Ellen Arnover

Ellen Arnover

Meie „akadeemikute“ emakeel
Rootsi keeles tähistab akademiker ülikoolis õppijat, seal hariduse saanut ja ka teadlast, inglise keeles esineb academic nii omadussõna kui nimisõnana (õppejõud või teadlane kõrgkoolis) ja just selle nimisõna tähendust tahetakse nüüd laiendada, kuigi eesti keeles on akadeemikul juurdunud tähendus ’teadusakadeemia tegevliige’ (ka silmapaistva teadlase või kunstniku aunimetus).
Äsja ilmus Sirbis uuringukokkuvõte ülikoolide töötajate karjäärist ja selle autorid ei ole läinud nii libedale teele, et nimetaksid õpetajaid, assistente, lektoreid jt akadeemikuks. Noorteadlastest „akadeemikute“ artiklites tuleb seda aina sagedamini ette.
Siit jõuangi üldisema nähtuse juurde. Sirbi teaduskülgede keeletoimetajana oskan autori nime nägemata arvata, kas kirjutaja kuulub vanemasse, keskmisesse või noorte põlvkonda – nii erinev on põlvkondade keeletaju ja kirjalik väljendusoskus. Huvitaval kombel ei olegi Nõukogude Eestis kasvanud teadlased vene keelest mõjutatud, ometi pidid nemadki lugema, esitama väitekirju ja artikleid võõrkeeles. Teadusprobleemidest kirjutatakse ladusalt, isegi mahlakalt. Keskmise põlvkonna väljendusoskus on väheke puisem, aga lauseehitusele ja mõtteselgusele ette heita ei saa. Samuti hea lugeda. Noorte keelekasutus on aga täielikult liikunud inglise üheülbalise sõnavaraga tuima teaduskeele mõjusfääri. Et „akadeemiku“ artikkel Sirbis ilmuda võiks, tuleb see „tõlkida“ kirjakeelde: teha korda sõnajärg ja rektsioon, asendada autori juhutuletistest omalooming keeles kodunenutega, jälgida sise- ja väliskohakäänete kasutust, välja noppida tühisõnad jne. Kuhupoole keel areneb, selle kohta üks näitelause. Kas siin on üldse midagi valesti?
Tegevus toimub õigupoolest aastas 1983, aga praeguses hetkes tähendab see, et maastikus jälgitakse mõjukas positsioonis olijaid.
Praegu arvan, et sisekohakääne asendab väliskohakäänet, aga mõne aja pärast, näiteks „aastas 2025“, parandatakse juba neid, kes kirjutavad vanaviisi. Millal jõuab kätte pöördepunkt, on järgmiste õigekeelsus­sõnaraamatute tegijate otsustada.

Ellen Arnover, Sirbi keeletoimetaja