Üks roll

OTT KARULIN

Kilplased on ju iseenesest täitsa armsad. Vaatad, kuidas nad tõemeeli arvavad, et on leidnud parima lahenduse, ja imestad, millise enesekindlusega nad jätkavad valitud teel ka siis, kui vähemalt kõigile pealtvaatajaile on juba ammu selge, et head nahka sellest kõigest ei saa.

No mis teha, kui keegi pole neile õpetanud vanasõna „seitse korda mõõda ja üks kord lõika“, mistõttu nad end järje­kindlalt sisse müürivad. Rumalus lihtsalt on nii tugev kilp (just saksakeelsest sõnast das Schild tuletas Kreutzwald mõiste kilplased oma 1857. aastal ilmunud jutukogus).

Mis saaks aga siis, kui kilplastel õnnestuks kõigi eelduste kiuste mõnd riiki juhtima hakata? Kas ikka oleks enam naljakas? Just riigina riigis tegutseb ka 2001. aastal loodud 215 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ehk RKAS, mille eesmärgiks riigi kinnisvara varasemast tõhusam haldamine, nagu kirjas nende veebilehel. Ei tule ka RKASil kilplaste kombel viimasel ajal eriti midagi välja ja nii tuterdavad nad skandaalist skandaali.

„Jaanuaris otsustas toonane riigihalduse minister Mihhail Korb, et RKASi tehakse erikontroll selle asjus, kas Arsenali keskuse kinnistu müüdi omal ajal RKASi poolt seaduslikult ja riigile kõige kasulikumal viisil. Viimasel ajal on aga teatavasti skandaale olnud lausa kolm tükki paralleelselt – RKASi nüüdseks juba endise juhi Urmas Somelari väljaütlemised haridusminister Mailis Repsi suunas, endise ERMi näitusehoone müük odavamale pakkujale ehk Tartu linnale (seekord oli Korb see, kes sellise müügi oma käskkirjaga kinnitas), ning viimaks Tartus Kooli tänaval asuva korteri müük EASi nõukogu esimehele Erki Mölderile läbi Pindi Kinnisvara, mille puhul maaklerfirma töötajad rikkusid RKASi eeskirju,“ kirjutas hiljuti Ärileht (29. VI). Viimastel nädalatel on RKASi segaduseveskisse veelgi jaburusevilja lisaks tulnud.

Eelmise nädala Eesti Ekspress kirjutas, et RKAS tahab viia Kumu, Eesti Rahva Muuseumi ja veel mitu muuseumi üle süsteemile, mis lubab tõsta ühepoolselt üüri vastavalt tarbijahinnaindeksi muudatustele. Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene teatas selle peale: „See on järjekordne halb stiilinäide RKASis evivast mentaliteedist, justkui elaks nad mingis muus ruumis kui kõik teised riigiga seotud asutused“ ning soovitas RKASi juhatusel oma aega kulutada sellele, et parandada omalt poolt pakutavat teenusekvaliteeti selliselt, et teenuse hind läheks riigile odavamaks, mitte kallimaks. „Raha juurde küsida oskame me kõik, aga see ei olnud eesmärk, milleks RKAS omal ajal loodi,“ lisas Nõgene (ERR 19. VII).

RKASi juhatuse liige Tanel Tiits oli aga oma sõnul väga üllatunud, et nad selle teemaga uudiskünnise ületasid, sest neil kehtivat juba aastaid süsteem, et üürihindu korrigeeritakse vastavalt tarbijahinnaindeksi muudatustele, ning tegelikult on neil muidki võimalusi ühepoolselt hinda tõsta: „Näiteks lõpeb mõne ettevõttega heakorra­teenuse leping ja me peame tegema uue riigihanke. Kui hind on ajas muutunud, siis peame korrigeerima ka üürilepingu hinda“ (Postimees 19. VII).

Milline luksus, kas pole! Ükskõik mis maailmas toimub või kui halvasti õnnestub oma eesmärke täita, alati saab veidi üürihinnale juurde keevitada, et kasum ei väheneks. Tegelikult on ju üldse üsna jabur olukord, kus sajaprotsendiliselt riigile kuuluv aktsia­selts koorib naha riigi asutatud muuseumidelt jt asutustelt ehk sisuliselt tõstetakse riigi raha ühest potist teise. Kas poleks mõistlikum, et RKAS vastutab ise oma halduses olevate hoonete heakorra eest iseenda vahenditest? Kui nad juba on riik riigis.

Seda, et RKAS elab mingis kauges omailmas, näitab ka eelmisel nädalal välja kuulutatud riigihange Vabadussõja võidusamba maa-alale rulatõkete paigaldamiseks, et kaitsta uut graniitkiviplaatidest äärist (BNS 20. VII).

XXI sajandi linnaruum peaks ju ometigi olema hea kasutada kõigile inimestele, mitte koosnema tarastatud no-go-tsoonidest. Oleks siis, et RKAS võtnuks osapooled kokku ja arutanuks, mida teha, et rulatajad saaksid endiselt Vabaduse väljakul end hästi tunda, ilma et väärtuslikud kiviplaadid kuluksid, aga ei – seitse korda mõõta pole kilplaste ega RKASi stiil.