Kirill Teiter 25. VIII 1952 – 20. V 2022

Torgu kuningriigis on leinapäevad. Lahkunud on Kirill Teiter, Saare- ja Sõrvemaa rahva jaoks eelkõige Tema Majesteet Torgu kuningas Kirill I.

Viljandimaa Tarvastu kandi juurtega Kirill omandas kaks kõrgharidust (majandus Tallinna Polütehnilises Instituudis 1975 ja žurnalistika Tartu Riiklikus Ülikoolis 1986) ning tegi läbi Soome Vabariigi kõrgemad riigikaitsekursused. Töötas inseneri, ökonomisti, ajakirjaniku ja Päästeameti pressiesindajana. Kuulus 1992–2009 Kaitseliidu Tallinna malevasse ja 1989–1993 Eesti Rohelise Liikumise esindajana Tallinna linnavolikokku. Sõltumatute Kuningriiklaste nimekirjas valiti 1992. aastal isikumandaadiga (6314 häält) riigikokku, kus tegutses riigikaitsekomisjonis. Kirill jõudis kirjutada raamatuid – „Kirill!“, „Kurjam ja Nurjam“, „Kati ja Jeti“, „Autoaeg“, „Mina, miilits“; olla dokumentaal- ja õppefilmide autoriks ja osatäitjaks – „AU-UDA“, „Jalgrattafilm“, „Lugu professorist ja liikluskratist“; teha kaastööd RAMETO toimetusele ja ajakirjale Pikker, olla Liikluslehe koostaja ja põhiautor ning avaldada suure hulga satiirilises võtmes ühiskonnakriitilisi artikleid. Rahval on vahest enim meeles tema liikluskommentaarid Vikerraadios. 1993. aastal pälvis Kirill oma tegevuse eest Oskar Lutsu huumoripreemia.

Vastu tulles Sõrvemaa elanike appikutsele, nõustus Kirill 1992. aastal asuma Torgu kuningriigi troonile. Kuningriik kuulutati augustis 1992 välja protestiaktina. Nimelt pani toonane Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 30. juuli 1992 aastal seadlusega paika taasiseseisvunud Eesti uue haldusjaotuse. Seadlus kirjeldas kogu riigi haldusterritooriumi ära sellel asuvate valdade kaudu, kuid varasema Eesti Vabariigi Torgu valla maa-ala ei oldud administratiivreformi järgse Eesti Vabariigi haldusterritooriumi osana mainitud. Sel moel kuulutati Torgu eksterritoriaalseks piirkonnaks, kus de jure ei kehtinud enam Eesti Vabariigi jurisdiktsioon. Ühtlasi kaotasid ligi 500 riigi piiridest välja unustatud sörulast põhiseaduslikud õigused oma elu korraldamiseks kohaliku omavalitsuse kaudu, osalemiseks valimistel jne.

Torgu rahvas asus oma maailma-ajalooliselt pretsedenditu hülgamise vastu protestima satiirilises võtmes, Sõrve stiilis huumoriga. Kuid „üks kena Sörve nali on teadagid üks vegad tösine asi“. Niisiis leiti, et kuigi Eesti Vabariik Torgu alasid ei tahtnud, tuleb Eesti patriootidest sörulastel nüüd omaenda riik luua, et püüda Eesti Vabariigiga taas­liituda juba riigina, konföderatiivse kohaliku omavalitsuse kujul. Oma riigina eelistati kuningriigi vormi ja kuninga töökohta pakuti Kuningriiklaste liikmele Kirill Teiterile. Arvestades Kirilli suurt häälesaaki riigikogu valimistel rahva usaldusavaldusena, kroonitigi Kirill 28. novembril 1992 Torgu kuningaks valitsejanimega Kirill I. Kohalik kogukond usaldas talle kolm peamist tööülesannet:

1) taasühendada Torgu alad Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla,

2) saavutada Saksamaa poolt sõrulastele Teises maailmasõjas massiküüditamisega tekitatud kahjude hüvitamine,

3) hankida kauni looduse ning erilise kodu- ja ajalooga, kuid Nõukogude Liidu okupatsiooni all pikalt militaarseks suletud piirialaks olnud Sörvemaale rahvusvahelist tunnustust turismisihtkohana.

Kirill suutis tõepoolest kõik need tööülesanded täita. Veel enam, ta suutis anda sörulastele tunde, et nad pole jumala ja riigi poolt ära unustatud ääremaalased, vaid võivad tunda uhkust kogu maailma mastaabis silmatorkavalt erilise paiga elanikena. Ainult temale omasel erilisel kombel seisis Kirill kangekaelselt oma põhimõtete eest, kuid oskas seda teha oponente maha tallamata ja halvustamata, võiks öelda, et temale ja sõrulastele ühiselt omase huumorimeelega. Ehk just selle pärast sai ta sõrulastele nii kiiresti omaks.

Kuningriigi 29. aastapäevale pühendatud kõnes märkis Kirill: „Pisikeses Eestis asub koguni kaks kuningriiki. Nii Torgu kui Seto kuningriigid on muutunud hävimatuiks, kuna elavad eelkõige oma rahva südameis.“ Täna peab ütlema, et samal moel hävimatuks muutus Kirill ise, kes elab edasi sörulaste südameis. No oli üks ütlemata kena inimene!

Südamlik kaastunne omastele ja sõpradele!

Sügav kaastunne kuningriigi alamaile ja pöidlahoidjaile!

Puhka rahus, hea Kirill!

Torgu kuningriigi nimel

kuningriigi vardja

Kaupo Vipp

Kirilli ärasaatmine toimub reedel, 27. mail kl 14 Pärnu krematooriumist (Paide mnt 2a).