Käsu korras eesti keel

AILI KÜNSTLER

Keelde-käske pannakse pahaks – kellele need ikka meeldivad –, kuid iseenesest ei loksu riigis siiski miski paika. Kui paljud Eesti haritlased (sada aastat tagasi oli osa seesuguseist saksastunud, osa venestunud, osa tegi aga ülikooli eestikeelseks, kuigi eestikeelseid õppejõude polnud võtta) on praegu valmis varmalt valima enesekoloniseerimise ja keelevahetuse tee, siis tuleb neid ilmselt jõuga, see on käskude-keeldudega, takistada. Küsimus on, millistega ja kuidas.

Vähemalt osa rahvast soovib ses Eesti riigis ikkagi eestlane olla ja selleks jääda – ja põhiline enese eestlasena määratlemisel on ikka olnud ja on edaspidigi eesti keel. Kuna tegemist on riigikeelega, tuleb riigi funktsioneerimiseks ka eesti keele positsioon kindlustada. Ja see ei peaks andma põhjust kedagi marurahvusluses süüdistada. Mis tahes riigis peab riigikeelt valdama iga kodanik (riigi toimimise ja iseenda huvides võiks seda osata ka iga elanik), olenemata rahvusest või nahavärvist.

Ülikoolide autonoomia taga peaks olema kindlustunne, et ülikoolid tegutsevad Eesti põhiseaduse vaimus. Kui aga on aegu, mil ülikool tunnetab oma vastutust rahvusülikoolina, kuid „[s]elle vastutuse tunnetamine ei luba ülikoolil teha mitmeid valikuid, mis kergendaksid saamist rahvusvaheliselt tunnustatud teadusülikooliks (nt üleminek ingliskeelsele õppele, üksikute prioriteetsete erialade väljavalimine, väikeste erialade sulgemine jne)“,* siis paistavad siit hoopis muu ambitsiooni kõrvad – ülikooli karjääri teel on jalus just eesti keel ja riik oma põhiseaduse preambuliga. Pole siis ime, kui ühel rahvusraamatukogu emakeelepäeval leidis Jaak Jõerüüt, et kui teisiti ei saa ülikoole eestikeelseks, siis tuleb nende autonoomiat piirata.

Paistab, et prestiižsema keele mõjuväljas väikerahvas kahjuks käskudeta omakeelseks jääda ei suuda. Esimene samm keelevahetuse teel on tõlkimata osised omakeelses tekstis. Kui keeleseaduses poleks eraldi audiovisuaalse teose, tele- ja raadiosaate ning reklaami võõrkeelse teksti tõlkimise nõuet, näeksime-kuuleksime ses vallas suure tõenäosusega vaid inglise keelt nii meedias kui ka tänavapildis. Kuna see nõue on olemas, on olemas ka eestikeelsed filmipealkirjad ning raadio- ja telesaadetes tõlgitakse intervjueeritavate ingliskeelne jutt.

30 aastat tagasi, kui keeleseadus vastu võeti, peeti enesestmõistetavaks, et pealkirjad tõlgitakse – kellelgi ei tulnud ilmselt pähe seda head tava eraldi rõhutama hakata. Eelmise rahvusvahelise suhtlemise keele ehk vene keele valitsusajal ei arvanud keegi, et kõik suures NSVLis venekeelsena käibel pealkirjad peaksid eestikeelses tekstis ja meedias ka venekeelseks jääma, rääkimata sellest, et heliloojad, kunstnikud, lavastajad, režissöörid jt oleksid oma loomingu venekeelset megaauditooriumi silmas pidades vaid vene keeles pealkirjastanud ja neid pealkirju oleks ka vaid venekeelsena eesti meedias vahendatud. Kui ka tehti midagi suure NSVLi turu tarvis venekeelsena, siis eesti meediaruumis räägiti sellest ikkagi eestikeelse pealkirjaga.

2017. aastani kehtinud eesti keele arengukavades on rõhutatud, et eesti keel ei tohi kaduda ühelgi elualal. Sellele vaatamata kuuleb-näeb nüüdseks mis tahes valdkonnas palju vaid ingliskeelseid pealkirju – neid ei tõlgita isegi siis, kui prantsus- või venekeelsed on samas tõlgitud. Miks teevad nii eriti sageli just kultuurivaldkonna inimesed, kes on vägagi kursis koloniseerimise mehhanismide ja ideoloogiaga? Kas teadmatusest? Või rumalusest? Või on tegu ikkagi vaid matsirahva alaväärsuskompleksiga, millest pole vabastanud ka 100 aastat emakeelset ülikooli? Kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida. Sant ise muidugi. Riigikeelses Eestis võru keele taassünni näide on ju varnast võtta.

Ehk saab ülikoolides siiski riigi lisakäskude ja keeldudeta? 28. novembri konverents „Rahvuskeelsed ülikoolid üleilmastuvas maailmas“ turgutab ehk ülikoole nägema oma positsiooni Eesti ühiskonna alussambana, mille najal matski jälle oma selja sirgeks söandab ajada.

* Marju Lauristin, Margit Sutrop, Toivo Maimets, Uus Tartu Ülikooli seadus – miks? – Postimees 7. I 2011.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht