Toomas Hiio

Toomas Hiio

Toomas Hiio,
ajaloolane

Juba kaua olen pidanud ajaloo-alaseid tekste sisuliselt toimetama või retsenseerima. Kui väga silma riivab, olen teinud märkusi ka keelekasutuse kohta, aga ettevaatlikult, sest ei ole ma ei keeleteadlane ega -toimetaja. Väljaspool poliitikat kehtib lause kingsepast ja tema liistudest peaaegu alati. Poliitika on juba loomu poolest kõigi asi.
Mida aasta edasi, seda rohkem silma riivab. Muidugi läheb inimene vananedes teatud ajani targemaks ja kogemusigi koguneb. Aga siiski ei ole ilu siin ainult vaataja silmades. Üha rohkem märkan, et on doktorikübaragagi ehitud õpetlasi, kelle tekst on lame ja lugu tervikuna üheülbane. Raskemail hetkil tuleb pähe koguni parafraas Alexandre Dumas’ d’Artagnanile suhu pandud sõnadest „Hispaania aadlikul ei ole sünnis osata lugeda“: „eesti ajaloolasel ei ole kombeks osata kirjutada“.
Põhjused on ju selged. Ajaloolased näivad lugevat vähe ilukirjandust, sest nende aja röövivad originaaldokumendid, mälestused ja teiste omasuguste artiklid. Kust mujalt aga peaks kena keelekasutus ajukurdudesse salvestuma, kui mitte heade kirjanike tekstidest või parimate tõlkijate sulest. Kõigi mure on kahanev võime keskenduda, milles on süüdi ööpäevaringselt kaela valguv teave, enamasti tarbetu, millele aga mõttes, sõnas, tekstina või teos ikka reageerime. On ajaloolasi-interpreetegi, kes vanu tekste või nende osi lõika-kleebi meetodil taaselustavad koos kõigi vigade ja aegunud väidetega. Lõpuks on vahel näha alaväärsustundelist kuulumisvajadust. See puudutab eelkõige kantseliidi kasutamist seal, kuhu see üldse ei kuulu. Vist arvatakse, et kantseliit annab tähtsust juurde.
Uuema aja kantseleikeele tunnussõna on „oluline“. See on justkui pehmem variant sõnadest suur, tähtis, märkimisväärne ja paljudest teistest – ajastuomaselt võiks öelda, et „oluline“ on üks pehmosõna. Keskpärases ajalootekstiski leiame pea igal leheküljel millegi „oluline“ olevat. Võime ette kujutada isegi tähtsuserida: oluline, ülioluline, kõige olulisem. Enamasti on asi aga kurvem – olulise-meestel ja ‑naistel pole parajasti lihtsalt mitte midagi öelda.