Mis on Gazaga seonduvas keerulist?

Miks pigistatakse silm kinni, kuigi Iisrael rikub rahvusvahelist õigust ja inimõigusi järjepidevalt juba aastakümneid?

MIKKO LAGERSPETZ

Keeruline oli juba leida sellele kirja­tükile pealkirja. Toimuvat on ju nimetatud „sõjaks“ – aga kelle vahel see õieti käib? Sõda on üks hirmsamaid asju, millega inimkond hakkama võib saada, aga seekord on sellegi nimetuse puhul tegemist tegelikkuse ilustamisega. Iisrael on praeguseks (2. V 2024) tapnud ümberpiiratud Gaza sektoris 34 568 nime ja Iisraeli isikutunnistuse numbriga tuvastatud inimest ning teadmata hulga neid, kelle laip lebab rusuhunnikute all või kelle isikut vigastuste tõttu tuvastada pole võimalik. Tapetutest on ligi 15 000 lapsed ja ligi 10 000 naised.¹ Võib-olla ühel kümnendikul ohvritest oli ehk seos Iisraeli vaenlasega, organisatsiooniga Hamas.² Neli kuud tagasi, detsembri keskel, oli Iisrael hävitanud 68% Gaza elumajadest (praeguseks juba palju rohkem) ja suurema osa taristust.³ Haigeid, haavatuid või sünnitajaid hooldada on seal võimatu, samuti tuua sinna piisavat humanitaar- ja näljaabi.

Mäletame Saksa natside käivitatud massimõrva. Ohvrid olid need, kellele ei nähtud ette kohta tulevasel Suur-Saksamaal või selle okupeeritud aladel: juudid, romad, homoseksuaalid, poliitilised vastased ja teised. Me ei nimeta seda „sõjaks“ ega „konfliktiks“ Saksamaa ja juutide (või teiste inimrühmade) vahel. Ohvrite võimalused vastupanu osutada olid minimaalsed. Sõjast rääkides kujutatakse endale ette kahte riiki või vähemalt kahte mingisuguse organiseeritusega ühiskonda, mis vaidlevad õiguse üle oma kontrolli all hoida teatavat maa-ala. Kui aga see on juba ühe võimu kontrolli all, too on aga sealsed inimesed ja ressursid hävitada otsustanud, on vaja kasutada mingit muud sõna. Saksamaa tegevuse kohta öeldakse „holokaust“, Nõukogude Liidu sellest veidi varasemat tegevust Ukrainas nimetatakse „holodomoriks“ – mõlemat peetakse genotsiidiks.

Genotsiid on üks osa kolonialismi ajaloost. Kontrolli saavutamiseks ressursside üle on mõni ala ka otsustatud põliselanikest tühjendada. Käiku on läinud kolonisaatorite edukaim eksportartikkel: uusimat tehnoloogiat kasutav vägivald. Kes surma ei saa, seisab silmitsi nälja ja haigustega. Tapatööd õigustavaks ideoloogiaks oli rassism ja väide kolonisaatoritele Jumalast antud õiguse kohta vallutatud maale.

Etniline puhastus läks käiku kohe pärast Iisraeli riigi väljakuulutamist 1949. aastal. Riiki praegu juhtiv Likud seadis eesmärgiks kogu ajaloolise Palestiina ala ühendamise Iisraeliga (Jordani) jõest (Vahe-)mereni.⁴ Kogu see ala ongi praegu Iisraeli sõjalise kontrolli all. Praegustest elanikest on umbes pool iisraellased, pool palestiinlased, aga kavandamisel ei ole juutide ja põliselanike riik. Kahe riigi lahendus on aga tegelikkusest aina kaugemal. Jordani jõe läänekaldal valitsevat režiimi on nii ÜRO, Iisraeli inimõigusorganisatsioonid kui ka rahvusvahelise õiguse eksperdid nimetanud apartheidiks,⁵ merega piirnevas Gaza sektoris toimub praegu massimõrv.

Genotsiidil on täpne juriidiline sisu. Seda näitab ka rahvusvahelise kohtu (ICJ) esialgne otsus genotsiidivastase konventsiooni kohaldamise kohta kohtuvaidluses, mille Iisraeli vastu tõstatas Lõuna-Aafrika Vabariik. Ajutise õiguskaitse korras määrab otsus, et Iisrael peab tegema kõik selleks, et välistada genotsiid, ning ühe kuu jooksul teavitama kohut sellekohastest meetmetest (kohe pärast kohtuotsust aga tapeti Iisraeli armee järjekordse rünnaku ajal seitse humanitaarabitöötajat⁶). Hävitustöö Gazas jätkub. Lõpliku kohtuotsuseni jõutakse alles pärast kriminaaluurimist, mida on aga praegu võimatu teostada seetõttu, et Iisrael ei lase uurijaid Gaza sektorisse.

Paljud toime pandud sõjakuriteod on juba teada, näiteks Gaza elanike ilmajätmine veest, toidust, ravimitest ja muust eluks vajalikust, tsiviilelanike kollektiivse karistamise keelab aga Genfi 1949. aasta konventsioon tsiviilelanike kaitsest sõja ajal. Genotsiidi tundemärk on veel, et tsiviilelanikkonna tapmine on tahtlik, mitte sõjalistest eesmärkidest tingitud. Iisraeli juhtivate poliitikute ja ametnike suust on jätkuvalt kuuldud seisukohta, et vaenlane pole mitte ainult Hamas, vaid kõik Gaza elanikud.⁷ Juriidiliselt on tahtlikkus veel uurimise tuvastada. Francesca Albanese, ÜRO raportöör inimõiguste asjus Palestiina okupeeritud aladel, pidas siiski asjakohaseks juba nüüd panna oma 25. märtsi raportile pealkirjaks „Genotsiidi anatoomia“.

Gazas toimuva puhul seisukoha võtmine ei ole olnud keeruline kõigile eestlastele. Pärast 4651 elaniku tapmist kirjutasid 134 Eesti kultuuri- ja ühiskonna­tegelast avaliku kirja, nõudes sõja­tegevuse viivitamatut lõpetamist. Sellele vastasid 53 ühiskonna- ja kultuuri­tegelast, et „Iisraeli armee eesmärk ei ole kunagi rünnata rahulikke tsiviilelanikke“. Ei ole märgata, et kummalgi poolel oleksid allakirjutanud oma seisukohta muutnud: meedias küll vähenähtavad protestid Iisraeli vastu jätkuvad, aga ei ole ka olnud kuulda teisele kirjale allakirjutanute kahetsusest tsiviilohvrite varsti kümnekordis­tunud arvu pärast või ennast kristlasteks pidavate allakirjutanute kahetsust selle üle, et Iisrael on Gaza muude haridus- ja kultuuriväärtuste kõrval hävitanud ka maailma vanuselt kolmanda püha Porfiriose õigeusu kiriku. Tõsi, ei ole kuulda olnud ka nende rõõmuhõiskeid. Ülejäänuid Gaza ei huvita või on valitud justkui neutraalne seisukoht: mitte olla genotsiidi ja apartheidi poolt, aga mitte ka nende vastu.

Teavet on juba piisavalt. Iisraeli ja palestiinlaste vahel toimuv on üks maailma kõige põhjalikumalt dokumenteeritud konflikte ja uurijate järeldused on ühesugused. Need on samad ÜRO ja inimõigusorganisatsioonide järeldustega palestiinlaste inimõiguste aastaid kestnud süstemaatilise rikkumise kohta Iisraeli poolt. Sellel, kes tahab, on lihtne oma seisukoht kujundada. Mis on siin keerulist? Milleks otsida justkui neutraalset seisukohta? Seda saab küsida ka Eesti riigi juhtidelt. Reeglite- ja rahvusvahelise õiguse põhine maailmakord olla väikeste riikide huvides. Miks siis pigistatakse silm kinni, kuigi Iisrael rikub juba aastakümneid järjepidevalt rahvusvahelist õigust ja inimõigusi ning just praegu hirmsamalt kui kunagi varem? Ehk sellepärast, et toob Eurovisioni lauluvõistlustele huvitavaid lugusid? Või et lisaks apartheidile on seal oma riigirahvuse jaoks loodud midagi demokraatiataolist? Ehk sellepärast, et EL on Iisraeli suurim kaubanduspartner? Või et Iisraelil on tuumarelv?⁸ On asi selles, et USA toetab Iisraeli ja annab majanduslikku ja sõjalist abi, milleta ei oleks võimalikud apartheid ja Gaza tapatalgud?

Gazaga seoses on raskusi moraalse tunnetusega: kuidas mitte olla genotsiidi ja apartheidi poolt, aga mitte ka nende vastu? Öeldakse, et „Eesti peaks seisma koos võimsate liitlastega“, „Ma ei taha näida antisemiidina“, „Soovin vältida konflikti nendega, kes arvavad teisiti“, „Mõnel inimesel, kes genotsiidi vastu protestivad, on teisi arvamusi, mis mulle jälle ei meeldi“, „Teema on mulle liiga kauge. Ma ei ole rassist, aga …“.Nende põhjenduste armetus selgub kohe, kui need on välja öeldud.

Keeruline on nimetada ennast humanistiks, aga pidada Gaza tsiviilisikute ja laste elu sellistest põhjendustest vähem tähtsaks.⁹ Keeruline on nähtavat mitte näha ja püüda sellest järeldusi mitte teha.

1 https://reliefweb.int/report/occupied-palestinian-territory/public-health-situation-analysis-phsa-hostilities-occupied-palestinian-territory-opt-02-may-2024

https://www.ohchr.org/en/press-releases/2024/04/un-human-rights-chief-deplores-harrowing-killings-children-and-women-rafah

2 https://euromedmonitor.org/en/article/6004/Contrary-to-Israeli-claims,-9-out-of-10-of-those-killed-in-Gaza-are-civilians%E2%80%8B

3 Francesca Albanese, Anatomy of a Genocide. Report of the Special Rapporteur on the situation of human rights in the Palestinian territories occupied since 1967. ÜRO, lk 9.

4 https://www.jewishvirtuallibrary.org/original-party-platform-of-the-likud-party?utm_content=cmp-true

5 https://www.un.org/unispal/wp-content/uploads/2022/03/A.HRC_.49.87_120822.pdf

6 Peter Beaumont, Israeli inquiry findings on aid worker killings lack credibility, charity says. – The Guardian 5. IV 2024

7 https://law4palestine.org/wp-content/uploads/2024/02/Database-of-Israeli-Incitement-to-Genocide-including-after-ICJ-order-27th-February-2024-.pdf

8 Anne Applebaum, Why Republicans Are Defending Israel and Ignoring Ukraine. – The Atlantic 15. IV 2024.

9 Tanushka Marah, Gaza: This is the worst of humanity. This is the ‘never again’ moment in history. – Middle East Eye 12. II 2024.