Biokütused, Eesti avastamata kuld

Elurikkus - Kliima LISANDRA MARINA DA ROCHA MENESES

Metsanduse- ja põllumajandusjääke, energiakultuure, tööstus- ja olmejäätmete jääke saab kasutada teise põlvkonna biokütuste tootmiseks.

Me kõik kasutame oma igapäevaelus energiat, kui süütame valgustid, vaatame televiisorit, laadime telefoni, lülitame sisse kütte …

Energia ja kliima

Elurikkus - Kliima ANDRES KUUSK

Kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris ning planeedi keskmine peegeldusvõime on need, mis kujundavad planeedi keskmise temperatuuri, s.t kliima soojenemise või jahenemise.

Sirbis on lähiajal olnud mitmeid kirjutisi kliima ja kliimamuutuste teemal. Näiteks Piia Posti kirjutis 17. juuli …

Vanema põlvkonna metsameeste AVALIK PÖÖRDUMINE Eesti Vabariigi riigikogu ja valitsuse poole

Elurikkus - Kliima

Meie, allakirjutanud, oleme aastakümneid töötanud metsade kasvatajate, hooldajate ning korraldajatena. Tunneme Eestimaa metsi läbi ja lõhki, …

Muinasjutt

Elurikkus - Kliima JUHAN JAVOIŠ

Kas see siis õnnetu muinasjutt on? Muidugi mitte! Papa Kreutzwald ei tundnud asja.1

Elasid kord eit ja taat. Ühel hommikul püüdis taat kalakese. „Lase mul minna,“ palus kalake, „täidan …

2020. aasta tegijad

Elurikkus - Kliima

Igal aastal valivad loodust uurivad ja tutvustavad organisatsioonid välja taime-, looma- ja seeneriigi esindajad, kellele just …

Ja plastimaks saagu!

Arvamus KAAREL TARAND

Iga samm föderaalsema Euroopa poole toetab edumeelsust ka Eestis.

Euroopa Liidu otsustusprotsessis on vähe üllatuslikku. Ilma kodanike mandaadita ametisse nimetatud komisjon töötab tavakorras tööpäeviti ja …

Mis on see kliima, mis muutub?

Elurikkus - Kliima PIIA POST

Kliimasüsteem on keerukas süsteem, mis koosneb viiest komponendist: atmosfäär, hüdrosfäär, krüosfäär, litosfäär ja biosfäär, ning nende vastasmõjudest. Kliimasüsteemi olek muutub pidevalt.

Loen Sirbis avaldatud arvamusi teemal „Kliimale tuleb kasuks“ ja mõtlen sealjuures, et kuidas iga kirjutaja enda …

Kas noored puud kasvavad kiiremini?

Elurikkus - Kliima TEET RANDMA

Senise lageraiete intensiivistumisega jätkates on CO2 kvoodi arve perioodi 2018–2025 eest umbes 950 miljonit eurot, mis Eesti riigil tuleb maksta, kui metsandust väga kiiresti ümber ei korraldata.

Eesti Metsaseltsi artikkel „ÜRO kliimateadlaste raport: metsandus aitab leevendada kliimakriisi“1 tekitas mõningast diskussiooni: Aleksei Lotmani „Metsasõnumite …