Kuidas leevendada kiusajate valu?

MARIA MÖLDER

Aprillis allkirjastatud valitsusliidu aluspõhimõtetes on punkt: „Tagame inimeste põhiõiguste ja -vabaduste võrdse ning tõhusa kaitse.“ Kas see vastab tõele? Millegipärast lisandub järjest inimgruppe, keda rünnatakse. Ühe valitsuspartei liikmete aktivism on võtnud suisa omakohtu mõõtmed: seltskond EKRE liikmeid Pärnus on LGBT-üritusi kaaperdades justkui isehakanud pornokomisjon, mis tegutseb vale informatsiooni põhjal ja levitab seda ise.¹ Valitsustasandil survestatakse aga sotsiaalminister Tanel Kiike kiusuga kaasa minema. Mis on sellise tegevuse tagajärg: kuidagigi n-ö keskmisest eristuvad inimesed lahkuvad kodupaigast, lõpetavad aktiivse ühiskonda panustamise ning sulguvad sisepagulusse või raputavad Eestimaa tolmu sootuks jalgelt. Küll siis on ses hallis paigas aega rahulikult edasi arutada kas või võõrtööliste küsimust.

Ühegi eelmise valitsuse puhul ei ole peetud vajalikuks koalitsiooni­lepingus sõnastada demokraatliku lääne ühiskonna elementaarseid alusteemasid. Seni kahe avaliku LGBT-üritusse sekkumisega on aga valitsuserakonna EKRE liikmed tõestanud, et juba on murtud paljusid siseturvalisust, riigivalitsemist ja kodanikuühiskonda, õigusriiki, kohalikku elu ja regionaalpoliitikat, haridus- ja teaduspoliitikat, kultuuri- ja noorsootööd ning sidusat ühiskonda ja rahvastikku puudutavaid punkte. Seda sihipärast tegevust toetab SAPTKi kampaania, millega loodetakse saavutada LGBT ühingu avaliku rahastamise lõpetamine.

Tõin eespool koalitsioonilepingust esile kõik punktid, millesse EKRE aktivistide rünnakud LGBT-ürituste vastu otseselt puutuvad. Välja jäi välis- ja julgeolekupoliitika, maaelu, põllumajandus ja kalandus, tervishoid (sedagi on Martin Helme naistearstidevastaste sõnavõttudega juba ohustanud), sport, majandus, ettevõtlus ja maksud, e-riik ja infoühiskond, transport ja taristu, keskkond ja energeetika. Kaudselt puudutab ühe inimgrupi ründamine muidugi kõiki valdkondi. Sotsiaalse turvalisuse punkti all ei ole koalitsioon suutnud eri inimeste huvide kaitseks midagi kokku leppida, aga just sotsiaalne turvalisus on saanud kõige rohkem kannatada. Kui minnakse haavatava vähemuse kallale, raputab see tugevalt kogu ühiskonna toimemehhanismi, sest ei või ju teada, kes omavolitsejatele järgmisena ette jääb.

Ei ole vähimatki kahtlust: MTÜde rahastamine ei tohi olla maailmavaateline küsimus, poliitikutel ei saa lasta avalikku projektiraha oma käpa alla võtta, sest siis ei ole meil enam õigusriik. Vabaühenduste liidu huvikaitsejuht Alari Rammo on selgitanud seda EPLis väga kenasti.² SAPTKi ja selle uudisteportaali Objektiiv juristist juhtfiguur Varro Vooglaid on LGBT-liikumise ja kooseluseadusega võideldes igal sammul rõhunud demokraatlike protsesside puudulikkusele. Kui ta sedastab, et SAPTK saab avalike vahenditeta hakkama, kuid seejuures ei soostu suuremaid annetajaid avaldama,³ siis vahest on selles oma loogika. Avaliku raha kasutust jälgitakse hoolikalt. See on ka võti, miks mõned vabaühendused ei soovi põhimõtteliselt oma tegevust avalikest vahenditest rahastada. Teised MTÜd võivad aga projektirahale kandideerida ja lasta seejuures oma eelarve kenasti läbi valgustada.

Eesti on väike, siin tundub iga subkultuur tibatilluke ja iga inimene eriti tähtis. Miks keerata pidevalt teineteisele käru? „Kas kujutad ette, et sisustad oma reede õhtu sellega, et lähed kellegi teise üritusele inimesi sõimama ja alandama? Kui palju peab üks inimene olema haiget saanud ja endaga kimpus, et ta võtab oma hobiks kellegi teise kiusamise?“⁴ See huvitab mindki, kuid veelgi enam tahan teada, kuidas leevendada kiusajate valu, sest see riik on ikkagi meie kõigi kodu.

1 Raido Keskküla, Ekrelased nurjasid LGBT-ühingu teavitusürituse, kohale kutsuti politsei. – Pärnu Postimees 19. X 2019; Eno-Gerrit Link, Video: kultuuriklubi juhi ja ekrelaste mõttevahetus seksuaalvähemuste filmifestivali ja Pärnu linna toetuste teemal. – Pärnu Postimees 26. IX 2019.

2 Alari Rammo: MTÜ riikliku rahastamise otsust ei peaks määrama meeldivuse või ideoloogilise klapi aspekt. – EPL 21. X 2019.

3 Vilja Kiisler küsis, Varro Vooglaid vastas: SAPTK rajab oma õiguskeskuse. – Delfi TV 22. X 2019.

4 Eva Marta Sokk, Hirm ja jälestus Pärnus. – Eesti LGBT Ühing, 20. X 2019.