Sel reedel Sirbis

„Uued loodusega kooskõlas tehnoloogiad“, Margus Maidla vestles Timo Kikasega Ülo Mattheus, „Kuidas Trump Putini paika paneb“ Marina Richter vestles Ukraina filmilavastaja Oleh Sentsoviga Maria Muuk, „Mudast, materjalidest ja (oma) maailma muutmisest Kristjan Kikerpill, Andra Siibak, „Küberturvalisuse küberneetiline karussell“ Katrin Koov, „Kvaliteetne kooliarhitektuur on pinnuks silmas“ Mattias Malk vestles urbanist Nina Stener Jørgenseniga Keiu Virro teatrimuljeid Kuubast Viimane intervjuu Jaak Lõhmusega Margus Ott, „Argidialektika XXVII. Kosmopoliit ja kolklane“ Esiküljel Eesti maaülikooli biomajandustehnoloogiate professor Timo Kikas. Foto: Eesti maaülikool

Uued loodusega kooskõlas tehnoloogiad. Margus Maidla vestles Timo Kikasega
Timo Kikas: „Biomajanduse põhiline mõte on, et me suudaksime eksisteerida siin planeedil niimoodi, et me planeeti ära ei tapa.“
Eesti maaülikooli biomajandustehnoloogiate professor Timo Kikas teeb igati suurepärast alus- ja rakendusteadust, eriti tahan juhtida tähelepanu uuele uurimissuunale, mis üritab biomassina väärindada meil ohtralt vohavat mikrovetikat, et kasutada ära kohalikku biotoorainet uute tehnoloogiate kasutuselevõtul, mis on igati kiiduväärt tegevus.
Timo Kikas annab hea ülevaate kogu bio- ja ringmajanduse kontseptsioonist kui tervikust, tal on rõhuasetused läbi mõeldud ja selged, miks ja mida uute kliimaneutraalsuse nõuete ja roheleppega majanduses on vaja teha ning mis on sellise majanduse aluspõhimõtted.

ÜLO MATTHEUS: Kuidas Trump Putini paika paneb
Ukraina sõjas on kätte jõudnud tõe hetk ehk välja on kujunenud teatud objektiivne reaalsus, kus on selgeks saanud, et kummalgi poolel, ei Ukrainal ega Venemaal, ei ole piisavat ülekaalu, et tuua sõja käiku otsustavat muutust. Sellel taustal ilmutab end üha selgemini paratamatus alustada läbirääkimisi, kuid probleemiks on see, et initsiatiiv on praegu Venemaa käes ja Ukraina positsioon läbirääkimisteks on nõrk. Seda kinnitavad ka Putini absurdsed nõudmised, et rahu sõlmimiseks peaks Ukraina viima oma väed välja oblasteist, mille Venemaa on kuulutanud enda omaks.

Lahing läbi juhusliku kaamerasilma. Marina Richter vestles Oleh Sentsoviga
Mõeldes dokumentaalfilmidele, mis on jõuliste visuaalidega suurele linale toonud Venemaa Ukrainasse sissetungi jõledused, meenuvad otsekohe kaks: „20 päeva Mariupolis“ ja „Ukraina vabatahtliku päev“. Viimast võib mõneti võrrelda Oleh Sentsovi juhuse läbi sündinud uue filmiga „Reaal“, mis esilinastus juuli alguses Karlovy Vary filmifestivalil. Nende kauge hingesuguluse taga pole mitte vorm või filmimise viis, vaid keskendumine konkreetsele lühikesele ajahetkele, mis võimaldab sõda näidata selle toores tegelikkuses ning edasi anda südantlõhestava mõju, mida sõda ukrainlastele avaldab.

MARIA MUUK: Mudast, materjalidest ja (oma) maailma muutmisest
Ühiskondlike muutuste käima lükkamiseks on vaja ületada kaudse eitamise faas, kus me küll teadvustame mingeid reaalsuse aspekte, aga ei lase neil mõjutada oma ideid, identiteeti, maailmavaadet.
Ma kasvasin ajal, mil materjalid olid inimese silmist ja kätest kadunud. Pilves, kus asjad ilmusid justkui tühjast õhust. Kuskil kaugel karjatati ja treeniti materjale aina uuteks liidesteks ja vidinateks, mis uhkusega istutasid end mu noore aru substraati, kuhu ei jäänud kohta angervaksale ega vokile, millega vanaema üritas mind tutvustada.

KRISTJAN KIKERPILL, ANDRA SIIBAK: Küberturvalisuse küberneetiline karussell ehk Tarkvarast, turvalisusest ja vastutusest andmelühiskonnas
Kui küberturvalisust puudutav juhtum ületab korduvalt kohalike tavauudiste künnise,i on paslik teema andmelühiskonnas üles võtta. Välismaise tarkvara- ja küberturvalisuse ettevõtte CrowdStrike – sellise väljendi kasutusest hiljem mõnevõrra pikemalt – tarkvarauuendus läks sedavõrd nässu, et arvukatel Windowsi operatsioonisüsteemi masinatel tekkis üleilmne digikooma.

Küberneetika kui targa linna eelkäija, Mattias Malk vestles Nina Stener Jørgenseniga
Nina Stener Jørgensen on urbanist, Taani kuningliku akadeemia nooremprofessor ja Eesti kunstiakadeemia külalislektor. Juunis kaitstud doktoritöös seostas ta arhitektuuri ja küberneetika, analüüsis kolme 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses ehitamata jäänud, kuid omas ajastus uudset, arvutitehnoloogia vaimustusest kantud arhitektuuriprojekti ja seda, kuidas küberneetiliste võimaluste kaudu loodeti kasutajatelt andmeid koguda. Mida uut avastas ta linnaloome ja ruumiloomes osalemise viiside kohta ning mis järeldusi teha sellest seoses praeguse aja targa linna mõtteviisiga?

KATRIN KOOV: Kvaliteetne kooliarhitektuur on pinnuks silmas
Keset südasuve, kui valitsuses peeti koalitsioonikõnelusi ning jõuti järjega haridusvaldkonnani, lõhati meedias kriitikapomm: avalikustati Jaak Aaviksoo juhitud töörühma koostatud analüüs, mille järeldusena kuulutati kõrgete hariduskulude peamiseks põhjuseks liiga kallid nn luksuskoolid. Seetõttu ei pidavat saama maksta õpetajatele kõrgemat palka. Sellist hinnangut peavad arhitektid äärmiselt ebaõiglaseks ning püüan allpool selgitada, miks.

Aldous Huxley Keskus Tallinnas

KEIU VIRRO: Teatrimuljeid Kuubast: erivajadustega publikule mängimine laiendab vaatajaskonda ja arendab näitlejat
21. ASSITEJ maailmakongress ning laste ja noorte vaatajate etenduskunstide festival „Uue maailma hääled“ 24. V kuni 1. VI Kuubas.

Kristiina Reidolvi viimane intervjuu Jaak Lõhmusega 
Filmiajakirjanik ja filmiuurija Jaak Lõhmus lahkus meie hulgast tänavu 28. juunil. Kohtusime Jaaguga nädal varem reedel, 21. juunil Telliskivi Literaadis. Soovisin teda küsitleda seoses oma Tartu ülikooli teatriteaduse doktoritöö teadusartikliga, mille teemaks on „Siirdeajastu institutsionaalsed muutused Eesti teatri- ja filmivaldkonnas – võrdlev analüüs“. Eesmärgiks on võrrelda Eesti teatri- ja filmivaldkonna institutsionaalseid muutusi siirdeajastul ehk 1980. aastate lõpust kuni 2000. aastate alguseni ning uurimistöö põhiküsimuseks on, miks kahe kõrvutise ja osati läbipõimunud kultuurivaldkonna – teatrikunsti ja filmikunsti – areng Eestis siirdeajastul nii tugevasti erines.

MARGUS OTT: Argidialektika XXVII. Kosmopoliit ja kolklane
Olen kosmopoliit. Igal pool olen nagu kodus. Lahkun kahjatsemata, saabun ükskõikselt. Mul pole kahju kuskilt lahkuda ning mul on ükskõik, kuhu välja jõuan. Ometi olen pärit mingist kindlast kohast. Mul on sünnikoht, lapsepõlvemaa, koolikant. Ma ei saa eirata seda, et mul on eriline side mingite kohtadega ehk et ma olen kolklik.

Arvustamisel
Kristina Birk-Vellemaa „Sekspositiivseks“
Dmitri Merežkovski „Jumalate surm. Julianus Usutaganeja“
Andrei Belõi „Peterburi“
Tan Twan Engi „Uste maja“
teaduskonverents „EUPOP 2024“
Philip Glassi ja Allen Ginsbergi kammerooper „Hydrogen Jukebox“
Tarmo Johannese Tallinna tuuri „Tumesoe“
IX Seedrioru laulupäev
tänavakunstifestivali rahvusvaheline näitus „Peitus“
Jevgeni Zolotko isikunäitus „Aadama saladus“
näitus „Sugu ja lugu“
R.A.A.A.Mi „Pärsia viimase keisri mõrv“
Ugala teatri „Süsteem“