Kultuuripealinn ootab häid ideid

K?ud Kaarel Tarand

  Pärast Tallinna valimist Eesti voorus 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna kandidaadiks valitseb teema ümber suhteline vaikus. Tallinna kultuuri ja haridusala abilinnapea Kaia Jäppinen, kas kultuurihuvilised peavad nüüd aastani 2011 kannatlikult tulemust ootama või saab mingis osas juba kohe käed külge lüüa?

Algusest peale on Tallinna mõtlemise lähtepunkt olnud see, et kultuuripealinna positsioon ei tähenda ainult üht kultuurisündmusi täis aastat, vaid see on ikka suur projekt, mille käigus hakkaksid nii institutsioonid kui kogu linna elanikkond rohkem mõtlema sellele, millist linna me tahame arendada, millises elada.

Töö käib kogu aeg, sest oma visioon tuleb esitada kinnitamiseks Brüsseli ekspertkomisjonile, kes peab oma lõpliku otsuse tegema hiljemalt järgmise aasta kevadeks. Selle aja jooksul tuleb praegust taotlust, mis õigemini on visioon, täpsustada ja edasi arendada nii programmi kui tegijate osas. 2006. aasta lõpuks loome ka vastava sihtasutuse, mis kogu edasist tegevust juhtima hakkab.

 

Kui lõplik on see, mis praegu visioonina kirja sai, üritused, programmid ja tegevus? Kas uutele ideedele on seal veel ruumi?

Visiooni koostamise aasta jooksul pidasime lugematu arvu ajurünnakuid loomeliitude, kultuurikorraldajate ja teistega. Mõte oli kõigile alguses natuke uus, kuid nüüdseks on sellega rohkem harjutud ning sügavamalt mõeldud. Kindlasti ei saa me öelda, et Eesti vooru lõpuks sai kirja, mis sai ja rohkem mitte midagi ei toimu. Sündmuste nimekiri ei lähe lukku mitte varem kui aastal 2010. Tähtsündmused saavad paika juba selle aasta lõpuks, aga see, mis toimub alamprogrammide raames, koostöö teiste Eesti linnadega, see kõik on alati avatud.

Sel nädalal kuulutasime välja kõigepealt oma tähtsündmuste – nende puhul me juba teame, mis toimub ja kes on tegijad – tegijatele, et nad kirjutaksid täpsemad projektid. On selge, et traditsioonilised üritused nagu PÖFF või “Jazzkaar” või Euroopa kultuuride festival jne toimivad hästi, kuid aastal 2011 peavad need olema Euroopa mõõtu, mis tähendab seda, et nendegi raames peab toimuma kultuurivahetus kogu Euroopaga, festivalid peavad kasvama. Korraldajatelt ootamegi arvamust, kuidas see kasv saavutatakse kuni aastani 2011 ja sealt edasi. Samuti on tähtis teada, millised on korraldajate finantsootused, millist tuge oodatakse linnalt, millist riigilt, millist sponsoritelt.

 

Mu küsimus puudutab suhtlemist n-ö vanade tegijatega. Oletagem, et olen kultuuriürituste korraldaja, kes pole varasemates taotlusringides osalenud. Mul tuleb mingi enda meelest väga hea mõte. Kui ma projekti kirjutan, siis millise ja kuhu ma selle toon?

Ideedekonkursi kuulutuses, mis igal pool meedias avaldatakse, on detailid kõik kirjas (vt kuulutust lk 27). Taotluse või projekti kirjutamiseks on ette antud konkreetne vorm, kuhu saab kõik vajaliku kirja panna ja siis selle augusti lõpuks linnale ära saata. Nagu öeldud, võtmeküsimuseks on siin arusaamine Euroopa kultuuripealinna kui ettevõtmise rahvusvahelisusest ning ühtlasi kui äriplaanist, finantseerimise skeemist. Esialgu võtab projekte vastu Tallinna kultuuriväärtuste amet, kes juhib projekti kuni sihtasutuse moodustamiseni. Selle aasta sees mingit karmi valikut veel ei tehta, see jääb juba teha programmijuhile, kelle loodame järgmise aasta algupoolel ametisse nimetada.

Eelkõige on konkursi eesmärk see, et ükski hea mõte ei jääks kasutamata. Ka praegu, ilma igasuguse konkursita laekub linnale huvitavaid ja põnevaid ideid, aga need peavad olema sisuliselt ja rahaliselt põhjendatud, et neid saaks paigutada programmi üldstruktuuri.

Kas praeguseks laekunud pakkumiste järgi võib öelda, et potentsiaalsed tegijad on üldjoontes aru saanud, mida kultuuripealinna tiitel sisuliselt tähendab, mida selle sildi all teha ja mida mitte? Või on pilt veel ebamäärane ja täidetud vaid lootusega lisatoetust saada mis tahes projektile?

Kitsamalt kultuuriprogrammi see kõik muidugi ei mahu. Seni esitatu osas võib öelda, et on väga hästi läbi mõeldud ja esitatud ideid, kuid ka selliseid, mis lähtuvad ettekujutusest, et aastal 2011 saabub suur rahalaev, mille lastiga võib realiseerida ükskõik milliseid ideid. Päris nii see siiski ei ole.

Üritustel peab olema kultuurivahetuse mõõde, sest see on kogu kultuuripealinnade süsteemi algne idee – rahvaste kultuurilise läbikäimise kaudu kasvab üksteisemõistmine. Ühesõnaga, päris kõike kultuuripealinna programmi varjus teha ei saa ja kasulik on enne projekti kirjutamist tutvuda Tallinna taotlusega Internetis või siis hankida see paberkandjal kultuuriväärtuste ametist.

 

Kui Tallinn on 2011. aastal Euroopa kultuuripealinn, siis on raskuskese loomulikult Tallinnas. Kas see on sajaprotsendiliselt määratud, et üritusi tuleb planeerida ainult Tallinnasse, või tulevad kõne alla ka muud kohad ja mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas?

Tallinna visiooni üks põhipunkte on algusest peale olnud see, et eesmärk on olla kogu Eesti kultuuripealinn ja terve Eestiga koos. Ei ole mõtet minna Euroopasse promoma ühte linna, vaid eelkõige on huvi selles, et Eesti saaks tagasi Euroopa kultuurikaardile. Kindlasti on teretulnud need projektid, mis hõlmavad Eesti suuremaid linnu. Oleme andnud lubaduse, et 2011. aasta igal kalendrikuul võiks olla üks Eesti piirkond kandvaks jõuks programmis, ning teinud eraldi pakkumise Tartule, et Tartu oleks sel aastal Eesti kultuuripealinn.

Loomulikult ootame põnevusega, millise valiku teeb naaberriik Soome oma seitsme kultuuripealinna kandidaadi seast, kas saab Tallinna paariliseks Rovaniemi, Tampere või Turu.  Loodame ise, et soomlased valivad Turu, sest siis oleks tegu ühe endise ja ühe praeguse pealinnaga, mõlemad oleksid merelinnad, mõned ühismõtted Turuga on juba ka sündinud. Veel laiemalt tuleb kasutada seda suhtevõrgustikku, mis Tallinnal on rahvusvaheliste organisatsioonide ja sõpruslinna kaudu.

 

Esialgse taotluse eelarves on kokku aukartust äratavad rahasummad, mida Tallinn viie aasta jooksul kavatseb kulutada. Millega peaks iga rahataotleja arvestama?

Kogu Euroopa-poolne toetus küll kolmekordistub lähiaastatel, ent siiski tuleb sealt kokku ehk kuni 25 miljonit krooni. Selle toetuse väljamaksmise eelduseks on pool aastat enne ürituste algust käivituva järelevalve otsus.

Kogu aasta programmi viime läbi ikka oma raha eest. Oleme aluseks võtnud kuue aasta taguse Helsingi kultuuriaasta eelarve, ning saanud elukallidust arvestades Tallinna kuluks 1,2 – 1,4 miljardit krooni. See on põhiaasta kulu. Enne seda tuleb kulutada veel kuni 3 miljardit.

Hea tava kohaselt peaks projektide eelarve jaotuma laias laastus kolmeks nii, nagu jaotub kogueelarve. Linna osa on 30 – 35 %, teist sama palju katab eeldatavasti riik ning ülejäänud osa erasektor ja sponsorid. Iga projekti tulu planeerides peaks lähtuma samast kolmikjaotusest, oma raha kaasamine on projekti oluline eelis.

 

Ja esialgu võetakse vastu kõik ideed, mis korrektselt vormistatud, kui tahes pöörased nad ka ei oleks?

Igal juhul.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht