohandamises viib õpetajad arusaamiseni, kuidas ühendada tehnoloogia, ainealased teadmised ning tõekspidamise sellest, mis on tõhus õppimine. Euroopa Komisjoni hiljutises aruandesi on uuritud tehisaru mõju elukutsetele, sealhulgas õpetajatele ja haridustöötajatele, ning aruandest selgub, et kuigi õpetajate ja haridustöötajate ameteid tehisaru nii palju ei ohustata kui mõnesid teisi elukutseid, on eriti generatiivse tehisintellekti areng siiski avaldanud haridusvaldkonnale märkimisväärset mõj

MARJU HIMMA: Tsensuuri ei ole. Või siis on varjatult
Liiga sageli sildistatakse ajakirjanduses tsensuuriks mõnd nähtust või tegevust, mis selle mõiste alla ei kuulu. Tsensuur on küll olemas, kuid märksa paremini maskeeritud kui Nõukogude ajal.

Arvustamisel
Kaire Põdra, Triin Lauri ja Andre Veski „Kas Eesti PISA on viltu?“
näitus „Nina Võnnõku Ukraina“
XVII Tallinna talvefestival
kontsert „Üksinduse visandid“
kontsert „Selgeolek“
Floridante kontsert „Euroopa tippsolistid III“
agentuuri Damn Loud seitsmenda tegevusaasta festival
näitused „Arhitekti visandid. Aleksandr Wladovsky albumist“, „Minu Tallinn. Aleksandr Wladovsky“ ja „Ellamaa elektrijaama sajand“
ülevaatefestival „Balti tantsu platvorm“
Maria Metsalu „Kultuur“
dokumentaalfilm „Ilvesmees“
dokumentaalfilm „Sillad Liverpooli“