Miks me siin oleme?

AILI KÜNSTLER

Kaasamine ja arutamine on Eesti haridus- teadusministeeriumis au sees, kuid miskipärast on palju kära, aga vähe villa. Arutajad ja ettepanekute tegijad seisavad enesele ootamatult ikka ja jälle lõhkise küna ees: viimati leidsid kaasatud HTMi kodulehelt uue alushariduse õppekava. Nüüd on ministeerium välja pannud kahe töörühma tööd – ja oodatakse taas ettepanekuid. Olen minagi kohal olnud mitmel HTMi üritusel, kui mängulises ja veel mängulisemas vormis küll kleeppaberitele ja pappkastidesse ettepanekuid kogutakse ning ministeeriumi kodulehel arvamust avaldama kutsutakse.

Eelmine eesti keele arengukava lõppes aastaga 2017. Sestsaadik on koostatud ja arutatud Eesti keelte strateegiat, Eesti keelestrateegiat … HTM panustas poolteist aastat „koos valdkonna ekspertidega aastaid 2018–2027 hõlmava Eesti keelevaldkonna arengukava „Keel loob väärtust“ koostamisse“. Kuigi „[e]ttevalmistuste käigus kohtuti korduvalt partnerite ja huvigruppidega ning arutati arengukava ühel või teisel viisil keelevaldkonna arengusse panustavate ministeeriumi osakondadega“ ning 2017. aasta lõpus esitati „arengukava kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele“, 2018. aasta alguses viidi „nende ettepanekud ja parandused eelnõusse sisse“ ning märtsis „arutasid valminud arengukava eelnõu haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti keelenõukogu esindajad“, leiti äkitselt üheskoos, et „on mitmeid valdkondadeüleseid teemasid, mille lahendamiseks pelgalt keeletegevusest ei piisa ja milleks keelevaldkonnal napib ka vahendeid ja võimalusi“.1 „Juba 1993. aasta põhikooli- ja gümnaasiumiseadus püstitas eesmärgi liikuda ühtse eesti kooli suunas, aga vahepeal on otsuseid muudetud ja ka uus keelevaldkonna arengukava hiilib koolisüsteemide lõimimisest kõrvale,“ on märkinud Eesti keelenõukogu liikmed selle kava kohta kriitiliselt seisuga 9. II 2018.2

Eesti keelestrateegia (2018–2027)“ aluseks oli uuring „Eesti keele­seisund“, mille põhihäda näeb keeleteadlane Mart Rannut selles, et „[e]esti keele kui teise keele õppes nähakse teada-tuntud kitsaskohti, struktuurne analüüs on tegemata, rääkimata lahenduste otsimisest. Sõna „segregatsioon“ ehk hädade peapõhjust ei esine uuringus kordagi ning keeleõppeprotsessi pole nähtud integreeritud tervikuna. Kutsehariduse puhul räägitakse keelepoliitiliste faktorite asemel jälle vaid metoodikast jms, nagu eesti keele kui teise keele õppe puhulgi“.3 Enne 16. III 2018 Keele Infolehe trükkiminekut olin selle toimetajana kindel, et „praegu valmiv keelestrateegia“ ulatub aastani 2027 – ja sain päev enne valeinfot levitava lehekese ilmumist teada, et pikendatakse olemasolevat.4

Vabariigi valitsus on andnud haridus- ja teadusministeeriumile ülesande koostada Eesti keelepoliitika põhialused,“ kirjutab HTMi veerul 14. XII 2018 ministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner, lisades: „Kui eesti keele arengukavades on seni käsitletud keelevaldkonda kitsalt, siis poliitika põhialused hõlmavad keele­valdkonda laialt: lisandub keelega seonduv kõigist valdkondadest ehk lõimimine, regionaal-, tööturu-, välis-, haridus- ja teaduspoliitika jms. Põhialuste koostamine on alanud, arutelud teiste ministeeriumide ja koostööpartneritega käivad ning kõik keelesõbrad ja -huvilised saavad oma ettepanekud panna virtuaalsesse postkasti ministeeriumi veebilehel www.hm.ee/keele­kava.“5 Ei ole põhialustest kuulda ei kippu ega kõppu.

Pärast Reformierakonna algatatud eestikeelsele koolile ülemineku eelnõu tagasilükkamist läks aga 22. X 2019 riigikogust teele otsus teha valitsusele ülesandeks koostada ikkagi jälle eesti keele arengukava aastateks 2021–2035. Kert Kingo ja ka Mart Järvik ei ole olnud oma ülesannete kõrgusel, aga … ka minister Mailis Reps, Priit Sibul jt poliitikud võiksid ehk endalt viimase riigikogu kõnetoolist soovitatu kohaselt küsida: „Miks me siin oleme? Mis on meie eesmärk?“

1 Piret Kärtner, Mis on saanud Eesti keelevaldkonna arengukavast? – Keele Infoleht 22. VI 2018.

2 Uus keele arengukava kütab kirgi. – Õpetajate Leht 9. II 2018.

3 Mart Rannuti kommentaar. – Keele Infoleht 16. III 2018.

4 Minister Mailis Reps: pikendame senist eesti keele arengukava 2020. aastani. HTMi uudised, 15. III 2018.

5 Piret Kärtner, Keelevaldkonnale tähendusrikas aasta 2019. – Keele Infoleht 14. XII 2018.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht