Uued väljakutsed: elu liiklusummikus

EVI ARUJÄRV

Nüüd, mil euroliidu paberitele on viimsed kolm risti alla veetud ja tintki paberil kuivanud, on sobilik harduses tagasi ja ka ümberringi vaadata, olukorda kaardistada. Kust me tuleme, kuhu oleme sattunud, kuhu minek? Nagu mäletame, oli kõige alguses laulupidu. Selle lühikese lähteperioodi põhiilminguteks olid üldrahvalik eufooria ja massilaul. Laulu tiivul kanduvad inimese meel ja mõte ülevate tunnete ja kauniste nägemuste maailma. Paraku järgneb joovastusele alati pohmell. Järgnes meilgi ? ja läks sujuvalt üle kartulikoorte söömise faasi (1990 ? 1992). Taevamanna asemel said ilmsiks tühi kõht ja väsinud vaim. Söövadki mõned kartulikoori tänaseni. Aga juba ajal, mil enamik nägemusi nägi, sokutasid mõned nutikamad ja kainemad esimese rahapuu seemned mulda. Kidunud vaimujõu otsinguil aga sai aastail 1992 ? 1994 erilise hoo sisse palverännakute traditsioon rahailma paavstide manu. Seejärel, eriti aastail 1995 ? 1999, sai Eesti isamaal keskseks tegevuseks rahapuude usin väetamine ja saagi kogumine. Sõnnikut jätkus. Nii oli: kes palverännakul, kes saaki kogumas, kõigil ühe jumala, mister Money nimi meeles. Idüll ja harmoonia. Paraku hakkas pühamehi ja aiapidajaid ajapikku kimbutama tara taga räuskav ja vinguv kaltsakate kari. Küll loobiti neid tindipotiga, küll püüti jutlusega kurje vaime välja ajada, aga ei midagi ? aina verejanulisemaks läksid. Tuli midagi ette võtta. Läkski palverännakute periood üheksakümnendate lõpupoole sujuvalt üle Potjomkini küla ehitamise ajajärguks. Et olgu ilus pilt taevarannal rahvale silmarõõmuks ja vaigistuseks. Tänagi tehakse juurdeehitusi, lisatakse uhkeid torne kaunistuseks. Aga, oh häda! Ikka nurin. Paljud ütlevad, et pilt taevarannal on ilus, aga pole ehtne, vaid papist. Lähiajalugu vääriks uurimist, kangelasteod raamatusse raiumist. Aga juba oleme jõudnud uude olukorda, mida võiks nimetada liiklusummiku perioodiks ja mis pakub meil uusi väljakutseid, üha enam demokraatiat ja integratsiooni ? üha enam erinevate jõudude, erinevate initsiatiivide põrkumist, mis hõlmab nii surelikku üksikisikut kui ka võimsaid poliitilisi ja majanduskooslusi. Me teame liiklusummikuid nimega ÜRO ja globaalne majandussüsteem. Meie uueks koduks on liiklusummik nimega Euroopa Liit. Nagu teame, on liiklusummiku põhitunnusteks paigalseis ja tuututamine. Mida enam paigalseisu, seda rohkem tuututamist. Seda kostabki täna nii lähedalt kui kaugelt. Kohapeal tuututavad intensiivselt isegi need, kes seni on lärmamist ebaviisakaks pidanud, s.o. ametiühingud ja töötajate massid. Tuututavad ka parteid, luues illusiooni, et kohe-kohe saab võimalikuks liikumine: karjääriredelil, palgaastmestikul, paremasse ellu, valge inimese staatuse poole. Tuututamine on umbes nagu Castaneda stiilis paigaljooks: annad signaali niikaua, kuni tulevad kaunid nägemused. Paljud ei märkagi, et tegelikult seistakse endiselt paigal või liigutakse parimal juhul meeterhaaval.

Mis üldse toimub ummikus peale tuututamise, tegelikult? Põhiline, ummikus inimestel jääb palju initsiatiivi üle. See vallandub mitmel moel: ühed otsivad asendustegevusi, teised kõrvalteid, kolmandad üritavad rammida. Vahet pole, kas tegu on sotsiaalse ja globaalse ummikuga või mõne tolli- ja piiripunktiga arenguriikide vahel. Asendustegevus on sama: varastatakse, juuakse ja kakeldakse, pakutakse ja tarbitakse intiimteenuseid, käiakse puu taga loodusega kohtumas. Samad on ka kõrvalteede otsimise mõte ja meetodid: luuakse informaalseid suhteid ummikus edasiliikumise tõhustamiseks. Rammiminegi on sama: tulemus sõltub kõigil tasanditel üksnes kängururaudade suurusest. Eesti Vabariigis sai rammimine tegelikult populaarseks juba ammu, ðokiteraapia nimetuse all. Täna rammitakse meil juba mitmekesiselt ? nii tänaval, parlamendis kui ka meedias. Üldiselt rammitakse ülalt alla. Globaalses plaanis näiteks toimub intensiivne rammimine põhja-lõuna suunas ja terrorismivastase võitluse nime all.

Liiklusummiku printsiipide ülimuslikkust meie ühiskodus kinnitab ka europarlamendi lahkuv president Pat Cox (EPL 31. V): ?Europarlamendis tuleb kasutada oma kontakte ja sõlmida palju sõprussuhteid, et protsesse mõjutada.? ? ?Mis minusse puutub, siis mingit n-ö programmi mul ei ole, võtaksin komisjoni kaasa lihtsalt oma 15 aasta pikkuse parlamendikogemuse (?)?. Mitte siis põhimõtted, vaid informaalsed suhted, istumisega treenitud tagument ja kommunikatsioon an sich. Elukestvas liiklusummikus on omamoodi huvitavgi, paistab et pakub mängu ilu. Ainult üks viga on sellel: asendustegevusi arendades või sihitult rammides ei tea keegi, kuhu on minek, kas tee ka mingisse mõistlikku kohta välja viib ja kas liikumine ülepea võimalik on. Selline on juba kord liiklusummiku olemus. See-eest on jõudu koguv tuututamine tore, loob mulje edasiliikumisest. Tuut-tuut! Kõik eurovalima!